Asjaolud ja taotluse esitaja seisukoht 25.05.2012 saabus Tallinna Halduskohtule PMTK taotlus anda maksukorralduse seaduse (
) § 1361 lg 1 alusel luba taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 48 112,83 eurot Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) R.S.le kuuluvale registrisse kantud kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxx, elamumaa aadressil xxxxxxxxxx Betoonitööd OÜ (registrikood 11610902) registreeriti äriregistris 16.03.2009. Alates 06.05.2009 kuni tänaseni on juhatuse liikmeteks R.S.. LäMTK kontrollis Betoonitööd OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust seoses OÜ Landbrem (registrikood 11491432) ja 4Bulding OÜ (registrikood 11184687) ning Betoonitööd OÜ vahel toimunud tehingutega maksustamisperioodil 01.02.2010 kuni 31.07.2010 (k.a.). Selle kontrolli tulemusena väljastas LäMTK 03.10.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/1211-4, millega määrati Betoonitööd OÜ-le tasumisele kuuluvaks käibemaksu summas 223 157 krooni (14 262,33 eurot) ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 355 922 krooni (22 747,56 eurot). Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et Betoonitööd OÜ raamatupidamises kajastatud OÜ Landberm ja 4Builing OÜ arved ei kinnita teenuste esitamist arvetel näidatud isikute poolt ning on fiktiivsed. OÜ Landberm ja 4Builing OÜ nimel väljastatud 1 arvete kasutamise eesmärgiks oli tekitada äriühingutega tehinguid teostanud Betoonitööd OÜ-le võimalus käibemaksu tagastamiseks reaalselt mittetoimunud tehingutelt ning viia maksuvabalt äriühingust välja raha fiktiivsete arvete alusel. Betoonitööd OÜ-l puudus õigus OÜ Landberm ja 4Builing OÜ fiktiivsete arvete alusel arvestada sisendkäibemaksu ning pangakontolt tehtud väljamaksed eelnimetatud arvete tasumiseks tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuludeks. Betoonitööd OÜ on teadlikult kajastanud nimetatud ettevõtete arveid raamatupidamises ning teinud väljamakseid tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest, saades sellest majanduslikku kasu. Betoonitööd OÜ maksuvõlg koosneb 03.10.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/1211-4 määratud maksusummadest, äriühingu enda poolt perioodil september 2011 kuni november 2011 deklareeritud ja tähtaegselt tasumata maksusummadest ning sellelt arvestatud intressist. Betoonitööd OÜ maksuvõlg seisuga 21.05.2012 on 101 824,13 eurot, millest põhivõlg moodustab 81 227,36 eurot ning intress ja arvestuslik intress 20 596,77 eurot. Betoonitööd OÜ suhtes on alustatud pankrotimenetlus. Harju Maakohus määras 15.03.2012 määrusega Betoonitööd OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning 07.05.2012 Harju Maakohtu määrusega tehti ettepanek Betoonitööd OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda Betoonitööd OÜ pankrotimenetluse kulude katteks 3 600 eurot 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Taotleja on algatanud käesoleva taotluse koostamisega Betoonitööd OÜ juhatuse liikme R.S. suhtes sissenõudmise menetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude nimetatud isiku vastu tasuda Betoonitööd OÜ-le 03.10.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/1211-4 määratud maksusumma 37 009,87 eurot. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kuivõrd R.S. on Betoonitööd OÜ raamatupidamises kasutanud fiktiivseid arveid kasu saamise eesmärgil, siis peab maksuhaldur võimalikuks, et R.S. võib vastutusmenetluse kestel asuda oma vara võõrandama ja muuta seeläbi võimatuks vastutusotsusest tuleneva nõude rahuldamise. Maksuhaldur on analüüsinud ka ekinnistusraamatu registriosade väljavõtete alusel R.S. vara võimalikku väärtust, võttes aluseks kinnisvaraportaalid ning tuvastanud, et kinnisvara on koormatud hüpoteekidega. Hüpoteegi seadmine R.S. kinnistule registriosanumbriga xxxxxxx ei kahjusta isiku õigusi, küll aga mõjutab see otseselt Eesti Vabariigi (PMTK kaudu) tõenäosust riigimaksude võlgnevus reaalselt sisse nõuda. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 29 lg-st 1,
¹ lg-st 1 ning § 130 lg 1 p-st 5¹ palub taotleja luba taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 48 112,83 eurot Eesti Vabariik (PMTK kaudu) kasuks R.S. nimel registrisse kantud registriosale nr xxxxxxx, elamumaa xxxxxxxxxxx. Tulenevalt
¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui R.S. on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 48 112,83 (37 009,87 eurot + 30% sundtäitmise kulud) ja valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule.
¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Kohtu põhjendused 2 Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Vastavalt lg-le 2 esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Lg 3 sätestab, et menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Et
sätted ei näe menetlusosalisena isikut, kelle suhtes loa andmist taotletakse, tuleb lugeda, et menetlusosaliseks käesolevas loamenetluses on PMTK. Vastavalt HKMS § 265 lg-le 4, kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
ei näe ette maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt seletuse esitamist. Kuna seadusest ei tulene ka kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
lg-s 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui
lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Vastava taotluse rahuldamine eeldab seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur algatanud R.S. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur on tuvastanud, et R.S. juhitav äriühing Betoonitööd OÜ deklareeris sisendkäibemaksu teadlikult fiktiivsete arvete alusel. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Ka ei saa ilmselgelt põhjendamatuks pidada maksuhalduri kartust, et pärast vastutusotsuse tegemist võib selle täitmine osutuda võimatuks.
lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumises kõrvalehoidmine aset leiab, vaid piisab kahtlusest, et maks jääb tasumata. Võttes arvesse maksuhalduri selgitusi, leiab kohus, et taotlus on piisavalt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 4 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale nii maksuhaldur kui ka maksukohustuslane esitada määruskaebuse. Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 265 lg 3 ls-st 3 jõustub loa andmise määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. Seega tehakse vastav jõustumismärge kohtu infosüsteemis viivitamatult pärast määruse kättetoimetamist PMTK-le, kuid viidatu ei mõjuta kuidagi R.S. edasikaebeõigust seaduses ettenähtud tähtaegade jooksul. Maret Altnurme Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.