3-10-2978/25

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2978 Otsuse kuupäev

1. aprill 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Juri Stronfeli (Stronfel) kaebus Tartu Vangla vastu 475 krooni (30,358 eurot) varalise kahju hüvitamiseks (nelja geelpliiatsi, juuksegeeli Nova, musta markeri ja deodorant Volcano
2. juuli
3. a läbiotsimise käigus kadumisega) seonduvalt
4. märts
5. a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Juri Stronfel Resolutsioon Edasikaebamise kord
6. Rahuldada kaebus osaliselt.
7. Välja mõista Tartu Vanglalt Juri Stronfeli kasuks 10 eurot. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
8. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
9. maini
10. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
11. Juri Stronfel konvoeeriti Tallinna Vanglast 07.07.
12. a Tartu Vanglasse. 08.07.
13. a teostati tema suhtes läbiotsimine. Läbiotsimise käigus koostati J. Stronfeli asjade kohta nimekiri, kuhu kanti lattu ja kambrisse minevad asjad. 11.08.
14. a esitas J. Stronfel Tartu Vanglale taotluse 08.07.
15. a läbiotsimise käigus äravõetud kruusi, juuksegeeli ja geelpliiatsite tagastamiseks. Tartu Vangla jättis 10.09.
16. a vastuse nr V1 9299-1 kohaselt taotluse rahuldamata, kuna taotluses nimetatud esemed ei ole Tartu Vangla valduses, ning teatas, et läbiotsimist teostanud A. Skutšase sõnul kaebajal juuksegeel küll oli, kuid J. Stronfel viskas selle vabatahtlikult ära. 16.09.
17. a esitas J. Stronfel Tartu Vanglale kahjunõude, et vangla tagastaks asjad või hüvitaks nende kaotsimineku. Tartu Vangla direktori 19.11.
18. a otsusega jäeti J. Stronfeli kahju hüvitamise nõue rahuldamata, sest J. Stronfelile ei ole kahju tekkinud vanglaametnike süülise tegevuse tagajärjel.
19. 17.11.
20. a esitas J. Stronfel Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, mis seisneb temale kuulunud esemete – nelja pastaka, juuksegeel Nova, musta markeri ja deodorant Volcano – kaotamises. 27.12.2010.a kohtule saadetud kaebuse täienduses J. Stronfel täpsustas oma nõuet ning taotleb Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitamist kaebajale kuulunud esemete kaotamise eest. Kohtuistungil täpsustatuna taotleb J. Stronfel 475 krooni suuruse kahju hüvitamist. Kaebuse põhjendused ja taotlused
21. 08.07.
22. a toimunud läbiotsimise käigus ei kandnud korrapidajad kaebaja väitel kinni peetava isiku asjade nimekirja järgmiseid temale kuuluvaid asju: deodorant Volcano, juuksegeel Nova, pastakas ja marker. Need asjad on olemas Tallinna Vangla 11.06.
23. a nimekirjas.
24. Kaebaja ei nõustu vanglaametniku seletusega, mille kohaselt viskas kaebaja ise juuksegeeli ära. Kaebaja väidab, et andis läbiotsimise järgselt dokumentidele allkirja üksnes seetõttu, et läbiotsimine toimus psühholoogilise surve all ning kaebajat alandades.
25. Kaebaja viitab Tartu Vangla kodukorra punktidele 4, 4.2 ja 4.3 ning Vangla sisekorraeeskirjade § 63 lg 1 p 4, lg 2 ja § 68 lg 3 ja lg 4, mille kohaselt oli korrapidaja kohustatud koostama asjade hävitamise kohta akti. Sellist akti kaebaja sõnul ei koostatud.
