← Eesti

2-11-39980/23

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2012. a., Tallinn

) § 36 lõiget 2. Üldkoosolek viidi läbi korrapäratult ja organiseerimatult. Koosoleku läbiviimist segasid võõrad isikud, esines registreerimatut liikumist (mõned tulid ja mõned läksid), hääletajate arvu ei loetud kokku ja koosoleku juhataja oli halvasti kuulda. Juhatuse kandidaate ei arutatud 2

(7)eelnevalt läbi, vaid nõustuda tuli juhatuse poolt pakutud kandidaatidega. Pärast üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist jätkas tööd vana juhatus. Uue juhatuse valikul ei arvestatud vastuhäältega, kuigi protokollis need fikseeriti. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja väited on alusetud ning ei vasta tegelikkusele. Hagi tuleks jätta läbi vaatamata, sest hageja ei esitanud nõutavat eriarvamust vaidlusaluste otsuste kohta üldkoosolekul. Nn. vastuväideteks olid vahetult enne üldkoosoleku algust juhatusele üle antud avaldused ja järelepärimised, mis ei puuduta kogu päevakorda. Kostja andmetel ei peagi majandusaasta aruannet üldkoosolekule esitama, see tuleb eelnevalt teatavaks teha. Audiitori teenust majandusaasta aruande kinnitamisel ei kasutatud. Juhatuse esimehe valimine on põhikirja järgi üldkoosoleku pädevuses. Liikumist võis üldkoosolekul küll ette tulla, kuid vastuvõetud otsuste kehtivust see ei mõjuta. Kohtuistungil võttis kostja õigeks üldkoosoleku otsuse kehtetuse osas, millega kinnitati
  1. a. majandusaasta aruanne. Muus osas jäi kostja varem esitatud seisukohtade juurde. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas
  2. detsembri
  3. a. otsusega hagi osaliselt ja tunnistas korteriühistu Ümera 8 üldkoosoleku
  4. juuli
  5. a. otsuse kehtetuks osas, millega kinnitati
  6. a. majandusaasta aruanne. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Otsuse kohaselt tuleb kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks jätta rahuldamata, kuna asjaolu tuvastamine, kas hageja vaidlusaluste otsuste suhtes eriarvamuse esitas, eeldab tõendite uurimist, mis on hagi sisulise läbivaatamise osa. Kostja võttis omaks, et üldkoosoleku otsus on kehtetu osas, millega kinnitati
  7. a. majandusaasta aruanne ja selles osas kuulub hagi rahuldamisele. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg. 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole pöörduda kolme kuu jooksul, arvates otsuse teadasaamise päevast. Oma sisult vastab mõiste tühistamine

§ 24

lõikes 1 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamisele.

§ 24lg.

1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse ja lõike 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

§ 21lg.

6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.

§ 21

lõikest 6 tulenevalt ei ole protokoll üldkoosolekul räägitu üleskirjutus, nagu ekslikult arvab hageja. Piisab, kui protokolli märgitakse üldkoosoleku toimumise aeg, koht, hääletamistulemused ja vastuvõetud otsused, samuti muud tähtsust omavad asjaolud. Protokollida tuleb eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu ning see 3

