) ja selle alusel vastu võetud määrustes sätestatud reeglitest ja metoodikast ega saa hinnata puistu vanust oma suvaotsuse alusel. Vastustaja pole õigusaktidele vastavalt tuvastanud puistu vanust. Metsamajanduses mõistetakse puistu vanuse all esimese rinde peapuuliigi keskmist vanust, see määratakse metsa inventeerimise käigus ja inventeerimisandmed kantakse metsaregistrisse.
lg 4¹ kohaselt kehtivad metsa inventeerimisandmed 10 aastat nende kandmisest metsaregistrisse, st et selle aja jooksul vastava puistu vanus ei muutu. Vaidlusalustel eraldistel on puistu vanus metsaregistri andmetel 30 aastat. K K eksperthinnangust nähtub, et puistute keskmise vanuse määramine on metsamajanduslike võtete kavandamisel üks tähtsamaid parameetreid, millest sõltuvad mitmed teised takseertunnused. Seetõttu ei saa olla vastuvõetav olukord, kus iga-aastaselt jooksvalt muudetakse keskmist puistute vanust, arvestamata teisi ajas muutuvaid takseertunnuseid (keskmine kõrgus, rinnasdiameeter, täius jne). Isegi kui asuda seisukohale, et metsaregistrisse kantud inventeerimisandmed pole muutumatul kujul kehtivad kogu 10-aastase perioodi jooksul, pole võimalik metsaregistrisse kantud inventeerimisandmeid, sh puistu vanust, määrata kehtestatud metsakorralduse reegleid eirates.
lg 2 p 1 ja § 12 lg 1 kohaselt on metsa inventeerimine metsakorraldustöö, mida võib teha vastavat tegevusluba omav isik või asutus. Kuna vastustajal sellist tegevusluba pole, puudub tal pädevus puistu vanuse määramiseks. Vastustaja oleks pidanud paluma hinnangut puistu vanusele metsakorraldustöö tegevusluba omavalt isikult. Puistu vanuse määramine on metsaregistrisse kantud kehtivate inventeerimisandmete muutmine. Puistu vanus on puistu keskmine vanus, mitte konkreetse puu vanus. Puistu keskmist vanust mõjutavad metsakahjustused, puude suremus, metsaraied. Vanuse määramisel oleks õige arvestada ka vegetatsiooniperioodiga, mis kestab maist augustini. Pole võimalik väita, et metsaregistrisse kantud puistu on aasta pärast aasta vanem. Sarnaselt ei ole võimalik väita, et elanikkonna keskmine vanus X on aasta pärast X+1, olgugi et iga indiviid on vananenud aasta võrra. Puistu vanuse määramise metoodika järgi arvestatakse keskmist vanust metsa korraldamisel kuni 40-aastastes puistutes 5 aasta kaupa. Metsa korraldamise juhendi § 13 lg 1 p 3 järgi ei tohi 3
ja sellest alamalseisvate aktide väljatöötamine ja rakendamine, on vastustajaga samal seisukohal, samamoodi tõlgendavad puistu vanust ka Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asustused (Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnateabe Keskus), mille töötajad pole tegevusluba omavad metsakorraldajad (
Kui lähtuda kaebaja seisukohast, et vastustajal puudub pädevus puistu vanuse määramiseks inventeerimisandmete alusel, siis puudub vastav õigus ka nimetatud asutuste töötajatel. Seega ei tohiks Keskkonnaameti spetsialist kooskõlastada metsateatisi (
), kuna ka selle toimingu puhul on aluseks metsaregistris olevad inventeerimisandmed. Kaebus on üles ehitatud looduses puistu vanuse määramise nõuete järgimisele (looduses metsakorraldusetööde tegemine), milleks vastustajal puudub pädevus, kuid vastustaja polegi käinud metsas puistu vanust määramas, vaid on hinnanud metsaregistris toodud andmeid; sellisele toimingule ei laiene metsakorraldust reguleerivad õigusaktid. Taotlejal on õigus toetust taotleda üksnes tingimusel, et ta täidab toetuse määruses sätestatud nõudeid. Alles seejärel tekib vastustajal kohustus toetust maksta. Kaebaja arvamus, et puistu vanust polegi võimalik määrata, tähendab, et hooldusraie korral ei saagi hinnata, kas puistu on alla 30 aasta vanune või mitte, ehk toetust ei saakski maksta, kuna toetuse määruses sätestatud nõue pole kontrollitav. Registriandmed püsivad küll muutumatuna, kuid puud kasvavad, seega on puistu vanus lineaarselt muutuv suurus. Kui kaebaja leiab, et inventeerimisandmed ei vasta looduses toodud andmetele, võib ta tellida uue inventeerimise. Vastustaja pole inventeerimisandmeid kahtluse alla seadnud, seega polnud tal ka vaja uut inventeerimist tellida. Toetuse menetlemisel metsa inventeerimisandmetele (puistu vanus) ajavahemiku lisamine pole ei
