Obsah (5)

§ 6§ 10§ 201§ 25§ 92

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-175 Otsuse kuupäev 28.09.2011.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi K. J kaebus Kirde Piirivalvepiirkonna käskkirja

) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vaidlus avalikule teenistujale distsiplinaarkaristuse määramise üle. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 160 lg 5 kohaselt võib ametnik kohtult taotleda temale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, kui ta leiab, et teda on karistatud ebaseaduslikult.

§ 6

lg 2 p 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Seega on kaebaja nõue lubatav.

§ 10

lg 32 kohaselt võib kaebuses esitada mitu nõuet, sealhulgas mitu nõuet selliselt, et kaebuse esitaja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kaebaja esitatud alternatiivsed nõuded on lubatavad.

§ 201

lg 1 kohaselt võib kohus asja lahendada ilma seda kohtuistungil arutamata, kui kõik menetlusosalised on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1. Kaebaja palub tühistada Kirde Piirivalvepiirkonna ülema 21.12.2009 käskkirja nr 346-P. Kaebaja arvates Kirde Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 15 järgi sellist struktuuriüksust nagu relvaladu ei ole olemas. Seoses sellega ei laiene vastustaja poolt Korra p-des 6.3 ja 6.6 nimetatud kohustused relvalaole ja sellega seonduvatele tegevustele, sh ka kaebaja teenistuskohustustele. Kaebaja väidab, et ta ei olnud relvalao eest materiaalselt vastutav isik ja relvalao hoidja ei allunud talle. Vastustaja Ida Prefektuur palub jätta kaebuse rahuldamata. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et relvalao õiguslik staatus on reguleerimata. Piirkonna relvalao eest vastavaks struktuuriüksuseks on staap ning piirkonna relvastuse reservi eest vastutavaks isikuks piirkonna staabi logistikajaoskonna staabiallohvitser. Kirde Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 15 lg 1 kohaselt on struktuuriüksusteks muuhulgas piirkonna staap, raamatupidamisjaoskond, piirivalvekordonid ja hooldebaas. Hooldebaas oli piirivalve teenistust majanduslik-logistiliselt toetav struktuuriüksus, mille territooriumil paiknes muuhulgas ka Kirde Piirivalvepiirkonna piirkonna relvaladu. Piirkonna relvaladu täitis seega n.ö kesklao funktsioone. Eeltoodust tulenevalt allub piirkonna relvaladu staabile kuuludes selle struktuuriüksuse juurde. Siseministri määruse nr. 52 „Kirde Piirivalvepiirkonna põhimäärus“ § 15 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt on piirkonna struktuuriüksusteks piirkonna staap, Narva kordon ja hooldebaas. Järelikult on tegemist eraldiseisvate struktuuriüksustega. Toimiku materjalide pinnalt saab järeldada, et piirkonna relvaladu kuulus piirkonna staabi kui struktuuriüksuse koosseisu, ehkki asus teise struktuuriüksuse (hooldebaas) territooriumil ning selle eest oli vastutavaks isikuks kohapeal kolmanda struktuuriüksuse (Narva kordoni) allohvitser (Marek Reino), kes oli relvalao hoidja. 4 Halduskohus leiab, et ehkki hooldebaasi näol oli tegemist eraldi struktuuriüksusega, ei välista see aga seda, et eraldiseisva struktuuriüksuse territooriumil ei või olla teise struktuuriüksuse ladu. Seega ei oma tähtsust kaebaja väide, et struktuuriüksust nagu relvaladu ei ole olemas. Sisuliselt on kaebajat karistatud dokumentide (väljatrükid) adressaadini jõudmise kontrolli puudumise ja oma otsese ülema teavitamata jätmise eest, st. tegevusetuse (ebapiisav tegevus) eest. Vaidlustatava käskkirja kohaselt on kaebaja rikkunud piirkonnaülema 04.07.2008 käskkirja nr. 46 juhendite kinnitamise alused „teenistusrelvade, laskemoona ja erivahendite käitlemise kord” teise peatüki punkti 6 alapunkti 6.
