§-de 415 ja 420 alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ K. ja K. A. 15.jaanuaril 2008.a. laenulepingu nr 6380115046, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu, summas 11000 krooni intressimääraga 40% aastas, tagastamise lõpptähtajaga 15.juuli 2008.a. Laenulepingu p 3.5 ja laenu tagastamise graafiku alusel pidi kostja tagastama laenu põhiosa ja maksma intressi iga kuu 15.kuupäeval 2200 krooni. Kostja ei tasunud mitte ühtegi osamakset. Hageja on saatnud kostjale mitmeid võlgnevuse meeldetuletusi, viimane 04.04.2008.a. Kostja neile ei reageerinud. Hageja on arvestanud laenu põhiosalt viivist laenulepingu p-de 3.7 ja 7 kohaselt 0,110% päevas. Seisuga 08.06.2010.a. on viivis 9247 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 76 lg 1 ja 3; 82 lg 2; 94 lg 1; 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ning 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt 17200 krooni väljamõistmist, millest laenu põhiosa võlgnevus on 11000 krooni, intress 2200 krooni ja viivis hageja vähendatud ulatuses 4000 krooni. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 23.septembril 2010.a. kostjale kätte toimetatud, nimetatud menetlusdokumendid on vastu võtnud kostjaga samas eluruumis elav Peeter Kuusniit (tl.17).
Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.4). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.5-10) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale kokku 17200 krooni, millest laenu põhiosa võlgnevus on 11000 krooni, intress 2200 krooni ja viivis hageja poolt vähendatud ulatuses 4000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuivõrd alates 1.jaanuarist 2011.a. kehtib Eesti Vabariigis rahaühikuna euro, siis kohtuotsuse resolutsioonis on väljamõistetavad summad esitatud eurodes. Menetluskulude jaotus Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
lg 1 alusel täielikult kostja kanda.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude kostja kanda jätmiseks ning kuna menetluskuluks on vaid hageja poolt tasutud riigilõiv – 3000 krooni (maksekorraldus tl.14), peab kohus võimalikuks määrata kindlaks tagaseljaotsuses ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.