4. 12.06.2012 teatas kaebaja, et nõustub menetluse lõpetamisega
lg 1 p 4 alusel ja taotleb riigilõivu summas 15,97 eurot väljamõistmist vastustajalt. KOHTU PÕHJENDUSED: 5.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 3-5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (
Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (
Kohus, leiab, et kuna vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud ja kaebajale on tagastatud tasutud sunniraha 127,28 eurot ning kaebaja ei ole taotlenud haldusakti õigusvastasuse tuvastamist, siis tuleb haldusasja menetlus eelviidatud sätete alusel lõpetada. 6. Kaebaja on esitanud taotluse mõista vastustajalt välja kaebaja poolt tasutud riigilõiv summas 15,97 eurot. Kuigi ka riigilõiv on
lg 2 kohaselt menetluskulu, reguleerib riigilõivu küsimust haldusakti kehtetuks tunnistamisel ja menetluse lõpetamisel
Seega ei saa kaebuselt tasutud riigilõivu vastustajalt välja mõista, vaid see tuleb kaebajale tagastada. Rahandusministri 21.09.2010 määruse nr 47 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra“ § 10 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele isiku poolt riigilõivu võtnud asutusele esitatud taotluse alusel. Kohus tõlgendab kaebaja menetluskulu väljamõistmise taotlust riigilõivu tagastamise taotlusena. Seega tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15,97 eurot kaebajale
Kristina Maimann Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.