26. Kaebaja taotleb talle isiklike asjade vangla süül kaduma minemisega tekkinud varalise kahju hüvitamist. Vastustaja vastuväited
27. Vastustaja on seisukohal, et Juri Stronfeli kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebus rahuldamata.
28. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 1 kohaselt võtab vanglateenistus kinnipeetava vanglasse vastuvõtmisel temaga kaasas olevas isiklikud asjad hoiule. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 62 lg 2 sätestab, et kinnipeetava juurde kambrisse ning lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. VSkE § 63 lg 1 sätestab, et vanglasse vastuvõetavalt kinnipeetavalt võetakse ära temaga kaasas olevad isiklikud asjad, mida tal ei tohi vanglas olla. VSkE § 63 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetavalt äravõetud asjade kohta akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu.
29. Eeltoodud sätetest tulenevalt on vanglal kohustus koostada akt isiklike asjade äravõtmise kohta ainult juhul, kui need kinnipeetavalt ära võetakse. Kohustuslikku regulatsiooni vanglale selle kohta, kui kinnipeetav otsustab ise oma asjad ära visata, kehtestatud ei ole. Seega, kui vangla kinnipeetavalt asju ära ei võta ning kinnipeetav otsustab asjad ise 2 vabatahtlikult ära visata, siis selle kohta akti koostamise kohustust ei ole ning seega ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õigusi sellega, kui ei koostanud akti asjade kohta, mis kaebaja ise ära viskas. Äravisatud asjade kohta puudub vajadus ka hävitamise kohta akti koostamiseks, kuna vangla neid ei hävita ning nende suhtes ei kohaldu regulatsioon, mis sätestab ära võetud asjadega edasise toimimise. Tartu Vangla on seisukohal, et Tallinna Vangla väljatrükki, millel puudub kinnipeetava kinnitus andmete õigsuse kohta ning mille eesmärk ei ole teada, ei ole tõenduslikult võrreldav Tartu Vanglas koostatud asjade ühtse nimekirjaga, millel on olemas kaebaja ja vanglateenistuse ametniku allkirjad, mis kinnitavad selle tõelevastavust. Pealegi on nendes nimekirjades erinevusi peale käesolevas asjas vaidluse alla olevate esemete veelgi. Neid erinevusi kaebaja ei vaidlusta ning ei leia, et Tartu Vangla on vastutav. Kohtu põhjendused ja otsus
30. Õigus nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest hüvitist on rahaliselt hinnatav õigus. Riigivastutusõigussuhte üheks pooleks on kannatanu (käesolevas asjas kaebaja) ja teiseks pooleks kahju tekitajast avaliku võimu kandja (käeoleval juhul Tartu Vangla). Kahju hüvitamise eesmärgiks on luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Kaebaja nõue põhineb omandiõiguse rikkumisel, mille tõttu on vastustaja tegevuse tõttu kadunud ära osa vangla laos hoidmisele ja säilitamisele kuuluvatest kaebaja asjadest. Kaebaja omandi alusetu vähenemine on negatiivse iseloomuga, hinnatav ja hüvitatav rahas. Poolte vahel ei ole vaidlust küsimuses, et hagetavate asjade puhul on tegemist kinnipeetavatele Tartu Vanglas keelatud esemetega, mille tõttu nad kuuluvad hoidmisele vangla laos, mis on aga vangla mitte kaebaja jurisdiktsiooni all. Kaebaja on nõude põhistamiseks tõenditena esitanud koopia:
31. Tallinna Vangla 11.06.
32. a koostatud nimekirja kinnipeetav J. Stronfeli laos olevate varade kohta (tlk 6), mille kohaselt on laos muuhulgas deodorant Volcano, pastakad 4 tk ja must marker.
33. Tallinna Vangla 11.06.
34. a koostatud nimekirja kinnipeetav J. Stronfeli kambris olevate varade kohta (tlk 7), mille kohaselt on kambris muuhulgas juuksegeel Nova. Vastustaja on vastuväidete põhistamiseks muuhulgas tõenditena esitanud koopia:
35. Tartu Vangla 09.07.
36. a ühtse nimekirja kinni peetava isiku J. Stronfeli asjadest, mille kohaselt kaebaja poolt hagetavaid esemeid kaebajal Tartu Vanglasse saabumisel ei olnud, vastustaja selgituste kohaselt viskas kaebaja need asjad ise Tartusse saabudes ära.
