Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
HAGEJA NÕUE Creditreform Eesti OÜ esitas hagi Siim Sonni vastu Tele2 Eesti ASi ja kostja vahel 22.02.2008 sõlmitud Tele2 Liitumislepingu ja järelmaksulepingu mittekohasest täitmisest tekkinud võlgnevuse nõudes. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulise kohustusi nõuetekohaselt, ütles Tele2 Eesti AS kostjale lepingu 28.05.2008 üles. Tele2 Eesti AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 135.68 eurot, viivisevõlgnevuse 135.68 eurot, kokku 271.36 eurot ning viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS Kostja esitas 19. aprillil 2012.a kohtule vastuse, milles võtab tema vastu esitatud hagi õigeks. Kostja palus võimaldada temalt väljamõistetud võlgnevuse maksmist maksegraafiku alusel igakuiselt summas 20 eurot iga kuu 10ndaks kuupäevaks. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.
Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ning
Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja väljamõistmine.
lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele
lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47.93 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt tasutud riigilõiv 15.98 eurot, kokku 63.91 eurot. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (
lõige 3), mis antud vaidluses on 135,68 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 63.91 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras, seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 63.91 eurot. Kohtu seisukoht otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise osas. Kostja taotles kohtult võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel.
lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Arvestades
lg-t 1, kostja taotlust, ning asjaolu, et kostja kannab vanglas karistust, peab kohus mõistlikuks võimaldada tasuda väljamõistetud võlgnevus kokku 335.27 eurot (põhivõlg, viivis ja menetluskulud) ja alates 2.04.2012 (hagiavalduse esitamise aeg) väljamõistetud viivis igakuiste vähemalt 20 euro suuruste osamaksetena, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kogu võla tasumiseni. Kusjuures kõigepealt kuulub võlgnevus tasumsiele menetluskulude osas, siis põhivõlg ja seejärel viivised (VÕS § 415 lg 2). Maksed tuleb teha hiljemalt iga kuu 10ndaks kuupäevaks. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.