Obsah (6)

§100§ 74§ 217§ 223§ 82§ 218

2-09-35180 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2011.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-35180 Tsiviilasi OÜ Housemaker (likvid

§-de 74, 217 lg 1, 100 lg 5, 223 lg 1, 82, 84, 88 lg 2 ja lg 3, 96 lg 4, 100, 233, TsMS § 475 lg 1 p 15 ja AÕS § 80 alusel kohtult:

1. võtta kaebus ja hagi ühiselt menetlusse;
2. tühistada kaevatav kohtutäituri otsus ning kaebus rahuldada, tunnistada kohtutäituri poolt määratud kinnistu Töökoja alghind 900 000.- krooni kehtetuks;
3. määrata kinnistu töökoja alghinnaks 1500 000.- krooni;
4. tunnistada kehtetuks 11.12.2008.a. kordusenampakkumine;
5. nõuda ostjalt OÜ Kelvingi Kinnisvara Büroolt välja Töökoja kinnistu, selle võimatuse korral aga välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel 600 000.- krooni.
6. nõuda välja ja võtta asja juurde kohtutäituri täitetoimik. Kaebuse ja hagi esitas OÜ Housemaker (likvideerimisel) koos, kuna vaidlus puudutab samu isikuid. OÜ Housemaker (likvideerimisel) palub ka ennast vabastada riigilõivu tasumisest. Kuna kaebus oli esitatud puudustega jättis maakohus 03.09.2009.a. määrusega kaebuse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks- esitada kaebus Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Svetlana Põllu
8. 2009.a. otsusele ja hagi OÜ Kelving Kinnisvara Büroo vastu eraldi dokumentidena. Avaldaja on puudused kõrvaldanud ja esitas
10. 2009 kohtule kaebuse kohtutäitur Svetlana Põllu
12. 2009.a. otsusele, mille kohus võttis menetlusse
14. 2009.a. määrusega. Kaebuse kohaselt esitas OÜ Housemaker (likvideerimisel) 03.06.2009.a. kohtutäiturile Svetlana Põld kaebuse, milles vaidlustas kohtutäituri tegevuse kinnistu Töökoja, reg. nr. 2970734, asukohaga Saaremaa Kaarma vald allahindamise üle 70% kinnistu alghinnast ja enampakkumise väljakuulutamise varahinnaga 900 000.-krooni, mis ei tulene

§100lg.5.

Kohtutäituri 2008-08-17 teatise T-523/08 kohaselt oli kinnistu alghind 5 miljonit krooni ning 70% allahindluse korral oleks vara alghind pidanud olema vähemalt 1, 5 miljonit krooni, mitte 900 000.- krooni, millise hinnaga kuulutas kohtutäitur välja kordusenampakkumise.

§ 100lg.

5 sätestab, et kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad allahinnata, kuid mitte rohkem kui 50 % eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast.

§ 74Arestitud asja hindamine lg.

7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada

§-s 217 sätestatud korras.

§ 217lg.

1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisel keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 29.06.2009.a. kohtutäituri otsusega jättis kohtutäitur Svetlana Põld kaebuse rahuldamata, leides, et tema tegevuse vaidlustamiseks enampakkumise väljakuulutamisel alghinnaga 900 000.krooni, on möödunud

§ 217lg.