37. Tartu Vangla 10.09.
38. a vastuse kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta (tlk 37), mille kohaselt viskas kaebaja läbiotsimise käigus ise ära ainult juuksegeeli, mida kinnitab valvur A. Skutšas ja geelpliiatseid kaebajal vanglasse saabudes ei olnud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et vastustaja on kohustatud tagama vangla laos hoitavate kinnipeetavate asjade allesoleku. 3
39. Haldusekohus hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud osaliselt, s.o nelja geelpliiatsi ja musta markeri maksumuse ning deodorant Volcano osalise maksumuse vastustajalt väljamõistmise osas.
40. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et kohtul ei ole mingit alust kahelda vastustajale valvur A. Skutšase poolt antud kinnituses (tlk 37), mille kohaselt viskas kaebaja läbiotsimise käigus ise ära juuksegeeli. Kohus ei pea tõenäoliseks, et A. Skutšas oleks õigusvastaselt mõjutanud kaebajat juuksegeeli äraviskamiseks, kuna sellisel juhul oleks ta ise käitunud õigusvastaselt, milleks tal puudus kohtu arvates igasugune tõsiselt võetav huvitatus, sest õigusvastase käitumisega oleks valvur seadnud ohtu oma teenistuse vanglas. Seega loeb kohus tõendatuks kaebaja nõude alusetuse seoses juuksegeeliga, sest juuksegeel oli kaebajal kambris rohkem kui aasta vältel ja seega sai ta seda ka pikaajaliselt kasutada, mille tõttu on äärmiselt vähetõenäoline, et seda oli alles kaebaja kirjeldatud väärtuses. Asja tehiolud viitavad pigem sellele, et geel võis olla otsa lõppemas, nagu viitab vastustaja, mis tingiski kaebaja poolt geeli äraviskamise.
41. Halduskohus märgib vastuseks vastustajale, et vastustaja ei ole oma seisukohtades käesolevas asjas olnud järjepidev. Erinevad ametnikud on haldusmenetluses ja kohtumenetluses esitanud erinevaid ja üksteist välistavaid seisukohti. Ühelt poolt väidab vastustaja, et kaebaja on ise kõik hagetavad esemed Tartu Vanglasse saabudes ära visanud. Teisalt seatakse kahtluse alla Tallinna Vangla väljastatud tõendid ja kaebajal vaidlusaluste asjade olemasolu Tartu Vanglasse saabumisel. Kusjuures valvur kinnitab haldusmenetluses ainult juuksegeeli äraviskamist kaebaja poolt. Ühestki vastustaja poolt kogutud tõendist ei saa järeldada, et kaebaja oleks ära visanud kõik hagetavad asjad.
42. Halduskohus loeb Tallinna Vangla 11.06.
43. a koostatud nimekirjaga kinnipeetav J. Stronfeli laos olevate varade kohta (tlk 6) tõendatuks, et 11.06.