2. – viib regulaarselt läbi relvalao kontrolli veendumaks relvade, laskemoona ja eritehnika olemasolus, komplektsuses ja hoidmises ja alapunkti 6.6 kinnitab allkirjaga andmete õigsust igal raamatupidamisjaoskonnast saadetud lehel relvastust puudutavatel koguselistel ja numbrilistel väljatrükkidel ning saadab need esimesel võimalusel tagasi. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse vastavalt selle andmise ajal kehtinud õigusele ja faktilisele olukorrale. Kuni 31.12.2009 kehtinud piirivalveteenistuse seaduse (PVTS) § 1 lg 2 kohaselt laieneb piirivalveteenistusele avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. ATS § 13 kohaselt töösuhteid reguleerivad seadused laienevad ametnikele ja abiteenistujatele niivõrd, kuivõrd käesoleva seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 1 kohaselt käesolevat seadust kohaldatakse ametnikele avalikus teenistuses ja muudel seadusega ettenähtud juhtudel, arvestades nendes seadustes sätestatud erisusi. Seega tuleb vaidluse lahendamisel arvestada ATS ja PVTS-st tulenevate erisustega. Ametnike distsiplinaarmenetlus on üks haldusmenetluse alaliike ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri teenistujale on haldusakt, mis peab vastama kõigile HMS sätestatud nõuetele ja arvestama haldusõiguse üldpõhimõtteid.
3. Vaidlustatud käskkirja kohaselt on kaebajat karistatud selle eest, et ta ei veendunud selles et raamatupidamisjaoskonnast edastatavad relvastust puudutavad koguselised ja numbrilised väljatrükid jõuavad Narva piirivalvekordoni vanemallohvitserini ja ei teavitanud tagastamata jäänud ja puuduvatest väljatrükkidest oma otsest ülemat. Käskkirjas on korratud distsiplinaarmenetluse juurdluse kokkuvõttes toodut. Kohus leiab, et käskkiri on motiveerimata ning rikkumiste aluseks märgitu ei seostu kaebajale etteheidetavaga. Korra alapunkt 6.
4. paneb kohustuse teostada relvalao faktilist kontrolli ja alapunkt 6.
5. kohustab allkirjaga kinnitama raamatupidamisjaoskonnast saadetud dokumentidel (väljatrükid, lehed) olevate andmete õigsust ning need tagasi saatma. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning HMS § 56 lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjendustes ära märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusakti motiveerimine on esmalt vajalik akti materiaalse õiguspärasuse kontrollimiseks. HMS §-dest 54 ja 56 tuleneb üldine akti motiveerimise kohustus. Haldusakti põhjendamisel tuleb faktilised asjaolud siduda õigusnormi koosseisuga, mis vastab tuvastatud asjaoludele. Esimesel juhul ei kohusta nimetatud korra alapunkt 6.
6. ametnikku edasi saatma ja kontrollima, kas dokumendid jõuavad adressaadini (Narva piirivalvekordoni allohvitser), vaid kohustab teostama relvalao faktilist kontrolli. Relvalao kontrollimise kohustus ning dokumentide edastus ja kinnituse saamine dokumendi kättesaamisest on erinevad kohustused, st. alapunkti 6.
7. alusel ei saa karistada dokumentide edastamise kontrolli puudumise eest, kuna kohustuseks on relvalao faktiline kontroll. Relvalao kontrollimata jätmine ning dokumentide edastus ja kontroll kättesaamise üle on eraldiseisvad kohustused. 5 Kaebajat ei saa karistada kohustuse täitmata jätmise eest, millist kohustust pole sätestatud käskkirjas viidatud karistamise aluses. Teisel juhul ei ole alapunktis 6.
8. sätestatud otsese ülema teavitamiskohustust tagastamata jäänud ja puuduvatest väljatrükkidest, vaid on kohustus kinnitada saadetud dokumentidel olevate andmete õigsust oma allkirjaga ning saata need allkirjastatult tagasi määramata aja jooksul (esimesel võimalusel) raamatupidamisjaoskonnale. Andmete õigsuse kontrollimine, allkirjaga kinnitamine ja tagasisaatmine (raamatupidamisjaoskonnale) ning oma ülemuse teavitamine tagastama jäänud ja puudu olevatest dokumentidest on samuti erineva eesmärgi ja sisuga kohustused, st. alapunkti 6.
