3-10-3228/19

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3228 Otsuse kuupäev

1. märts 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi G. F kaebus Ida Prefektuuri 09.11.2010 relvaloa kehtivuse peatamise otsuse nr 11.2-02/38064 tühistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: G. F /isikukood xxx / Vastustaja: Ida Prefektuur /registrikood 70008753/ Resolutsioon Jätta G. F kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 25.04.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 09.11.2010 koostati Ida Prefektuuris otsus nr 11.2-02/38064 (tl 6), millega peatati relvaseaduse § 43 lg 1’ tuginedes kuueks kuuks G. Fle väljastatud relvaloa RL0724409 kehtivus. 08.12.2010 esitas G. F Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja Ida Prefektuuri peale kaebuse (tl 1-4) ja palus tema relvaloa peatamise kohta tehtud otsuse täielikku tühistamist. Kaebaja väitis, et tema karistamisel on rikutud põhiseaduse § 23 ning karistusseadustiku § 2 tulenevat korduva karistamise keeldu ning haldusmenetluse § 35 lg 1 p 2 ja 3 sätteid, kuna politseiasutus ei teavitanud teda haldusmenetlusest ega teostanud ühtegi haldustoimingut. Veel väitis kaebaja, et relvaseaduse § 43 lg 1 p 1 ja lg 1’ mis võimaldab määrata juba karistatud isikule täiendava karistuse ei ole põhiseadusega kooskõlas ning palus neid põhiseaduse § 15 tuginedes mitte kohaldada. Ida Prefektuuri kirjalikus vastustes (tl 18-19) ei nõustutud kaebusega, paluti seda mitte rahuldada ning leiti, et kaebaja on eksinud relvaloa peatamise eesmärgis ja olemuses. Seda seisukohta põhjendati väidetega, et seaduseandja on üldistes huvides kehtestanud kitsendused relvalubade omamisel ja kõrgendatud nõudmised isikutele, kellele võimaldatakse relva kasutada ning tegemist ei ole karistamisega karistusseadustiku tähenduses ega isiku põhiõiguste riivega. Veel märgiti, et relvaseaduse § 43 lg 5 ei sisalda kohustust peatamismenetluse läbiviimiseks, isiku hoiatamiseks, temalt selgituse küsimiseks ning tuginedes relvaloa omaja õigustele ja kohustustele, pidanuks isik ise arvestama seadusest tulenevate nõuete täitmata jätmise tagajärgedega. KOHTU PÕHJENDUSED Relvalubade andmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ja tingimused on reguleeritud relvaseaduses. Selle § 43 lg 1 p 1 ja 1’ kohaselt peatab relvaloa väljastanud politseiasutus relvaloa kehtivuse kuuest kuust kuni ühe aastani, kui selle omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades. G. Ft on 23.09.2010 väärteoasjas nr 2330,10,007905 koostatud otsusega karistatud liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades. Kuna otsus jõustus 12.10.2010, pidi Ida Prefektuur täitma relvaseadusest tulenevat nõuet ja peatama kaebaja relvaloa kehtivuse ning sai seejuures kaalutleda üksnes selle piirangu ajalise kestuse üle. Relvaseaduse § 1 lg 1’ kohaselt kuuluvad haldusmenetluse seaduse sätted selles seaduses ettenähtud menetluste puhul kohaldamisele relvaseadusest tulenevate erisustega. Relvaloa kehtivuse peatamise menetlus on reguleeritud relvaseaduse § 43 lg 5 ja nõuab, et peatamine vormistataks politseiasutuse otsusega, milles on ära näidatud loa kehtivuse peatamise alus viitega seaduse vastavale sättele ja otsuse koopia saadetaks viivitamata loa omajale. Seega ei ole seaduseandja pannud politseiasutusele menetlustoimingute tegemise, menetlusosalise kaasamise ja ärakuulamise kohustust ning tal tuleb peale väärteomenetluse otsuse jõustumist üksnes vormistada otsus ja see teatavaks teha. Kuna eespool viidatud sätetest tulenevalt saab relvaloa kehtivuse peatamise menetlus alguse väärteo asjas tehtud