3-11-615/13

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-615 Otsuse kuupäev

1. juuni 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi R. K kaebus Viru Vangla 02.12.2010 haldusakti nr 620.3/5247-2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Menetlusvorm Kohtuistung 09.06.2011 Menetlusosalised Kaebaja: R. K /isikukood xxx /, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon 1.Tühistada Viru Vangla 02.12.2010 haldusakt nr 620.3/5247-2 ja teha Viru Vanglale ettekirjutus R. K 04.02.2009 taotluse uueks läbivaatamiseks.
2. Mõista Viru Vanglalt riigituludesse kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud 15,97 euro suurune riigilõiv. Kaebuse koopia saamise eest tasutud riigilõiv jätta kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 18.07.
3. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 04.02.2009 esitas R. K Viru Vanglale taotluse (tl 28), milles palus vangistusseaduse § 46 lg 2 tuginedes lubada talle kambrisse kasutamiseks soojad dressipüksid, kampsun ja kaks maikasärki ning kinnitas, et tagab nende puhtuse, korrasoleku ja reeglipärase vahetuse. 02.12.2010 vormistati Viru Vanglas haldusakt nr 6-20.3/5247-2 (tl 30), millega jäeti taotlus rahuldamata ning märgiti, et kampsun ja dressipüksid on 06.10.2010 vanglast välja saadetud, maikasärgid aga pole vajalikud, kuna taotlejale on väljastatud kaks komplekti vangla riietust. Veel avaldati kahtlust, kas taotleja suudab kindlustada oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse ning viidati seejuures tema korduvatele maksujõuetuse tõestustele kohtutes. 31.01.2011 vaideotsusega nr 6-12/2-1 (tl 36) ei rahuldatud R. K poolt otsustuse kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks esitatud vaiet (tl 31-35).
5. 09.03.2011 esitas R. K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-11), milles palus Viru Vangla 02.12.2010 haldusakt nr 6-20.3/5247-2 tühistada ja teha ettekirjutus tema taotluse uueks läbivaatamiseks. Põhiseaduse § 10, § 14, Euroopa liidu põhiõiguste harta artiklile 41, haldusmenetluse seaduse § 40 ning õigusalase kirjanduse ja Riigikohtu seisukohtadele tuginedes väitis kaebaja, et vangla on jätnud täielikult teostamata tema ärakuulamise kohustuse. Seejuures ta selgitas, et saatis kampsuni ja dressipüksid vanglast välja ainult ajutiselt puhastamise eesmärgil, omab kambris nii seepi kui pesupulbrit, tema arvel on piisavalt vahendeid ja ta on suutnud oma riiete eest hoolitseda ega ole kunagi olnud vangla ees maksuvõlgnik. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2, § 54, § 56, vangistusseaduse § 46 lg 1 ja 2 tuginedes leidis ta, et haldusakt on kontrollimatu, üldsõnaline, oletustele ja ebaõigetele väidetele üles ehitatud ning isiklike asjade nimekirja ja vangla poolt väljastatud esemetega arvestamine asjasse puutumatu ja ületab kaalutlusõiguse piire, kuna vangistusseaduse § 46 lg 2 selliseid kaalutlusi nimetatud ei ole.
6. Viru Vangla vastuses (tl 25-26) paluti kaebust mitte rahuldada ja selgitati oma seisukohti kaebaja väidete suhtes. Seejuures märgiti, et taotluses esitas kaebaja oma seisukohad, vangla on just neist lähtunud ja sellega oli tema ärakuulamine tagatud ning taotluse lahendamisel arvestatud asjaolud ei olnud talle üllatavad. Veel märgiti, et vangla ei saa väljastada eset, mida kinnipeetaval taotluse lahendamise ajal ei ole ning lisati, et isikliku riietuse lubamine on erand, milleks peavad olema mõjuvad põhjused, vangistuseaduse § 46 lg 2 nimetatu on eeltingimus ja arvestada võib ka muude asjassepuutuvate kaalutlustega, milleks antud juhul oli muuhulgas see, et neli T-särki on hügieeni seisukohalt piisav ja täiendavate isiklike riiete väljastamine pole põhjendatud ega vajalik. Kaebaja maksujõuetuse osas juhiti tähelepanu asjaoludele, et ta on taotlenud seoses rahaliste vahendite nappusega riigilõivust vabastamist ka käesolevas asjas, ei tööta ega oma regulaarset sissetulekut ja tema arvele kannavad raha lähedased.