-s ega metsa korraldamise juhendis nimetatud metsakorraldustöö, samuti pole see inventeerimisandmete omavoliline tõlgendamine. Tegemist on praktikas juurdunud seaduse tõlgendamisega, mis aitab ajas välja selgitada puistu vanust. 6. Tallinna Halduskohus jättis 30.08.2011 otsusega kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 01.01.2010 jõustunud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 57 lg 5, § 58 lg 5, § 59 lg 5 ja § 60 lg 4 volitavad põllumajandusministrit kehtestama määrusega maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused, toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise täpsema korra ning täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, aga samuti taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tun4
Nimetatud toiming pole käsitatav metsa inventeerimisena, milleks peab olema tegevusluba. Kaebaja vastupidist väidet ei kinnita ka tema esitatud kolme isiku arvamused. K. K i arvamus käsitleb puistu vanuse määramist tavametsakorralduse käigus, kuid hooldusraieks toetuse andmine pole metsakorraldamine. H. T nendib arvamuses, et vanuse täpsuse teeb ebamääraseks selle kehtestamine metsakorraldustöödel 5-aastase täpsusega ja kui mets on ametlikult vanem, kui toetuse määramisel lubatud, aga metsaomanik leiab, et tegemist pole kasumit andva harvendusraiega, peaks tal olema õigus kutsuda ekspert, kes otsustab. Ü. Vi arvates pole toetuse määramisel puistu keskmise vanuse kasutamine üldse õiglane, vaid arvestada tuleks ka muid metsa iseloomustavaid parameetreid. Vaidlustatud käskkirjaga pole rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet. Vastustaja on järginud käskkirja tegemisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-s 3 ja §-s 64 toodud nõudeid, haldusakt on õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud. ÜRPS § 60 lg 5 p-st 3 ja § 62 lg 2 p-st 3 tulenevalt ei rahuldata nõuetele vastavat taotlust, kui see ei vasta hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele. ÜPRS § 62 lg 5 kohaselt jätab PRIA maaelu arengu toetuse maksmata, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja pole täitnud toetuse saamise nõudeid; sama on kirjas investeeringutoetuse korra § 18 lg-s 2; lg 3 aga sätestab, et EMK teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Samasugune regulatsioon sisaldus kaebaja toetustaotluse menetlemise ja 19.02.2009 käskkirja andmise ajal kehtinud ÜRPS § 457 lg-s 8 ja investeeringutoetuse korra § 18 lg-tes 3 ja 4. Vastustaja väitel oli kaebaja nendest nõuetest algusest peale teadlik ja kaebaja pole seda eitanud. Kaebaja kinnitusel osales ta MTÜ Eesti Erametsaliit esindajana kehtiva investeeringutoetuse korra väljatöötamisel. Seega ei saanud kaebaja 19.02.2009 käskkirja kehtestamise järel olla kindel, et selle p 1 alapunktis 29 temale määratud toetuse suurust ei võida hiljem vähendada (HMS § 67 lg 4 p 2). Kaebaja küll väidab, et on vaidlusalustel katastriüksusel teinud hooldusraiet 1055 € eest, kuid on esitanud vastustajale kuludokumendid ja tehtud tööde kinnituse ainult katastriüksuse 56202:002:1268 eraldisel 2 teostatud tööde kohta 0,6 ha-l summas 191,73 € (3000 krooni), millest toetus oleks 95,87 € (1 500 krooni). Arvestades seda, et tehtud töö eest saamata jääv toetus on kõigest 0,74% vaidlustatud käskkirjaga kaebajale määratud toetusest 13 036,79 €, pole nii väike kulutus HMS § 67 lg-s 2 kehtestatud keelu rakendamiseks piisav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. FIE Ando Eelmaa Kaubad palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. Kohus kohaldas ebaõigesti
Vastustajal puudub õigus ja pädevus liita metsaregistrisse kantud puistute vanusele vastava kande tegemise ja investeeringutoetuse avalduse esitamise vahele jäänud aastaid, ta peab toetuse määramisel lähtuma metsaregistri andmetest, mis kehtivad 10 aastat kande tegemisest alates. Ükskõik milline puistu vanuse muutmine tähendab metsa inventeerimist, mida on