(7)allkirjastada. Hageja väide, et tema taotlusele vaatamata ei protokollitud eriarvamust nõuetekohaselt, mõjub usutavalt. Protokollis puudub märge, millega seoses ning millises üldkoosoleku toimumise faasis hageja protokolli lisas viidatud arvamuse esitas. Tunnistaja Z L ütluste kohaselt esitas hageja eriarvamuse juhatuse valimise osas. Tunnistaja ütlused olid veenvad, erapooletus ilmne, kusjuures tunnistaja osales üldkoosolekul protokollijana. Koosolekul toimunu mäletamine on usutav vaatamata asjaolule, et üldkoosolek toimus mitu kuud tagasi. Eeltoodust tulenevalt oli eriarvamus analüüsitavate otsuste osas esitatud. Siiski oleks hageja pidanud temal lasuvat tõendamiskoormust kohasemalt täitma ning tema kätte jäänud kirjalikult esitatud eriarvamuse ärakirja kohtule esitama. Tõendamist ei leidnud, et üldkoosolek viidi läbi korratult ja see takistas otsuste vastuvõtmist. Faktiliselt on vaidlusalused otsused vastu võetud. Järelduvalt hääletajate arvust pidas enamik osalejatest üldkoosoleku läbiviimise tingimusi talutavaks ning otsuste vastuvõtmist võimalikuks. Asjaolu, et juhatuse liikmete kandidatuure enne valimist läbi ei arutatud, on fakti küsimus. Korteriühistu on mittetulundusühing, kus liikmete igapäevane kontakt on tihe. Liikmed tunnevad üksteist ning arutelu ei pruugi olla vajalik. Kostja võttis omaks inimeste liikumise koosolekul. Koosolek kestis neli tundi ning mõningane ärakäimine on mõistetav. Kostja väide, nagu oleks hääli ebaõigesti loetud, jäi väite tasemele ning paljasõnaliseks.

§ 19lg.

1 punktides 1 – 8 on sätestatud üldkoosoleku pädevus.

§ 19

l.g 2 kohaselt ei tohi sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 – 6 nimetatud küsimuste otsustamist põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse. Juhatuse esimehe valimist analüüsitav säte ei piira, jättes küsimuse otsustamise mittetulundusühingu pädevusse. Kostja põhikirja punkti

  1. 1 järgi (tl. 17) valib juhatuse esimehe üldkoosolek. Valimine oli õiguspärane. Vaidlusaluse üldkoosoleku venekeelne protokoll on algdokumendina kohtule esitatud ning on tõendina usaldusväärne. Mis puutub venekeelse ja eestikeelse protokolli mittevastavusse, siis eeltoodu vaidlusaluste otsuste kehtivust ei mõjuta. Ebakõla on protokolli allkirjastanud isikute vastutuse küsimus. Tulenevalt eeltoodust puudub piisav alus tunnistada kehtetuks otsused, millega valiti juhatus või selle esimees. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, hagi rahuldamata jäetud osas, rahuldades hagi uue otsusega. Kohtuotsus põhineb õigusnormi rikkumisel, sest kohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Lisaks ei kuulanud kohus üle kõiki hageja taotletud tunnistajaid, ka keeldus kohus põhjendamatult hageja esitatud dokumentaalsest tõendist. Kostja võttis omaks, et koosolekul toimus inimeste liikumine, mis kinnitab, et üldkoosolek viidi läbi korrapäratult ja organiseerimatult, kuid kohus pidas seda mõistetavaks. Korteriühistu liikmete puudumise tõttu loeti hääli valesti ja päevakorras läbiarutatud küsimusi ei saa lugeda vastuvõetuks. Hääled fikseeriti protokollis formaalselt ja nendele ei saa tugineda päevakorra otsuste vastuvõtmisel. Kohus ei uurinud korteriühistu liikmete volikirjade sisu ja arvu. Näiteks J Fvolikiri oli piiratud õigusega ja antud vaid ühe küsimuse lahendamiseks. S J ja VY hääled loeti kahekordselt, kuigi nad esindasid ühe korteriühistu liikme huve. Järelikult oli koosolekul esindatud 40 häält, mitte 42 häält ja seega andis tunnistaja Ž L ülekuulamisel valeütlusi koosolekul osalenute arvu kohta. Kui juhatuse kandidaadid oleks esitatud nädal enne üldkoosoleku läbiviimist, oleks igaühel olnud võimalus nendega tutvuda ja teha taustauuringut. Juhatuse esimehe valimine ei olnud õiguspärane. Maakohus jättis tähelepanuta, et vastavalt kostja põhikirja punktile
  2. 12 kuulub juhatuse pädevusse juhatuse esimehega töölepingu sõlmimine. Töölepingu sõlmimise 4

(7)ja esimehe valimisega kaasnevad samad tagajärjed, s. t. esimees asub tööle. Järelikult põhikirja punktid 6. 1 ja 6. 12 on vastuolulised ja sel juhul tuleb kohaldada

sätteid.