otsuse jõustumisega ning kohaldamisele kuuluvad relvaseadusest tulenevad erisused, ei ole asjakohased kaebuses viidatud haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 ja 3, mis määratlevad haldusmenetlus alguseks menetlusosalise teavitamise või tema suhtes esimese menetlustoimingu sooritamise. Kindlasti ei ole seda ka sama seaduse § 36, sest selles kehtestatud selgitamiskohustus eeldab menetlusosalise vastavat sooviavaldust. Relvaloa kehtivuse peatamine on küll riiklik sunnivahend, kuid seaduseandja on näinud selle ette üldistes huvides kohaldatava ennetava abinõuna, et ära hoida ohtu inimeste elule ja tervisele ning tegemist pole karistusõigusliku meetmega, mille suhtes saaks kohaldada põhiseaduse § 23 tulenevat teistkordse karistamise keeldu. See välistab teist korda kohtu alla andmise teo eest, milles on isik juba mõistetud lõplikult süüdi või õigeks ja tähendab, et kohus ei või peale kohtuotsuse jõustumist enam hakata iseseisvas karistusõiguslikus menetluses kaaluma isiku uut karistamist sama teo eest. Relva soetamise ja kasutamise õigus omandatakse üksnes siis, kui kõik selleks vajalikud tingimused on täidetud ja puuduvad seda välistavad asjaolud. Üheks niisuguseks on relvaseaduse § 36 lg 1 p 11 kohaselt isiku väärteo korras karistamine mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades. Seega on seaduseandja näinud nimetatud väärteo toime pannud isikus suurt ohtu teiste isikute elule ja tervisele ning avalikule korrale. Isik, kes peab võimalikuks ühitada mootorsõiduki juhtimist ja alkoholi tarvitamist võib samuti toimida ka relvaga kui tal on võimalik seda enda juures hoida. Relvaloa kehtivuse peatamine tähendab relvaseaduse § 44 kohaselt seda, et relvaluba ja relv tuleb politseiasutusele üle anda ja sellega ei saa vähemalt ajutiselt enam teiste isikute elule ja tervisele ning avalikule korrale ohtu põhjustada. Nimetatud väärteo eest süüdi mõistetud isiku relvaloa peatamine on igati sobiv abinõu, sest sellega on võimalik saavutada teiste isikute elu ning tervise kaitsmine ja riigi julgeoleku ning avaliku korra tagamine. Piirang on eesmärgi saavutamiseks ka vajalik ja mõõdukas ning sellel pole muud samaväärset alternatiivi, mis tagaks, et inimeste elule ja tervisele ohtliku väärteo toimepannud isik ei ohusta relvaga teiste isikute elu, tervist, riigi julgeolekut ega avalikku korda. Relvaloa kehtivuse 2 peatamine piirab küll sellele allutatud isiku vaba eneseteostust, kuid see on ajutine ja suhteliselt lühiajaline ning taastub koheselt peale vastava tähtaja möödumist. Mootorsõiduki joobes juhtimise eest väärteo korras karistatud isiku relvaloa kehtivuse peatamist kehtestades ei ole seaduseandja pidanud vajalikuks anda politseiasutusele kaalumise õigust muus kui selle piirangu kestuses. Kuid ka see asjaolu ei anna alust kahelda vastava regulatsiooni põhiseadusepärasuses. Lahendis nr 3-3-1-10-10 on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidnud, et põhiseadusega kooskõlas võib olla ka selline õigusakt, mis ei võimalda kaalutlusõigust, sest seadusandjal on otsustusvabadust kasutades endal võimalik piiritleda relvaseaduses asjaolud, mille esinemisel tuleb kriminaalkorras karistatud isiku relvaluba või soetamisluba kohustuslikus korras kehtetuks tunnistada. See seisukoht on täiel määral kohaldatav ka väärteo korras karistatud isiku relvaloa kehtivuse peatamise suhtes. Eeltoodud järeldustel tuleb G. F kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt kantud menetluskulud sama seadustiku § 92 lg 1 kohaselt tema enda kanda jätta. Ida Prefektuur oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3