← Eesti

2-11-2902/22

Obsah (7)§ 100§ 101§ 113§ 127§ 128§ 115§ 103

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2012.a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-2902

) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis leiab, et kostja seisukoht selle kohta, et poolte vahel ei ole sõlmitud kehtivat müügilepingut, kuna kostja ei ole andnud tema nimel lepingu sõlminud A. Lehemets’le selleks volitust ning nimetatud isiku esindusõigus ei tulenenud ka seadusest, siis on tegemist kostja nimel esindusõiguseta tehtud tehingutega, mis on vastavalt TsÜS § 129 lõikele 1 tühised, ei ole põhjendatud ja on vastuolus kogutud tõenditega. TsÜS § 118 lg 1, 2 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohtule esitatud volikirjast (tl 80) nähtub, et Valkesk Kaubandus OÜ on volitanud Aivo Lehemets’a sõlmima lepinguid ja teostama ostu-müügitehinguid. Volitusele on allakirjutanud Valkesk Kaubandus OÜ juhatuse liige Olev Valk. Ostu-müügileping Abraset OÜ ja Valkesk Kaubandus OÜ vahel on sõlmitud

  1. oktoobril 2004.a (tl 12). Lepingule on Valkesk Kaubandus OÜ-u poolt alla kirjutanud Aivo Lehemets. Müügilepingu p-i 2 kohaselt kaup antakse müüjalt ostjale või ostja poolt volitatud isikutele üle saatelehe alusel. Kauba vastuvõtmist kinnitatakse ostjapoolse allkirjaga. Müügilepingu p 3 näeb ette, et kauba üleandmisel-vastuvõtmisel kohustub ostja kontrollima kauba kogust, kvaliteeti ning vastavust tellitud sortimendile, võimalike pretensioonide kohta koostatakse vastav akt. Saatelehed (tl 36-59), millele vastavad arved nr 20092607, nr 20093034, nr 20093473, nr 20093886, nr 20094273, nr 20100236, nr 20100512, nr 20100515, nr 20100905, nr 20101287, nr 20101695, nr 20101947 (tl 15-34), on ostja alla kirjutanud. Seega on kostja kauba vastuvõtmist kinnitanud vastavalt müügilepingu p-le
  2. Kuna müügilepingule on vastavalt volitusele alla kirjutanud Aivo Lehemets ning kaup on kostja poolt ka vastu võetud ning kostja poolt ei esitatud hagejale ühtegi pretensiooni vastavalt müügilepingu p-s 3 kokkulepitule, siis on kostja aktsepteerinud Aivo Lehemets’a 3 tegevust müügilepingu sõlmimisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Aivo Lehemets tegutses lepingu sõlmimisel kostja nimel ja kostja ei ole vastupidist tõendanud, siis on hageja ja kostja vahel sõlmitud müügileping kehtiv ja käesolevas asjas TsÜS § 129 lg 1 kohaldamisele ei kuulu.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole oma lepingust tulenevat kohustust (maksta hagejale ostetud kauba eest) täitnud, siis sellega on ta rikkunud lepingut. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113lg 1 võimaldab pooltel lepinguga intressimääras kokku leppida.

Antud juhul on pooled leppinud kokku ostumüügilepingu p-s 11, et arvete tasumisega viivitamise korral tasub kostja hagejale viivist 0,01% iga viivitatud päeva eest. Vastavalt esitatud arvetele on hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlg summas 3336,39 eurot. Kuna arve nr 20094537 (tl 24) aluseks olevale saatelehele (tl 48-49) ei ole kostja allkirjutanud ning hageja on palunud selle tõendite hulgast välja jätta, siis arvestab kohus arvel nr 20094537 oleva summa põhivõlast maha. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlana 3228,52 eurot (3336,39-107,87). Kuna kostja ei ole hageja poolt esitatud viivisenõudele (arve nr 20111511, tl 60), vastuväiteid esitanud, siis on hageja nõue viivitusintressi nõudes summas 151,80 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju hüvitamist. Kahju seisneb OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasus. Poolte vahel sõlmitud ostumüügilepingu p-s 12 (tl 12) on pooled kokkuleppinud, et maksetähtaegadest mittekinnipidamisel on müüjal õigus loovutada nõue võlgade sissenõudmisega tegelevale firmale ja kõik võlgade sissenõudmisega kaasnevad kulud kannab ostja.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtule esitatud asjaolude põhjal on hagis taotletud kahju näol tegemist

§ 128

lg 3 nimetatud otsese varalise kahjuga, täpsemalt kahju tekitamisega kantud või tulevikus kantav kulu kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus peab hageja nõutud kulu mõistlikuks, arvestades nii loovutatud nõuete suurust kui inkassoteenuse kasutamise põhjust.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemele nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine rikkumist vabandavaid asjaolusid

§ 103tähenduses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 560,51 eurot. MENETLUSKULUDE JAOTUS Ts

MS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.