§ 19

reguleerib üldkoosoleku pädevuse, mille järgi puudub üldkoosolekul õigus korteriühistu esimehe valimiseks. Kuna esimehe valimine ei kuulu koosoleku pädevusse, siis on see õigus olemas kostja juhatusel, mida kinnitab ka põhikirja punkt

  1. Ka
  2. a. toiminud korteriühistu koosoleku päevakorras puudus esimehe valimine, mis kinnitab, et üldkoosolekul ei olnud õigust valida esimeest ja sellega peab tegelema korteriühistu juhatus. Kohus jättis osaliselt hageja taotlused läbi vaatamata. Hageja taotles nelja tunnistaja ülekuulamist ja üks neist rahuldati. Kolm tunnistajat ei ilmunud kohtuistungile, sest kostja esindaja avaldas nende suhtes survet sellega, et nad tasuvad kohtukulud hagi rahuldamise puhul. Ükski tunnistaja ei saanud kohtukutset ja sellepärast kolm tunnistajat ei ilmunudki kohtuistungile. Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
  3. Hageja nõustus esimesel kohtuistungil ühe tunnistaja ülekuulamisega, kuid ei mõelnud selle peale, et kohtuasi lahendatakse ühe kohtuistungiga. Lisaks palus hageja kohtuistungil üle kuulata diktofoni salvestuse, kuid kohus keeldus sellest. Helisalvestusel on fikseeritud korteriühistu liikmete arutelu ja erinevad suulised märkused. Lisaks ei andnud kohus aega hageja esitatud venekeelsete tõendite tõlkimiseks. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus tunnistas kehtetuks kostja
  4. juuli
  5. a. üldkoosoleku otsuse
  6. a. majandusaasta aruande kinnitamise kohta. Kooskõlas TsMS § 651 lõikega 1 ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust selles osas. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all
  7. juuni
  8. a. (hagiavalduses ja maakohtu otsuses ekslikult märgitud
  9. juuli
  10. a.) üldkoosoleku otsuste kehtivus osas, millega valiti korteriühistu juhatus ja juhatuse esimees. Kolleegium leiab, et selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsioonkaebus alust ei anna. Nõustuda ei saa apellandiga, nagu ei oleks korteriühistu esimehe valimine üldkoosolekul olnud õiguspärane tulenevalt üldkoosolekul selleks pädevuse puudumisest. Kostja põhikirja punkti
  11. lause 6 kohaselt valib ühistu üldkoosolek juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe (tl. 17). Seega on ühistu juhatuse esimehe valimine kostja põhikirja kohaselt üldkoosoleku pädevuses ja see on kooskõlas

§ 19lg.

1 punktiga 7, mille kohaselt üldkoosoleku pädevusse kuulub ka osundatud lõikes nimetamata organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti, samuti punktiga 8, mille kohaselt üldkoosoleku pädevusse kuulub muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Et juhatuse esimehe valimist ei olnud antud kostja teiste organite pädevusse, siis oli see ka seaduse kohaselt korteriühistu üldkoosoleku pädevuses. Nõustuda ei saa apellandiga ka selles, nagu nähtuks ühistu juhatuse esimehe valimise kuulumine juhatuse pädevusse kostja põhikirja punktist

  1. 12, sest midagi taolist osundatud põhikirjapunkt ei sisalda. Juhatuse pädevust esimehe valimiseks ei saa samuti järeldada asjaolust, et juhatuse esimehega sõlmitakse tööleping (põhikirja p.
  2. 13), sest juhatuse esimeheks valimine ei ole samastatav valitud juhatuse esimehega võlaõigusliku lepingu sõlmimisega, nagu apellant on ekslikult leidnud. Ka ei esine kostja põhikirja osundatud punktide vahel vastuolu, nagu apellant arvab. Ka juhatuse valimise osas ei ole hageja tuginenud asjaoludele, mis võiksid olla aluseks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