1 sätestatud 10 päevane tähtaeg kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks täitetoimingu tegemisel ning võlgnik ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kohtutäitur põhjendab oma otsust sellega, et võlgniku on 27.11.2008.a teavitatud tema registrisse kantud aadressile 11.12.2008.a. toimunud kordusenampakkumisest kinnistule Töökoja alghinnaga 900 000- krooni, 27.11.2008.a. on avaldatud enampakkumise kuulutus kordusenampakkumise toimumisest Ametlikes Teadaannetes , Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-7-03 kinnitanud, et sissenõudja huve arvestades ja täitemenetluse tõhususe huvides piisab enampakkumisest teavitamiseks, kui võlgnikule on edastatud kirjalik teade kohtutäiturile teadaolevale võlgniku viimase asukoha aadressil, võlgnik ei ole kordagi avaldanud, et ei asu registrisse kantud aadressil ega teatanud oma tegeliku asukoha või muud kontakti, millel on tal võimalik vastu võtta temale edestatud menetlusdokumente. 2 2-09-35180 Kaebaja ei nõustu kohtutäitur 29.06.2009.a. otsuse ja põhjendustega selles osas ning leiab, et need ei ole asjakohased ja on otsitud ning vaidlustab need täielikult järgmistel põhjustel. Kaebaja, võlgnik OÜ Housemaker (likvideerimisel) likvideerija Thomas Terik sai Töökoja kinnistu kuulumisest sissenõudjale Kelvingi Kinnisvara Büroole, teada Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare Politseijaoskonna kaudu. Koheselt, peale teada saamist, s.o. 25.05.2009.a. pöördus võlgnik ka kohtutäituri poole ja sai suuliselt teada, et Töökoja kinnistu on sissenõudja poolse hinnapakkumuse alusel kohtutäituri poolt allahinnatud 900 000.- kroonile ja nimetatud hinnaga on vara jäetud tasaarvestuse teel sissenõudjale Kelvingi Kinnisvara Büroole võlgnevuse katteks. Kohtutäitur seejuures esitas sissenõudja Kelvingi Kinnisvara Büroo pakkumuse Töökoja kinnistu ostuks 900 000.-krooniga. 25.05.2009.a. esitas OÜ Housemaker ( likvideerimisel) ka kohtutäiturile Svetlana Põld taotluse täitemenetluse lõpetamiseks ja varade arestist vabastamiseks ja võlanõuete üleandmiseks likvideerijale, seoses võlgniku suhtes toimuva likvideerimismenetlusega. Võlgnik, saadud informatsiooni alusel ja lähtudes

§ 100

lg.5 sätetest, tuli järeldusele, et kohtutäituri poolt on oluliselt rikutud

sätteid vara allahindamisel alla seaduses sätestatud 70% ning esitas 03.06.2009.a. kaebuse kohtutäituri Svetlana Põld tegevusele. Kohtutäitur Svetlana Põld kutsus võlgniku 18.06.2009.a. kaebuse läbi vaatamisele. Tegelikkuses kaebuse sisulist läbi vaatamist ei toimunud, kohtutäitur ainult teatas, et teeb kaebuse kohta oma otsuse 10 päeva jooksul. Võlgniku taotluse peale esitas kohtutäitur võlgnikule 11.12.2008.a. kordusenampakkumise akti. Seega sai võlgnik 11.12. 2009.a. kordusenampakkumise akti kätte 18.06.2009.a. ning sellest ajast alates hakkab võlgniku jaoks kulgema ka hagi esitamise tähtaega 30 päeva nimetatud kordusenampakkumise tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja, võlgnik seisukohal, et kaebus kohtutäituri tegevusele on esitatud seaduses sätestatud 10 päeva jooksul alates kaevatava toimingu tegemisest teada saamisest ning hagi kordusenampakkumise tühistamiseks on esitatud samuti seaduses ettenähtud 30 päeva jooksul selle kättesaamisest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtutäitur kaevatavas otsuses on jätnud põhjendamata, miks ta ei ole eelnevalt enne kordusenampakkumise toimumist küsinud allahindamise kohta eelnevalt võlgniku seisukohta, mida kohtutäiturit kohustab tegema

§ 100lg.5.

Kohtutäitur selgituses ainult märgib, et määras uue hinna seetõttu, et vara oli varguse tõttu kaotanud oma väärtuse, vara kooseis ei olnud enam sama, mis arestimise ajal ning et kohtutäituril on õigus

§ 100lg.

5 kohaselt vara allahindamisel kuni 70% ulatuses. Kaebaja leiab, et antud juhul on vara allahinnatud rohkem kui 70% ulatuses ning see ei tulene seadusest ning on oluline Täitemenetluse seadustiku rikkumine, mis on viinud võlgnikule kahju tekitamiseni, sissenõudja on aga alusetult rikastunud 600 000. krooni võrra. Kohtutäituri 29.06. 2009.a. otsuse sai võlgniku esindaja kätte lihtkirjaga 08.juulil 2009.a., mistõttu kaebus on esitatud tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt juhindudes TsMS ja

vastavatest sätetest palub kaebuse esitaja:

1. tühistada kaevatav kohtutäituri otsus ning tunnistada kohtutäituri poolt määratud kinnistu Töökoja alghind 900 000.- krooni kehtetuks;
2. määrata kinnistu töökoja alghinnaks 1500 000.- krooni; Kaebuse täpsustuses kaebuse esitaja OÜ Housemaker (likvideerimisel) palub -tühistada kaevatav kohtutäituri otsus; - tunnistada täitemenetluse seadusevastaseks kohtutäitur Svetlana Põld tegevus OÜ Housemaker (likvideermisel) kuuuluva kinnistu Töökoja, reg. nr.2970734 müümine hinnaga 900 000.- OÜ Kelvingi Kinnisvara Büroole

§ 100lg.

