). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (
APELLATSIOONKAEBUSE ESITAMINE Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega
lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale 06.04.2012 avalikult kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kaudu (tl.41 ).
lg 2 kohaselt võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. S. AS esitas
lg 1 nimetatud taotluse hagiavalduses (tl 5).
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kohustust rikkunud võlgnikult võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 3.Hageja nõuab kostjalt
Hagi esitamise ajal kehtis seadusjärgne viivis 8 % aastas ehk 0,022% päevas. Alates 1.juulist 2011 kehtis seadusjärgne viivis 8,25% aastas ehk 0,023% päevas ja alates 01.jaanuarist 2012 kehtib seadusjärgne viivis 8% aastas ehk 0,022% päevas.
2012 (kaasa arvatud). Kuna alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR) mille vahetuskursiks Eesti krooni (EEK) suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK, tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ajavahemikul 04.12.2010-30.06.11 on kostja olnud viivituses 209 päeva, millise perioodi eest lisandub hageja poolt arvestatud viivisele 58,82 eurot (1279,19 x 0,022% x 209). Ajavahemiku 01.07.2011-31.12.2011 eest lisandub viivisena 54,14 eurot viivitatud 184 päeva eest (1279,19 x 0,023% x 184) ning ajavahemiku 01.01.2012-21.05.2012 eest 39,96 3
§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 6) taotlenud kostjalt menetluskuluna 367,49 euro (5750 krooni) väljamõistmist. Seetõttu määrab kohus
I. hüvitatavad S. AS menetluskulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
2.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja poolt on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 319,56 eurot (5000 krooni) (maksekorraldus tl.17). Maksekäsu kiirmenetluses on hageja tasunud riigilõivu 47,93 eurot (750 krooni) (maksekorraldus tl.16). Maksekäsu kiirmenetluse kulud on kohtuvälised kulud vastavalt
p 7 juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud
lg 2 p 3 alusel kohtumäärusega rahuldamata 29.10.2010 (tl 4), hagi on esitatud 01.12.2010, seega hiljem kui ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu pole võimalik maksekäsu kiirmenetluse kulusid menetluskulude hulka arvata.
p 5 alusel on asja läbivaatamise kuludeks ka väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Hageja on tasunud menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kostjale Ametlike Teadaannete kaudu riigilõivu 6,39 eurot (tl.30 ). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 325,95 eurot (319,56 +6,39). 3.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. KOHTUOTSUSE KOSTJALE KÄTTETOIMETAMINE NING VIIVITAMATA TÄIDETAVAKS TUNNISTAMINE Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada tema rahvastikuregistrisse 4
lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.