§ 24lg. 1 annab aluse nõuda mittetulundusühingu seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kehtetuks 5

(7)tunnistamist, hageja ei ole aga esile toonud neid faktilisi asjaolusid, mis võiksid anda tunnistust niisugustest vastuoludest. Isegi kui koosolekut ei olnud korraldatud ladusalt, ei anna see iseenesest alust otsust kehtetuks tunnistada. Hageja ei ole ka põhjendanud, milliseid seaduse või põhikirja sätteid juhatuse valimise otsus tema arvates rikub: hagiavaldusest ega ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, millistele seaduse sätetele või kostja põhikirja punktidele tuginedes oleks tulnud juhatuse liikmete kandidaadid esitada enne üldkoosolekut, üldkoosolekul oleks aga tulnud iga kandidatuuri põhjalikult kaaluda. Ühistu igal liikmel on õigus teha oma ettepanekuid juhatuse liikmete valimise korralduse kohta, taoliste ettepanekutega arvestamine on aga üldkoosoleku pädevuses. Kolleegium nõustub maakohtuga, et väited häälte lugemise ebaõigsuse kohta on üldsõnalised ega ole tõendatud. Maakohtu menetluses ei ole kostja esitanud faktilisi andmeid selle kohta, kelle häält on tema arvates koosolekul valesti arvestatud, sealhulgas, kes ei olnud saatnud koosolekule esindajat, kuid kelle häälega otsuse tegemisel arvestati, taoliste konkreetsete väidete tõendamisest rääkimata. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väited J Fja J kohta jätab kolleegium tähelepanuta vastavalt TsMS § 652 lõikele 4: taoliste uute asjaolude lubatavust ei ole apellant oma kaebuses põhjendanud. Et hageja poolt esiletoodud faktiliste asjaolude kogum iseenesest ei võimaldanud hagi rahuldamist, tuli hagi juba ainuüksi sellest tulenevalt rahuldamata jätta ja hagi tõendatuse küsimus oli teisejärguline. Siiski on õige maakohtu järeldus, mille kohaselt hageja ei ole ka oma üldsõnalisi väiteid tõendanud. Maakohtu istungil hageja taotlusel üle kuulatud tunnistaja Ž L, kes oli vaidlusaluse üldkoosoleku protokollija, hageja kahtlusi ei kinnitanud, vastupidi, tunnistaja kinnitas, et juhatuse valimise ajal võis olla kohal 42 inimest nagu protokollis on märgitud (tl. 61). Kolleegium ei tuvastanud maakohtu menetluses menetlusõiguse normide taolisi rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Nõustuda ei saa etteheitega, nagu oleks maakohus jätnud taotluse tunnistajate L K, S A ja N G ülekuulamiseks läbi vaatamata.
  1. novembri
  2. a. e-kirjas pani maakohus hagejale ette korraldada oma tunnistajate istungile ilmumine, kuid ka kaaluda kõigi hagiavalduses nimetatud nelja tunnistaja ülekuulamise vajadust (tl. 38), seega oli kohus põhimõtteliselt nõustunud tunnistajaid üle kuulama. Hageja ei taotlenud seepeale kohtult tunnistajatele kutsete saatmist.
  3. novembri
  4. a. istungile ilmus üksnes üks tunnistaja – Ž L, kelle kohus ka üle kuulas (tl. 61, 62). Hageja kinnitas, et piirdub ühe tunnistajaga ning kohtuistungi protokolli kohaselt ei esitanud hageja istungi käigus seoses tunnistajate ülekuulamisega mingeid uusi ega täiendavaid taotlusi. Seega oli hageja oma esialgsest taotlusest loobunud ja ei olnud taotlust, mida maakohus oleks istungil pidanud lahendama. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 392 lg. 2 kohustab kohut juhul, kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistama asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil. Lahendanud asja ühel kohtuistungil, täitis maakohus neid seadusest tulenevaid kohustusi, apellatsioonkaebuses ei ole aga tuginetud asjaoludele, mille tõttu asja ei oleks tohtinud ühel kohtuistungil lahendada. Sellest, et hageja oleks tahtnud rohkemaid istungeid, nende pidamise vajadus ei tulenenud. Taotlust L K tunnistajana ülekuulamiseks ei olnud hageja maakohtule esitanud, seega ei ole apellatsioonkaebuses selle tunnistaja osas tehtud etteheide asjakohane. Ka taotlust täiendava tõendi – helisalvestuse – kogumiseks ei olnud hageja nõutavas korras esitanud. Kohtukutses selgitas kohus hagejale muuhulgas, et oma põhiväited ja –taotlused, sealhulgas tõendid tuleb tal esitada enne kohtuistungit, nii et need saaks teisele poolele edastada vähemalt seitse päeva enne kohtuistungit, ning et hiljem saab neid esitada üksnes siis, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada (tl. 27). Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus lõpetas poolte nõusolekul tõendite uurimise ja sisulise arutelu ning avas kohtuvaidlused (tl. 63 - 64) ning alles kohtukõnes, milles võib viidata üksnes asja 6
(7)sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele (TsMS § 402 lg. 2 lause 2), teatas hageja, et esitab järgmisel korral diktofoni salvestuse, ilma et oleks taolist kavatsust kuidagigi põhjendanud. (tl. 64). Uue tõendi esitamise kavatsusest teatamist, ilma et põhjendataks, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks soovitakse tõendit esitada, ei saa juba iseenesest pidada tõendi kogumise taotluseks, lisaks sellele ei ole aga kohtuvaidluses menetluslike taotluste esitamine ka enam võimalik. Seega jättis maakohus hageja kavatsuse põhjendatult tähelepanuta. Kohtuistungi lõpus teatas kohus pooltele otsuse teatavaks tegemise aja (tl. 64), hageja ei esitanud selle kohta aga mingeid vastuväiteid. Protokollile parandusettepanekuid ei ole hageja teinud, seega ei ole kahtlusi protokolli õigsuses. TsMS § 333 lõikes 1 on sätestatud menetlusosalise õigus esitada kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti menetlussätte rikkumise kohta vastuväide, mille kohus peab lahendama määrusega. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Osundatud paragrahvi lg. 3 kohaselt ei või menetlusosaline lõikes 2 nimetatud juhul veale kohtu tegevuses tugineda ka kohtulahendi peale edasi kaevates. Et hageja poolt kaebuses märgitud väidetavad rikkumised leidsid väidetavalt aset kohtuistungil, oleks hageja pidanud esitama samal istungil vastuväite kohtu tegevusele. Et hageja seda ei teinud ja tegemist ei ole tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumisega (TsMS § 333 lg. 4), ei saa hageja ka sellest tulenevalt eespoolkäsitletud väidetavatele rikkumistele tugineda. Mis hageja kirjalikke tõendeid puudutab, siis jättis maakohus need vastu võtmata asjakohatuse põhjendusel (tl. 63). Apellatsioonkaebusest ei nähtu, miks apellant maakohtu põhjendusega ei nõustu, vastuolus TsMS § 633 lg. 3 punktiga 3 ei ole apellant kaebuses märkinud, milliseid asjaolusid ta tagasilükatud kirjalike tõenditega soovib tõendada. Kolleegium leiab, et neil tõenditel ei ole asja lahendamiseks tähtsust. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud vastavalt TsMS § 171 lõikele 1 apellandi (hageja) kanda. Margo Klaar Ele Liiv Malle Seppik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.