9. alusel ei saa karistada ülema teavitamata jätmise eest, kuna kohustuseks on saadetud andmete õigsuse kontroll, kinnitamine ja tagastamine saatjale. Teisisõnu ei saa karistada ametnikku kohustuse täitmata jätmise eest, millist kohustust ei ole karistusotsuses märgitud karistuse alusena. Sellist ilmselget vastuolu ei saa pidada selgeks ja üheselt mõistetavaks. Halduskohus leiab, et kui haldusakti motiveerimiseks on esitatud üksnes asjasse mittepuutuvad või üksteist välistavad väited, siis on selline haldusakt motiveerimata. Põhjendamiskohustus tähendab seda et põhjenduskäik peab võimaldama kohtul kontrollida vaidlustatud otsuse õiguspärasust ja andma huvitatud isikule piisavalt teavet, et teha kindlaks, kas see otsus on põhjendatud või on selles tehtud viga, mis võimaldab selle õiguspärasust vaidlustada.
10. Karistamise käskkirjast nähtub, et karistamise aluseks olev õigusnorm on PVTS § 68 p 1, mille kohaselt on piirivalveametniku distsiplinaarsüütegu seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide või teenistuskohustustega ettenähtud nõuete süüline täitmata jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine. TDVS § 2 p 1 ja ATS § 84 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks töö (teenistus) kohustuste süüline mitte nõuetekohane täitmine. PVTS § 62 lg 1 kohaselt on piirivalvedistsipliin seaduste, määruste, neist alamate õigusaktide ja käskudega kehtestatud teenistuskohustuste täpne täitmine kõigi piirivalveametnike poolt. PVTS § 68 p 1 andis distsiplinaarsüüteo üldise mõiste. Seega tulnuks aktis märkida milline selles sättes nimetatud alternatiividest (seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt, haldusakt või käsk) konkreetsel juhul kaebaja karistamise tingis, koos asjakohaste selgitustega faktiliste asjaolude kohta ja sellega ühtiva rikkumise kirjeldusega. Kui vaidlustatud akti õiguslikud põhjendused on ebapiisavad, siis ei ole kohtul võimalik akti sisulist õiguspärasust kontrollida. Käskkirjast ei nähtu millisest õigus - , haldusaktist või käsust tulenevad asjakohased kohustused, mille täitmata jätmist kaebajale ette heidetakse. Selliselt motiveerimata haldusakt on seadusevastane seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Käskkirja asjaolude kirjeldusest selgub, et relvalao erakorralise inventuuri käigus avastati, et relvalao eest vastutav isik on ekslikult saatelehega maha kandnud teise laskemoona, kui oli faktiliselt väljastatud. Mis ajal ja millise saatelehega on viga tehtud, ei õnnestunud tuvastada. Laskemoona on üle 44 tk. Samuti avastati, et laskemoona (cal 7, 62) on koguseliselt üle 1690 tk. Ning erinevat laskemoona on ka puudu (973 ja 1728 tk.). Käskkirjast kolmveerand moodustab distsiplinaarmenetluse juurdluse kokkuvõttes toodud faktiliste asjaolude kirjeldus lõikude kaupa ning seal esitatud ettepanek rikkumise osas. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes nr. 4.2-2.2/16 (tl. 30) on tehtud ettepanek vabastada Narva piirivalvekordoni vanemallohvitser Marek Reino Kirde piirivalvepiirkonna relvalao hoidja kohalt ja anda Kirde Piirivalvepiirkonna relvaladu üle kaebajale. Samas nähtub kokkuvõttest (tl. 27), et samal ajal täitis piirkonna relvuri kohustusi kaebaja. Halduskohtule jääb arusaamatuks, kes otseselt oli relvalao ja dokumentatsiooni õigsuse eest vastutav isik (Narva kordoni allohvitser või kaebaja), millistest dokumentidest tulenesid vead, kes need koostas ning kelle otseseks kohustuseks oli nende õigsuse kontrollimine. Juhul, kui 6 nimetatud relvalao eest oli otseselt vastutavateks kaks ametnikku, siis kuidas jagunes nendevaheline vastutus. Ehkki haldusasja toimiku materjalides oleva distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte nr. 4.2-2-2/16 (tl. 25-30) viimase lehekülje viimasel taandreal esitatud tekst pole kõige selgem, võib sealt välja lugeda, et Kirde Piirivalvepiirkonnas puudus ka kindel kord ja järelevalve osas, mis puudutab raamatupidaja poolt vastutavale isikule edastatavaid laoandmikke. Tuvastatud pole faktiliselt ka see, kas relvastust puudutavad väljatrükid, mille kättesaamise üle kontrolli puudumist kaebajale ette heidetakse, üldse olemas olid, ja kui olid, siis millised. Samuti pole tuvastatud, kas faktiliselt eksisteerisid tagastamata jäänud ja puuduvad väljatrükid, millisest kaebaja ei teavitanud oma otsest ülemat. Isikut ei saa karistada tegevusetuse eest, kui pole tuvastatud dokumentatsiooni olemasolu, millest tulenevalt oli teenistujal kohustus tegutseda.