lgst 41 nähtuvalt võimalik teha vaid ülepinnalise takseerimisega katastri- või majandamisüksuste kaupa või statistilise valikmeetodiga. Metsa inventeerimisel teostatakse ülepinnalise takseerimise korral vastavad paikvaatlused, mõõtmised ja muud asjakohased toimingud kohapeal, mitte oletuslikult, teadmata puistu tegelikku olukorda. Ilma paikvaatlust läbiviimata ei ole võimalik puistu vanust adekvaatselt määrata. Puistu tegelikku vanust ei ole võimalik pärast metsa inventeerimist täpselt fikseerida. Puistu vanus sõltub tehtud raietest, loomulikust hävimisest või kulumisest (torm murrab puid, puu sureb, kahjurid), vegetatsiooniperioodi pikkusest jms asjaoludest. Puistu vanus on pidevas muutumises ja sõltub määramata teguritest, seetõttu on puistu vanuse määramisel nähtud ette veapiirid. Puistu vanuse määramine on hinnanguline ja toimub teatud pikema ajavahemiku tagant, sest pidev puistu vanuse määramine pole otstarbekas (vanus ei muutu oluliselt) ega mõistlik ja oleks metsaomanikele majanduslikult koormav. Sama kinnitab spetsialist Ü. Vi arvamus. Puistu vanus ei ole lineaarselt kasvav suurus. Puistu vanus võib ka väheneda (spetsialist H. Te arvamus). Üksnes puistuelemendi (üksik puu) vanus saab lineaarselt kasvada. Puistu vanus on selle elementide (puude) keskmine vanus. Kui vanemaid puid ei ole või neid on vähem, on puistu keskmine vanus väiksem. Puude kasv toimub vaid vegetatsiooniperioodil. Kuna see ei ole Eestis valitseva kliima tingimustes võrdne kalendriaastaga (normaaltingimustes toimub taimede kasvamine, kui ööpäevane keskmine temperatuur ületab 5ºC), ei suurene puu vanus samas suurusjärgus kalendriaastaga. Seega tuleb metsaregistrisse kantud inventeerimisandeid lugeda ühesugusena kehtivaks kogu 10-aastase perioodi jooksul (
Andmeid saab muuta üksnes uuel inventeerimisel. Inventeerimist saab läbi viia vastavat tegevusluba omav isik. Tegevusloata isiku poolt metsa inventeerimisandmete (sh puistu vanuse) muutmine on oletuslik ja võib moonutada tegelikke andmeid. Vastustajal ei ole võimalik pädevust ületades asuda puistu vanust määrama. Kuna seadusandja pole kehtestanud puistu vanuse määramise erikorda investeeringutoetuse taotluste menetlemisel, tuleb lähtuda
regulatsioonist. Investeeringutoetuse korra § 4 lg 1 seob otsesõnu investeeringutoetuse andmise metsaregistris kajastatud andmetega, ilma et menetleja peaks iseseisvalt puistu vanust tuvastama hakkama. Metsaregistri andmete kasutamine muudab menetluse kiiremaks, läbipaistvamaks ja ökonoomsemaks.
lg 41 eesmärgiks on tagada registrisse kantud andmete usaldatavus, samuti see, et nii avalikkusele kui ka riigiasutustele oleksid kättesaadavad ühesugused andmed. Metsaregistri pidamine kaotaks oma mõtte, kui selles olevaid andmeid ei saaks kasutada ning enne toetuse taotlemist tuleks iga kord läbi viia uus metsa inventeerimine. Asjakohane pole lähtuda täitevvõimu selgitustest, vaid arvestada metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE III) seletuskirja, mille kohaselt on inventeerimisandmetel õiguslik tähendus
mõttes. Inventeerimisandmed muutuvad kehtivateks nende kandmisest metsaregistrisse, sest sellest hetkest on nad kättesaadavad kolmandatele isikutele, sh keskkonnateenistuse spetsialistile. Metsa majandamisel on optimaalseks planeerimisperioodiks 10 aastat. Eeltoodu kinnitab kaebaja seisukohta
Kaebaja seisukohti kinnitab ka Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna spetsialisti 12.11.2010 e-kiri vastustaja esindajale (tl 89). Seadusandja tahet ei saa sisustada ka ebaõige halduspraktikaga. 6
lg-t 41, otsus põhineb kõigil kogutud tõenditel ja kohus on andnud neile ka hinnangu. Otsuses on põhistatud, kuidas ja millistele materiaalõiguse normidele tuginedes sellisele järeldusele jõuti. Kuna investeeringutoetuse puhul ei viida läbi looduses puistu hindamist, ei pea vastustaja lähtuma
-st ega metsa korraldamise juhendist. Investeeringutoetuse kord on eriseaduse tähenduses võrreldes nii
kui metsa korraldamise juhendiga. Investeeringutoetuse korra § 3 lg 1 p-s 1 nimetatud toetuse nõude (toetust võib maksta hooldusraieks kuni 30 aastases puistus) kontrollimisel tuleb lähtuda metsaregistrisse kantud inventeerimisandmetest, lisades sellele inventeerimisest möödunud ajavahemiku. Selleks ei pea tegema looduses metsakorraldustöid, seega ei kohaldu metsakorraldust reguleerivad õigusaktid ja kaebaja viited neile on asjakohatud. Metsa inventeerimine on metsaomaniku õigus, teistel isikutel see õigus puudub. Investeeringutoetuse korras toodud nõuded on kooskõlastatud Euroopa Komisjoniga Eesti Maaelu Arengukavas 2007-
lg 1 kohaselt peab riik metsa pindala, tagavara, paiknemise, seisundi, omaniku, kasutamise ja selle kitsenduste arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris.
lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse 16.08.2007 määrusega nr 209 kehtestatud „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimääruse“ § 3 kohaselt on metsaregistri andmetel õiguslik tähendus metsaseaduses sätestatud ulatuses.
lg 41 näeb alates jõustumisest 01.01.2009 ette järgmist: „Metsa inventeeritakse ülepinnalise takseerimisega katastri- või majandamisüksuste kaupa või statistilise valikmeetodiga. Metsa inventeerimisandmed, välja arvatud statistilise valikmeetodiga saadud, kehtivad kümme aastat nende kandmisest koos metsakaardi andmetega metsaregistrisse. Registrisse kantavad inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta.“ Ringkonnakohus peab kaebaja viidet metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (327 SE III) eelnõu seletuskirjas märgitule asjakohaseks ning leiab sarnaselt kaebajaga, et
lg 41 eesmärgiks on tagada metsaregistrisse kantud andmete usaldatavus ja kasutamine seadusandja poolt kehtestatud perioodi vältel, samuti ühesuguste andmete kättesaadavuse kindlustamine avalikkusele ja riigiasutustele. 11. Kaebaja on taotlenud toetust hooldusraie tegemiseks puistutes metsamaa kohta, mille kohta on koostatud inventeerimisandmed, mis on kantud metsaregistrisse. Metsaregistri andmetel on vaidlusaluste puistute vanus 30 aastat. Vastustaja ei ole väitnud, et metsaregistrisse kantud inventeerimisandmed oleksid olnud vanemad kui üks aasta. Samuti ei ole vastustaja seadnud kahtluse alla kaebaja kinnitust selle kohta, et inventeerimisandmed on saadud ülepinnalise takseerimisega katastri- või majandamisüksuste kaupa, mitte statistilise valikmeetodiga. Arvestades eeltoodut ja tuginedes
lg-le 41 saab ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et metsaregistrisse kantud inventeerimisandmed vaidlusaluste puistute vanuse kohta kehtivad kümme aastat andmete kandmisest metsaregistrisse või kuni nende uuendamiseni. Seega oli kaebajal oktoobris 2008 õigus taotleda toetust hooldusraie tegemiseks vaidlusalustes puistutes ja EMK lähtus kaebaja hooldusraie teostamise toetuse taotluse lahendamisel 19.02.2009 käskkirjaga õigesti metsaregistrisse kantud puistute vanusest. 12. Ühestki kehtivast õigusaktist ei tulene vastustajale õigust toetustaotluse lahendamisel metsaregistrisse kantud kehtivate inventeerimisandmete eiramiseks ja puistute vanuse käsitlemiseks metsaregistris märgitud puistu vanusele vastava puistu inventeerimisandmete metsaregistrisse kandmisest möödunud aastate liitmise teel. Metsaregistri andmetest selline kaugenemine peaks toimuma üksnes vastavasisulise erinormi olemasolul, mis käesoleval juhul puudub. Kuigi vastustaja väidab järjekindlalt, et ta ei ole kahtluse alla seadnud metsaregistris kajastatud andmete õigsust, on ta seda sisuliselt teinud, käsitledes kaevatavas käskkirjas vaidlusaluseid puistuid erinevalt metsaregistri andmetest 31 kuni 33 aasta vanuste puistutena. Põhjendatud on kaebaja viide, et puistu kui terviku vanust ei saa pidada ajas lineaarselt muutuvaks suuruseks. Sama seisukoht nähtub spetsialist H. Te arvamusest (tl 106), milles on toodud näitena puistu vanuse „stabiilsust“ kõigutavaid põhjusi ja märgitud, et puistu vanus võib teatud juhtudel isegi väheneda. Samuti leitakse spetsialist Ü. Vi arvamuses (tl 103), et kuna vanus on ümardatud, siis tõenäoliselt ka aasta pärast metsa inventeerides on metsa vanus sama ehk aastaga metsa keskmine vanus ei muutu, kuna looduslikus puistus ei ole kõik puud ühevanused, vaid uuenemine on toimunud mitme, kohati kuni 10 aasta jooksul. Juhul kui vastustajal tekkis kahtlus metsregistris kajastatud andmete õigsuses ja ta soovis haldusakti andmisel lähtuda erinevatest puistute vanusest võrreldes metsaregistris kajastatud puistute vanusega, oleks tal tulnud enne haldusakti andmist lasta teostada puistute vanuse määrami8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.