5 rikkumise tõttu. Kohtutäitur Svetlana Põld seisukoht Kohtutäitur märgib, et vastavalt täitemenetluse seadustiku (

) §-le 217 õigus esitada kaebust kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse peale. Tulenevalt

§-st 218 otsustab kohus 3 2-09-35180 kohtutäituri tegevuse/tegevusetuse seaduspärasuse üle. Kohtutäituri vastava tegevuse vaidlustamisel saab kohus anda hinnangu, kas kohtutäituri tegevus alghinna määramisel oli seadusega kooskõlas või mitte. Avaldaja aga taotleb alghinna kehtetuks tunnistamist ja uue määramist ning enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Kohtutäitur on seisukohal, et Avaldaja taotlused ei ole kooskõlas

§-ga 218, millest tulenevalt annab kohus hinnangu kohtutäitur tegevuse seaduspärasusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 nähtub, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine. Avaldaja saaks nõuda alghinna määramisel kohtutäituri tegevuse seadusevastaseks tunnistamist, mitte kehtetuks tunnistamist. Samuti ei tulene seadusest kohtu pädevust määrata arestitud varale sissenõude pööramiseks alghinda.

§ 74

sätestab arestitud vara hindamise ja selle vaidlustamise korra.

§ 100lg 5 tuleneb vara hindamine peale enampakkumise nurjumist.

Alusetu ja seadusega vastuolus on Avaldaja taotlus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagita menetluses.

§ 223

sätestab otseselt, et enampakkumise vaidlustamine toimub hagimenetluse korras.

§ 223

lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtutäitur märgib, et kõik asjaolud, millele Avaldaja tugineb oma õiguste rikkumisel, on otseselt seotud enampakkumise läbiviimise tingimustega, sest alghind (ümberhindlushind) määratakse kohtutäituri poolt kordusenampakkumise korraldamiseks. Kuna enampakkumise eduka läbiviimisega tekib kinnisasjale uus omanik, siis vaidlus kohtutäituri toimingute seaduspärasuse üle, millega sisuliselt soovitakse endise olukorra (enampakkumise eelse) taastamist, saab menetleda hagimenetluses esitades enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Kohtutäitur märgib, et põhjendamatu on Avaldaja seisukoht, nagu võlgnikult ümberhindlushinna küsimata jätmine on oluline rikkumine.

§ 100kohaselt otsustab vara ümberhindamisel hinna määramise siiski kohtutäitur.

Teistel menetlusosalistel on õigus oma arvamust avaldada, kuid need ei ole kohtutäituri jaoks siduvad. Kohtutäitur on oma otsuses põhjendanud, millest tulenevalt on ta määranud kinnistule alghinnaks kordusenampakkumisel 900 000 krooni. Avaldajat on enampakkumise toimumise ajast teavitatud. Avaldaja ei ole Kohtutäiturile esitanud avaldust

§ 82

lg 2 järgi alghinna muutmiseks, samuti ei ole ta kohtutäituri tegevust vaidlustanud. Avaldajal on seega möödunud

§ 217lg1 tulenev tähtaeg Kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks.

Kohtutäitur leiab, et Avaldaja kaebus on täies osas põhjendamata ega kuulu rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust palub kohtutäitur: jätta OÜ Housemaker (likvideerimisel) kaebus rahuldamata; jätta menetluskulud Avaldaja kanda. OÜ Kelving Kinnisvara Büroo On seisukohal, et kinnistu hind on täituri poolt määratud õigesti, sest peale esialgset hindamist see rüüstati ja väärtus kahanes. Sellest ka sellina hinna alandamine. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad leidis, et esitatud kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 217lg.

1 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 4 2-09-35180 kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 218lg.