11. Kohus leiab, et karistuse määramisel ei ole teostatud kaalutlusõigust. Distsiplinaarkaristuse määramine on/oli vastustaja kaalutlusotsus. Distsiplinaarvastutuse kohaldamisel ja karistuse valikul on pädeval ametiisikul ulatuslik kaalumisruum. TDVS § 8 lg 1 sätestab, et distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Tulenevalt TDVS § 8 lg-st 1 on karistuse määramise õigust omav ametiisik kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma ning alles seejärel langetama otsustuse. Muuhulgas tuleb arvestada ka teenistuja varasemat käitumist. Vaidlustatud käskkirjas puuduvad põhjendused karistuse valiku osas ning on ebaselge, millises mahus ja ulatuses kujutab distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes märgitu distsiplinaarkaristuse käskkirja kaalutlusi ja põhjendusi. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes tuvastati distsiplinaarsüüteo toimepanemine ning juurdluse läbiviija tegi ettepaneku karistada kaebajat. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on märgitud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte karistuse määramise ühe alusena, kuid puuduvad kaalutlused ja põhjendused, miks valiti distsiplinaarkaristuseks just määratud karistus. Vaidlustatud käskkirjast ei selgu, milliseid asjaolusid on pädev ametiisik karistuse valikul arvestanud ning kas kaalutlused olid asjakohased või mitte. Seega ei selgu vaidlustatud käskkirjast, kas pädev ametiisik on distsiplinaarkaristuse määramisel üldse kaalutlusõigust sisuliselt teostanud ning milliseid asjaolusid on täpsemalt kaalumisel arvestatud. Tegemist on olulise kaalutlusveaga. Vaidlustatud käskkiri on ka nõuetekohaselt motiveerimata. Vastavalt HMS § 56 lg-le 3 peavad kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis sisalduma kaalutlused, millest akti andmisel on lähtutud. Kuna vaidlustatud haldusaktis ei ole kaalutlusi esitatud, ei saa kohus hinnata, kas otsus on kaalutlusvigadeta või mitte ning kas see on proportsionaalne. Kohus ei saa üldjuhul asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel (ex ante situatsioonis) märkinud. Seda eriti juhtumitel, kus haldusakt antakse kaalutlusõiguse alusel (RKHKo 3-3-1-49-08).
12. Kohus leiab, et rikutud on ka haldusakti vorminõudeid. Vaidlustatud käskkirjas puudub teo toimepanemise aeg, muud asjaolud ja vaidlustamisviide. TDVS § 11 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse süüteo toimepanemise aja ja süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. Tööandjal tuleb tuvastada süüteo toimepanemise aeg. Kui seda ei ole võimalik tulenevalt rikkumise iseloomust tuvastada konkreetse kuupäevaga, tuleb käskkirjas märkida süüteo toimepanemise ajavahemik. Tegevusetuse tuvastamise korral saab käskkirja märkida konkreetse ajavahemiku, millal tööandaja hinnangul tuli isikul täita teatud teenistuskohustused. 7 Konkreetse ajavahemiku kindlaks tegemine on oluline ka distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja seisukohast. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, on distsiplinaarkaristuse vormistamisel rikutud TDVS § 11 lg 2 p 2 nõudeid, sest käskkirjast ei selgu süüteo toimepanemise aeg. Muudeks asjaoludeks, mis tööandjal tuleb karistusotsusesse märkida, on ka põhjendused karistuse valiku osas, mis antud juhul puuduvad, kuna kaalutlusõigust pole teostatud. Ehkki piirivalveameti peadirektori 21.08.2008 käskkirjaga kinnitatud distsiplinaarmenetluse läbiviimise juhendis vaidlustamisviite märkimise nõuet otseselt sätestatud ei ole ja viidatud on ainult TDVS vorminõuetele (tl. 40), ei tähenda see seda, et vaidlustamisviite puudumine oleks õiguspärane. Nagu halduskohus eespool märkis, on ametnike distsiplinaarmenetlus üks haldusmenetluse alaliike ja sellele laienevad kõik HMS sätestatud nõuded ja haldusõiguse üldpõhimõtted. Seega ei saa selle läbiviimisel lähtuda ainult TDVS-s sätestatud vorminõuetest. HMS § 57 lg 1, samuti PS §-st 15 tulenevalt on haldusaktis vaidlustamisviite märkimine üldine nõue. Vaidlustamisviite puudumine haldusaktis võib olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nimetatud sätte kohaselt ei saa vähetähtis menetlus- või vorminõude rikkumine, mis toob küll kaasa haldusakti formaalse õigusvastasuse, olla aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamisel või tühistamisel.
13. Poolte vahel on vaidlus ka distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjaga tutvumise osas. Kohus leiab, et distsiplinaarmenetluse algatamine on menetlustoiming haldusmenetluses ja see ei sõltu asjaolust, kas algatamine on vormistatud käskkirjaga või mitte. Algatamise käsitlemine menetlustoiminguna ei takista aga konkreetsete vorminõuete kehtestamist. Menetlustoimingule kehtivad ka haldusmenetluse üldpõhimõtted. Teavitamisele kehtivad üldised nõuded menetlusteadetele, mis on erinevad haldusakti teatavakstegemise nõuetest. TDVS ei sätesta distsiplinaarmenetluse algatamise suhtes mingeid nõudeid. Samuti ei näe ATS § 87 distsiplinaarjuurdluse algatamise osas erisusi ette, küll aga kohustas PVTS § 75 lg 1 distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja tegema viivitamata teatavaks piirivalveametnikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati. PVTS ei reguleeri täpsemalt, millisel viisil tuleb distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri teatavaks teha. Seega oli tulenevalt PVTS käskkiri võimalik teatavaks teha haldusorgani valitud vormis (suuliselt, isiklikult kätte anda, posti teel, elektrooniliselt). Piirivalveameti peadirektori 21.02.2008 käskkirjaga nr 55 kinnitatud distsiplinaarjuurdluse läbiviimise juhendi p 1.5 kohustab aga juurdlust läbi viivat isikut käskkirja teatavaks tegema allkirja vastu. Käskkiri nr 203-UK on koostatud 20.11.2009, millele järgnes 07.12.2009 seletuste võtmine kaebajalt (tl 32-33). Kokkuvõttega on K. J tutvunud 09.12.2009 (tl 30). Järelikult saaks lugeda, et käskkiri on kaebajale teatavaks tehtud. Samas pole vastustaja tõendanud, et käskkiri on juhendi järgi kaebajale teatavaks tehtud allkirja vastu. Toimiku materjalide juures olev dokumendihaldussüsteemi „Postipoiss“ väljatrükk (tl. 24) seda ei tõenda. Seetõttu nõustub kohus kaebajaga, et talle ei tutvustatud distsiplinaarjuurdluse määramise käskkirja nõuetekohaselt. Kuid rikkumine pole selline, mis oleks mõjutanud kuidagi distsiplinaarmenetluse läbiviimist ja otsuse tegemist. Allkirja vastu teatavaks tegemata jätmine, ei muuda vaidlustatud haldusakti iseenesest seadusevastaseks. Kaebuse esitaja väidet juhendi õigustühisuse osas kohus ei käsitle, sest tühisuse tuvastamise nõuet kohtule esitatud ei ole ja kohus ei saa teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (

§ 25lg 4).

8 Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, on Kirde Piirivalvepiirkonna 21.12.2009 käskkirja nr 346-P vastuvõtmisel oluliselt rikutud menetlus- ja vorminõudeid ning seega tühistab halduskohus käskkirja. Kuna kohus rahuldab kaebaja esmase nõude (käskkirja tühistamine), jääb alternatiivne nõue (karistuse proportsionaalsuse hindamine) rahuldamata.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on esitanud kohtule kuludokumendi (tl 5), mille kohaselt tasus kaebaja 20.01.2010 riigilõivu 250 krooni (15, 97 €). Kuna kohus rahuldas kaebuse, tuleb riigilõiv kaebaja kasuks välja mõista vastustajalt, Ida Prefektuurilt. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 9