7. Kohtuistungil jäi R. K kirjalikult väidetu juurde, palus välja mõista kaebuse koopia saamise eest tasutud riigilõiv, arvestada ka eelnevas kohtuasjas esitatuga ning selgitas täiendavalt, et riigilõivudest vabastamise taotlustega arvestamine polnud talle teada, isiklikke riideesemeid kasutab ta juba kümme aastat, on suutnud nende eest hoolitseda ja jõuab teha seda ka edaspidi. Veel märkis ta, et vajab maikasärke seetõttu, et paksu T-särgiga on suvel kambris palav ja ka treeninguks ning juhtis tähelepanu asjaolule, et ei ole soovinud mitte asjade laost väljastamist, vaid luba isiklike riietusesemete kandmiseks ja selle saamisel võib ta koheselt paluda ajutiselt välja saadetu tagasi saatmist. Viru Vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud ja palus vastavas taotluses (tl 43) arutada asja ilma tema esindajata. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kinnipeetava isiklike asjadega seonduvad üldised reeglid on kehtestatud vangistusseaduse § 15 ning justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 57 ja §
9. Neis sätestatu kohaselt on kinnipeetaval võimalik hoida enda juures kambris või vangla laos kokku kuni 30 kilogrammi asju ja esemeid, millised pole õigusaktidega keelatud esemeteks tunnistatud või vangla poolt täiendavalt ära keelatud. Kinnipeetava riietusse puutuvat reguleerib vangistusseaduse § 46, mille esimeses ja teises lõikes kehtestatu kohaselt kannab kinnipeetav üldjuhul vangla riietust, kuid vangla direktor võib lubada ka isikliku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega selle puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale küll õigust nõuda isikliku riietuse kandmise õigust kuid vangla direktorile antud võimalus seda kaalutlusõiguse alusel erandina lubada tähendab, et lisaks kinnipeetava 2 võimekusele vastavaid kulusid kanda, saab ja peab hindama ja kaaluma ka muid vastava isiku ja vangla eripäraga seonduvaid asjaolusid.
10. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Viru Vangla 02.12.2010 haldusakti nr 6-20.3/5247-2 (tl 30) aluseks olevas taotluses (tl 28) märgitud kampsun ja dressipüksid ei asunud otsustuse tegemise ajal vanglas. See aga ei saanud olla põhjuseks nende kandmist R. Kle mitte lubada, sest taotluses ei ole ta soovinud oma laos asuvate asjade kambrisse andmist, vaid on palunud luba nende kandmiseks. Vangistusseaduse § 46 lg 2 ei tulene, et lubada võib vaid niisuguste isiklike riiete kandmist, mis on kinnipeetaval vangla laos juba olemas. Isiklikku riietuseset, mida kinnipeetav ei tohi kanda, ei olegi tema asjadele seatud kaalupiiranguid arvestades otstarbekas laos hoida ja on igati mõistlik, kui ta laseb need endale saata alles siis, kui luba on juba antud. Vaidlust ei ole ka selles, et Viru Vangla on väljastanud R. Kle neli T-särki, kuid taotluses palus ta lubada maikasärke ihupesuna ja otsusest ei nähtu sellest lähtuvaid kaalutlusi ega ole võimalik mõista, miks peab vangla maikasärkide vajadust rahuldatuks talveperioodil sooja pesu kandmiseks antud loaga. Kohtumenetluses on Viru Vangla täiendavalt märkinud, et T-särkide puhul on aktsepteeritav nende kandmine ilma alussärgita (tl 26), kuid niisugune tagantjärele antud põhjendus pole lubatav ja ei selgita tegelikult mitte midagi. Sisuliselt nähtub otsustusest vaid see, et maikasärgid pole vangla arvates vajalikud, see aga ei ole piisav Vangistusseaduse § 46 lg 1 alusel langetatud otsustuse põhjendus ega võimalda kontrollida, kas üldse ja mida täpselt on kaalutud ning miks ei ole taotleja põhjendused arvestatavad.
