← Eesti

2-12-10549/3

Obsah (6)§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 386

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2012.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja numb

§-de 420 lg 1 ja 415 lg 1 alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja A. T. .xx.xxxx.a. sündinud lapse A. L. T. . Kostja ei ole alates 2011.a. septembrikuust last rahaliselt toetanud. A. L. T. A. K. on õpilane ja töökoht puudub. Lapse vajaduste rahuldamiseks taotleb A.K. lapse seadusliku esindajana lapse isalt elatise väljamõistmist igakuiselt miinimum summas vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga alammääras. Kostja vastuväited Kostja emale on hagimaterjalid ja kohtu määrus tsiviilasja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud xx.xxxxxxxx xxxx .x) A. T. ole hagile kohtu poolt antud tähtaja – 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, kirjalikult vastanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõigete 1 ja 3 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on asja menetlusse võtmise määruses (tl.5-6) määranud hagile vastamise tähtaja ning on selgitatud vastamata jätmise tagajärgi, ei ole hagile vastanud. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha

§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Tulenevalt

§ 444lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2

(4)Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Elatise väljamõistmisel alaealistele lastele juhindub kohus alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-de x ja x p 1, sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning alaealine laps on ülalpidamist saama õigustatud isikuks. Tulenevalt PKS § 100 lõigetest 1 ja 2 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.200x.a. määrusega nr. x oli kehtestatud alates 01.07.200x töötasu alammäär 278,02 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr.16x on alates 01.01.2012 kehtestatud töötasu alammäär 2x eurot kuus. PKS § 120 lg 1 sätestab, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja, lg 4 alusel ei välista vanemate ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Sünnitunnistusega (tl.4) on tõendatud, et A. T. 23.04.200x.a. sündinud lapse A. L. T. . Lapse ema on A. K. . Tuginedes PKS § 77 lg 2 mõistab kohus elatise välja tagasiulatuvalt alates xx.xx.xxxx.a. kuna hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lapsele elatist tasunud ning hageja taotleb elatise välja mõistmist alates xx.xx.xxxx.a. Hagiavalduses on soovitud elatise väljamõistmist miinimummääras. Arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära, oli elatise miinimumsumma ajavahemikul xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx.a. xxxxxx kuus. Arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära, on elatise miinimumsumma alates 01.01.2012.a. 145 eurot kuus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud miinimummääras ei ole vajalik eraldi hinnata lapse vajadusi. Hageja seaduslik esindaja on taotlenud elatise kandmist enda pangakontole. Arvestades, et lapse hooldusõigus hõlmab ka varahooldust ning elatis on vajalik lapse ülalpidamise kindlustamiseks, on põhjendatud elatise kandmine last kasvatava vanema pangakontole.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kui hagejal esineb seoses hagi esitamisega menetluskulusid, tuleb avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt

§ 174

lg 1 esitada kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi (s.o. käesoleva kohtulahendi) jõustumisest. 3

(4)Kuna kohus on käesoleva otsusega kostjalt elatise välja mõistnud ning

§ 468

lg 1 p 2 tunnistanud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks, on vajadus hagi tagamise järele ära langenud. Seetõttu tuleb hagi tagamine

§ 386lg 5 alusel tühistada. Epp Tombak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.