) §-de 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses kuna pooled - hageja oma seisukohas kostja vastuse suhtes (tl.28) ning kostja vastuses hagile (tl.25-26) on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et hagi kuulub
§-de 231 lg 2 ja 440 lg 1 ning 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele arvestades alljärgnevaid õiguslikke põhjendusi.
lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kui kostja võtab muuhulgas kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus
lg 1 kohaselt hagi, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus vastavalt
Kuigi kostja ei ole avaldanud oma seisukohta 10.02.2012.a. esitatud nõude suurendamise avaldusele, leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei takista tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses, kuna nõude suurendamine põhineb samal õigussuhtel, millisest tuleneva nõude on kostja õigeks võtnud. Hageja ja kostja vaheline võlasuhe põhineb 25.05.1999.a. sõlmitud maa ostu-müügi, asjaõiguse ja hüpoteegi seadmise lepingul, mille alusel T. U. omandas Eesti Vabariigilt xxxxx xxxxxxxxx x. xxxxxx xxxxx xxxxx kuuluva maa koos selle oluliste osadega, pindalaga 9,0 ha. Lepinguobjekti eest tasus kostja enne lepingule allakirjutamist erastamisväärtpaberitega 16 228 krooni ning 90 000 krooni kohustus ta tasuma 45 aasta jooksul, aastamakse suurusega 2000 krooni maksmise ajal kehtivate maksevahenditega. Tähtajaks tasumata summalt arvutatakse lepingu kohaselt viivist 0,05 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lisaks perioodilistele maksetele tuli ostjal koos aastatasuga tasuda intresse 5 % aastas tasumisele kuuluvast summast (tl.5). Tl.7-9 on maksegraafik ning võla arvestus hagi esitamise aja seisuga ning tl.6 kostjale enne hagi esitamist 04.04.2008.a. saadetud teatis võlgnevuse kohta. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita VÕS § 82 lg 2 kohaselt selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. 3
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Maavalitsus on maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seatud hüpoteegi asjas riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 6 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud.
lg 1 järgi põhinõude (14 402,64 krooni) alusel arvutatud tsiviilasja hinnast tulenev riigilõiv oli vastavalt hagi esitamise ajal kehtivate riigilõivumääradele 1000 krooni, s.o. 63,91 eurot. 13.02.2012 on hageja suurendanud põhinõuet 511,28 euro võrra, milliselt tsiviilasja hinnalt oleks tulnud täiendavalt tasuda riigilõivu 102,25 eurot. Tulenevalt
lg 1 mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud hagi rahuldamise korral kostjalt riigituludesse välja võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega käesolevas asjas tuleb kostja T. U. välja mõista riigituludesse menetluskulude katteks kokku 166,16 eurot. Kohus määrab kostjale tähtaja riigituludesse tasumisele kuuluva menetluskulu vabatahtlikuks tasumiseks 10 päeva arvates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Epp Tombak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.