1 järgi kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja on

2. 2009.a. kaebusega kohtutäitur Svetlana Põllule palunud tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tegevuse avaldajale kuuluva kinnistu Töökoja (reistriosa nr. 2970734) müümisel hinnaga 900 000 krooni ning tühistada
4. 2008 kordusenampakkumise akt täitemenetluse seadustiku rikkumise tõttu, mille kohaselt ei ole lubatud vara alla hinnata üle 70 % alghinnast. Kaebuse esitaja leidis, et kuna kinnistu alghind oli 5 miljonit krooni, siis 70 % allahindluse korral oleks vara müügihind olema vähemalt 1 500 000 krooni, mitte 900 000 krooni, millega vara võõrandati. Kohtutäitur oma
6. 2009.a. otsusega jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et kaebus on esitatud seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes. Võlgnikku teavitati tema registrijärgsel aadressil
8. 2008 toimunud kordusenampakkumisest kinnistule töökoja alghinnaga 900 000 krooni.
10. 2008.a. Enampakkumise kuulutus ilmus Ametlikes teadaannetes
12. 2008.a. Enampakkumise akti on võimalik vaidlustada

§ 223lg.

1 tulenevalt hagimenetluses 30 päeva jooksul, arvates akti kättetoimetamisest. Võlgnikule on enampakkumise akt kätte toimetatud tema registrijärgsel aadressil ja ta ei ole märkinud, et ei ole akti kätte saanud. Kohtutäitur arestis

2. 2008 võlgnikule kuuluva Töökoja kinnistu koos kinnisasja oluliste osade ja päraldistega.
4. 2008 esitas kohtutäitur Lääne Politseprefektuuri Kuressaare Politseijaoskonnale kuriteo teate, millega palus alustada kriminaalmenetlust arestitud vara varguses ja seda põhjusel, et
6. 2008 teatati täiturile, et toimub arestitud vara äraviimine vara asukohast, kohapeal selgus, et enamik varast on ära viidud, hoonete sisustus lõhutud. Peale kinnistu rüüstamist toimus varale uus hindamine ja hind kujunes just selliseks, sest vara koosseis ei olnud enam sama, mis esialgse hinna määramisel selle arestimisel. Täitur on viinud läbi seitse enampakkumist mille käigus ei õnnestunud vara müüa.

§ 74lg.

1 järgi asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Lõike 3 kohaselt arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Lõike 4 kohaselt, kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Lõike 5 kohaselt Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Lõike 7 järgi võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. Lõike 8 kohaselt hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Lõike 9 kohaselt kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Antud juhul ei ole vaidlustatud esialgselt määratud hinda

