← Eesti

3-10-170/128

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-170 Haldusasi Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse OÜ (end. Gillian O

) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasja nr 3-3-1-88-06 punktis 15 märkinud, et

§ 43lõikes 2 sätestatud põhimõte kehtib ka halduskohtumenetluses.

Kohtu kohustus jätta nõue läbi vaatama tähendab halduskohtus menetluse lõpetamist, sest asi ei kuulu enam halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 1 punkti 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Pankrotihaldur Sirje Tael on vastuses kohtunõudele märkinud, et haldusmenetluse nr 3-10-170 paralleelne kulgemine kaebaja pankrotimenetlusega ei ole otstarbekas ega menetlusökonoomika põhimõttega kooskõlas. Pankrotimenetluses peab Maksu- ja Tolliamet esitama põhistavad dokumendid ning nõue pannakse kaitsmisele. Pankrotihaldurile teadaolevalt on ka võlgniku juhatuse liige samal seisukohal, et ei ole otstarbekas menetleda haldusasja ja pankrotimenetlust, mistõttu tuleb käesolev vaidlus lõpetada. HMKS § 24 lg 1 p 1 alusel halduskohus lõpetab menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Eelpool toodust tulenevalt palub pankrotihaldur Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (pankrotis) suhtes haldusasi jätta läbi vaatamata kooskõlas HKMS § 24 lg 1 p 1 ja

§ 43

lg-ga 2, kuna Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (pankrotis) suhtes on välja kuulutatud pankrot, mistõttu kohalduvad pankrotiseaduse sätted nõuete esitamisel. Seega halduskohtul puudub pädevus vaidluse lahendamiseks. KOHTU SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-s 4, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigikohtu halduskolleegium on asunud 06.06.2011 kohtumääruse nr 3-3-1-34-11 p-s 9 ja 10 järgnevale seisukohale: „/…/9. Kaebuse menetlemise ajal halduskohtus sätestas Pankrotiseaduse (

) § 43 lg 2, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

§ 44

lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub samas seaduses sätestatud korras. Maksunõude vaidlustamise kohta pankrotimenetluses selgitas Riigikohtu üldkogu

  1. detsembri
  2. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-39-05 järgmist: "
  3. Pankrotiseaduse § 2 sätestab menetluse eesmärgid. Selle sätte kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Selle sätte mõte on võlausaldajate võrdne kohtlemine selliselt, et nende nõuded rahuldatakse võlgniku pankroti korral pankrotimenetluse kaudu ja pankrotiseaduses sätestatud korras. Siit tuleneb ka seadusandja eesmärk panna kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata sellest, millist liiki nõuded neil on või millal nõue muutub sissenõutavaks. Ka

§ 44

lg 1 kohaselt menetletakse pärast pankroti väljakuulutamist kõiki nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras, st ühe ja sama protseduuri järgi ning samade reeglite alusel. Üldkogu määrusele tuginedes asus kolleegium 7. märtsi 2007. a määruses asjas nr 3-3-1-88-06 seisukohale: "15.

§ 43

lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Selle sätte alusel tuleb niisugune nõue esitada pankrotimenetluses, sest nõue ei kuulu läbivaatamisele hagimenetluses.

§ 43lg-s 2 sätestatud põhimõte laieneb ka halduskohtumenetlusele.

Kohtu kohustus jätta nõue läbi vaatamata tähendab halduskohtumenetluses menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, sest asi ei kuulu enam halduskohtu pädevusse/…/“. 2 Menetletavas haldusasjas on kohtumenetlus alanud enne pankroti väljakuulutamise otsuse jõustumist. Tartu Maakohtu määrusega kuulutati välja Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (reg.-kood 10410934, asuk Metsa 21, Valga) pankrot 06.02.2012. Pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus halduskohus ei ole enne võlgniku pankroti väljakuulutamist kohtuotsust teinud, ei ole halduskohtul pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist enam pädevust maksuvõla tasumiseks antud korraldusele esitatud kaebuse läbivaatamiseks. Halduskohtul puudub pädevus kaebust lahendada, seega maksuvõla tasumiseks antud korraldusele esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning menetlus vastavalt HKMS §-le 24 lg 1 p 1 lõpetada. Kaebajal on võimalik esitada nõue pankrotimenetluses. Varem kehtinud HKMS § 84 lg 4 p 2 alusel (sama näeb ette ka kehtiv HKMS § 104 lg 5 p 2) tagastatakse kaebuse esitajale tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lõikele 1 on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. RLS § 12 lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus kirjalikult ning see peab vastama RLS § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Nimetatud määruseks on rahandusministri 21.09.2010 määrus nr 47 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“. Seega on kaebuse esitaja eest riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda kohtult riigilõivu tagastamist. Elle Kask Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.