11. Lisaks R. K poolt soovitud esemete vajalikkusest ja asukohast lähtuvatele väidetele sisaldab vaidlusalune otsustus ka kahtlust tema võimaluses tagada nende puhastus, korrashoid ning reeglipärane vahetus oma kuludega ning seejuures on aluseks võetud kaebaja enda poolt kohtule esitatud väited maksujõuetusest. On üldteada, et reeglina taotleb R. K halduskohtusse pöördumisel riigilõivu tasumisest vabastamist rahaliste vahendite nappuse tõttu ning enamasti pole tal sel hetkel ka selleks piisavaid vahendeid, kuid mitmed isikud kannavad regulaarselt erinevaid rahasummasid tema arvele, niisuguste sissetulekute kogusumma on arvestatava suurusega ning on taganud kaebajale muuhulgas võimaluse ka vangla kaupluses sisseoste teha (tl 19). On ilmselge, et mõne üksiku riietuseseme korrashoidmiseks pole vaja väga suurt pesuvahendite kogust ja nende maksumus on võrreldes riigilõivu tasumiseks vajaliku rahasummaga vähene. See kõik pidi vanglale hästi teada olema, vaidlusalusest otsustusest aga ei selgu, miks arvati, et isiklikke riietusesemeid juba kasutav kinnipeetav ei suuda hoolitseda veel mõne täiendava eseme puhtuse eest.
12. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis oma arvamus ja vastuväited. Vaidlusaluse otsustuse langetamisel pole seda põhimõtet otseselt küll rikutud, sest kaebaja oli taotluses (tl 28) esitanud oma seisukohad ja selgitanud, miks ta soovitud esemeid vajab ning tema kontol läbi aegade toimuv oli vanglale ka ilma täiendavate selgitusteta teada, kuid arvestades taotluse esitamisest möödunud pea kahte aastat ja vahepeal muutunud asjaolusid, olnuks täiendavate seisukohtade ärakuulamine siiski igati mõistlik ja võinuks kaasa aidata õiguspärase otsustuse langetamisel.
13. Eeltoodud järeldustel ei ole Viru Vangla 02.12.2010 haldusakt nr 6-20.3/5247-2 õiguspärane. See tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1 alusel täies ulatuses tühistada ning teha Viru Vanglale kohustuseks R. K taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebaja on kohtumääruse (tl 13) alusel vabastatud 15,97 euro suuruse riigilõivu tasumisest, Viru Vangla peab selle rahasumma halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg 1 kohaselt riigile hüvitama. Kaebuse koopia saamiseks tasutud 3,41 euro suurune riigilõiv (tl 40) jääb aga kaebaja enda kanda, sest halduskohtumenetluse seadustiku § 83 lg 1, 2, 3 ja 4 sätestatu ei võimalda järeldada, et menetluskulude koosseisu hulka saab arvata ka kaebuse koopia saamiseks vajaminevat riigilõivu. Sama seadustiku § 10 lg 5 kehtestatu nõuab, et kaebus esitatakse koos ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. R. K on 3 oma kaebuse esitanud ühes eksemplaris (tl 1-11) ja ei ole mõeldav, et vastustajalt mõistetakse välja ka need kulud, mis ta on teinud selleks, et saada endale koopiat iseenda kaebusest. Raili Randlane Kohtunik 4