2. 2008.a. kinnisasja arestimise akti kohaselt oli 5 000 000 krooni. Kinnistu päraldiste ja oluliste osade hulka kuulusid 4 sildkraanat, saekaater, lintsaag, puitmaja palgid, 3 konteinerit , puitalused. Arestimise akti on vastu võtnud avaldaja juhatuse liige T. Terik. 5 2-09-35180
4. 2008 on täitur avaldanud Ametlikes Teadaannetes teate Töökoja kinnistu enampakkumisel müügi kohta hinnaga 5 000 000 krooni. Sellekohane teade on saadetud ka võlgnikule.
6. 2008 toimunud enampakkumisele ei ilmunud keegi, mida kinnitab enampakkumise akt nr. 181/2008/176, enampakkumine tunnistati nurjunuks.
8. 2008 tegi täitur kinnistu ümberhindamise ja kuna selleks ajaks olid kinnistu päraldised ja olulised osad s.h. saekaater ja muu tehnika ära viidud, hindas täitur kinnistu 2,5 miljonile. Teade uuest enampakkumisest on avaldatud ka Ametlikes Teadaannetes.
10. 2008 koostatud enampakkumise akti kohaselt ei ilmunud enampakkumisele keegi ja enampakkumine tunnistati nurjunuks. Samal päeval on täitur saatnud nii võlgnikule kui sissenõudjale teate enampakkumise nurjumise kohta ja päringu kinnistu hinna kohta. Samal päeval hindas täitur kinnistu ümber 2 000 000 kroonile. Hinnapäringule võlgnik ei vastanud .
12. 2008 saatis täitur võlgnikule teate enampakkumise läbiviimisest Töökoja kinnistule alghinnaga 2 000 000 krooni. Sellekohane teade avaldati ka Ametlikes Teadaannetes.
14. 2008 toimunud enampakkumisele ilmus vaid sissenõudja esindaja , võlgniku esindaja ega keegi teine ostuhuviline kohale ei tulnud ja enampakkumine tunnistati nurjunuks. Samal päeval koostas täitur vara ümberhindamise akti, hinnates Töökoja kinnistu 1 800 000 kroonile. Võlgnikule on saadetud teade enampakkumise nurjumise ja uue alghinna kohta (1,8 milj). Teade uuest enampakkumisest avaldati ka Ametlikes Teadaannetes.
16. 2008 toimunud enampakkumisele ei ilmunud keegi ja enampakkumine tunnistati nurjunuks. Samal päeval on täitur vara ümber hinnanud 1 500 000 kroonile, millest teatas ka võlgnikule.
18. 2008 toimunud enampakkumisele ei ilmunud keegi ja enampakkumine tunnistati nurjunuks. Teade enampakkumise nurjumisest saadeti ka võlgnikule.
20. 208 hindas täitur kinnistu 1 000 000 kroonile, millest teatas ka võlgnikule. Teade enampakkumisest avaldati Ametlikes Teadaannetes.
22. 2008 toimunud enampakkumisele ei ilmunud kedagi ja enampakkumine nurjus. Enampakkumise nurjumisest teatas täitur ka võlgnikule ja samal päeval tegi päringu nii võlgnikule kui sissenõudjale hinna määramise kohta. Võlgnik päringule ei vastanud, sissenõudja pakkus hinnaks 900 000 krooni. Täitur hindas vara ümber 900 000 kroonile, mille kohta saatis
24. 2008 teate ka võlgnikule.
26. 2008 toimunud enampakkumisele ilmus OÜ Kelving Kinnisvara büroo, kes omandas kinnistu alghinnaga, sest teisi pakkujaid ei olnud. Kõigi ümberhindamiste kohta on täitetoimikus teated , mis on väljastatud nii võlgnikule (kaebuse esitaja) kui OÜ le Kelving kinnisvara büroo. Kuna kõik dokumendid on saadetud lihtkirjaga, ei ole nende väljastamise kohta tõendeid. Teated väljastati võlgniku registrijärgsel aadressil ja toimikust ei nähtu, et kirju oleks täiturile tagastatud. Ka ei ole võlgnik kordagi vaidlustanud hinna määramisi täituri poolt. Täitemenetluse seadustik ei reguleeri täpselt täitekutse saatmise viisi ja kättetoimetamise korda. Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-7-03 on asunud seisukohale, et seaduse analoogia alusel tuleks siin kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustikus kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid. Täitekutse tuleb kätte toimetada sellisel viisil, et võlgnikul oleks efektiivsemalt tagatud täitemenetlusest ning oma õigustest ja kohustustest teadasaamine. Enampakkumisest teatamise peamiseks eesmärgiks on anda võlgnikule võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda asja väljaminekut 6 2-09-35180 võlgniku omandist. Kuna oluline on ka sissenõudja huvide kaitse ja täitemenetluse tõhususe tagamine, siis piisab enampakkumisest teavitamiseks, kui võlgnikule on edastatud kirjalik teade kohtutäiturile teada olevale võlgniku viimase elu- või asukoha aadressil. Antud juhul on kinnisvara arestimise juures viibinud võlgniku esindaja ja oli seega täitemenetlusest teadlik. Järgnevad teated kinnistu ümberhindamiste kohta on välja saadetud võlgniku teadaoleval aadressil ja neid ei ole täiturile tagastatud. Ühtegi määratud hinda ei ole võlgnik vaidlustanud. Kuna arestimise ajal oli tegemist sisuliselt töötava ettevõttega ja peale seda viidi kinnistult ilma täituri loata ära kõik, mida viia andis, siis on selge, et kinnistu väärtus sellega oluliselt langes ja lõpphind ei saanudki kujuneda lähtuvalt esialgsest hinnast. Täitur on oma otsuses õigesti märkinud, et kaebus täituri tegevusele on esitatud peale selleks ettenähtud tähtaega. Seda arvestades asjaolu, et viimane enampakkumine toimus detsembris 2008, kaebus esitati kuus kuud hiljem. Võlgnik ei ole järginud enampakkumiste vaidlustamise korda ja ei ole esitanud kordagi hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks seaduses ettenähtud korras /

§ 223

/. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg.2 alusel kaebuse esitaja kanda. Külli Mõlder kohtunik 7