44. a omas kaebaja vangla laos hoiustatuna deodoranti Volcano, nelja geelpliiatsit ja musta markerit. Kohtul puudub alus eelistada ühe vangla poolt koostatud kinnipeetava isiku asjade nimekirja teisele, kuna vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja oleks koopiat Tallinna Vangla nimekirjast võltsinud. Kuna nimetatud esemete puhul oli tegemist laos hoitavate esemetega, siis on kohus seisukohal, et nimetatud asjad olid kaebajal Tartu Vanglasse saabumisel olemas, kuna vastustaja ei ole vastupidist tõendanud. Kuna vastustaja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et kaebajal ei olnud nimetatud esemeid Tartu Vanglasse saabudes enam alles ja vastustaja ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumenteerinud kaebaja poolt nimetatud esemete äraviskamist, siis ei ole vastustaja seega ka tõendanud, et ta ei vastusta nimetatud vallasasjade kadumise eest, kuna kaebaja omandiõigust nimetatud asjade valdusele, kasutamisele ja käsutamisele oli täitevvõimu poolt olulisel määral piiratud seoses asjade lattu paigutamisega. Kaebaja on tõendanud asjade olemasolu Tallinna Vangla laos. Kaebaja toimetati konvoeerimise käigus Tartu Vanglasse, seega oli täitevvõimul kontroll kaebaja tegevuse üle Tartu Vanglasse toimetamise käigus ja kaebaja ei saanud seega nende asjade saatust teel Tartu Vanglasse ise käsutada. Vastustaja ei ole tõendanud, et Tallinna Vangla andis vaidlusalused asjad kaebajale laost välja ja kaebajal oli võimalus nende võõrandamiseks või hävitamiseks. Seega ei ole tõendatud, et kaebaja sai ka neid ise kasutada, käsutada ja vallata. Kaebaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt maksis deodorant
45. aastal soetamise ajal 300 krooni, geelpliiatsid maksid kokku 100 krooni ja marker 20 krooni (tlk 67). 4 Halduskohus loeb kaebaja nõude põhjendatuks geelpliiatsite (4 tk) maksumuse 100 krooni ja markeri maksumuse 20 krooni osas ja on seisukohal, et tegemist on analoogsete esemete hariliku turuväärtusega, vt näit ( http://www.minukontor.ee/pood/181011 , 18.04.
46. ja http://www.minukontor.ee/pood/181510 , 18.04.2011). Kohus ei nõustu kaebajaga, et deodorandi Volcano kadumisega saab talle olla tekitatud 300 krooni kahju. Kaebaja väite kohaselt oli tegemist 400 grammise deodorandi pudeliga (tlk 67). Kohtule teadaolevalt turustatakse deodorante maksimaalselt 200 ml pudelites. Selle hinnaklassi deodorandid, milles kaebaja väidab oma deodorandi olevat, pakendatakse tavaliselt oluliselt väiksemas mahus, so 75 ml – 100 ml, vt näit (http://www.dlb.ee/category/antiperspirandid/lang/et/?gclid=CPb6lYa7pagCFQGEDgod3PkHg, 18.04.2011). Seega pidi kaebaja deodorant sellel interneti leheküljel olevaid hindu ja mahtu arvestades maksma vähemalt kaks kuni kolm korda vähem kui 300 krooni. Kohus on seisukohal, et kaubamärk Volcano deodorantide hind ei ole üldteada olevalt nii kõrge nagu väidab kaebaja. Vt (http://www.kriisis.ee/allahindlus?id=19802 , 18.04.2011), mille kohaselt maksis
47. a suvel sama kaubamärgi geeldeodorant soodushinnaga ainult 35 krooni, mistõttu on kohus seisukohal, et võttes arvesse asjaolu, et kaebaja oli ka ise deodoranti kasutanud ja selle tavapärane kahe aastane kasutusaeg oli möödunud või möödumas, siis ei saadud kaebajale vastustaja poolt kahju tekitada rohkem kui 35 krooni ulatuses. Seega loeb kohus tõendatuks kaebajale tekitatud kahju suuruseks 155 krooni ehk ümmardatuna 10 eurot, ms tuleb vastustajalt välja mõista.
48. HKMS § 26 lõike 1 punktist 4 tuleneva volitusnormi alusel rahuldab kohus kaebuse seega osaliselt. Kehtivast õigusest ei tulene kohtule võimalust otsustada hüvitise kaebaja kontole kandmise korda erinevalt vangistusõiguses sätestatust, nagu taotles kaebaja kohtuistungil.
49. HKMS § 92 lõike 2 kohaselt tuleb kaebuse rahuldamise korral poolte menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kaebaja oli kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, pole ta menetluskulu kandnud. Ka vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu vastaspoolelt väljamõistmist. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 5