Tsiviilasi nr 2-12-8214 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 10. mai 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (

§ 405lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-3) Kersti Jürmann (kostja I) ja Mati Jürmann (kostja II, koos kostjad) omavad korterit Tartumaal Mäksa vallas XXX ja on seega korteriühistu MÕRA (hageja) liikmed, kellel on kohustus tasuda hageja poolt esitatavad igakuised majandamiskulude arved. Hageja on osutanud kostjatele kommunaalteenuseid ja esitanud vastavad arved, kuid kostjad ei ole oma kohustust korrektselt täitnud vaatamata hageja korduvatele nõudmistele. 08.02.2012 seisuga võlgnevad kostjad ajavahemiku 08.08.2011 kuni 08.02.2012 eest hagejale 682,68 eurot, millest põhivõlg on 533,05 eurot ja viivis 149,63 eurot. Hageja on lähtunud viivise arvutamisel kostjate poolt tasumata kommunaalteenuste koguvõlgnevusest summas 1387,88 eurot, olles põhivõla hulka arvestanud ka 15.12.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1135924 välja mõistetud põhivõla 854,83 eurot (533,05 + 854,83). Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 682,68 eurot, mis tuleb kanda hageja kontole nr

1. Menetluskulud (hagilt tasutud riigilõivu 191,73 eurot) palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad koondväljavõttest hageja raamatupidamisest 08.02.2012 seisuga (tl 4) ja 15.12.2011 kohtuotsuse resolutsioonist tsiviilasjas nr 2-11-35924 (tl 5). Kostjate vastus hagile (tl 14) Kostjad tunnistasid hageja nõudeid osaliselt, so põhivõlga summas 425,99 eurot ning viivist summas 22,42 eurot. Kostjad leiavad, et hagi on esitatud põhjendamatult 107,06 euro nõudes, sest 08.02.2012 arve nr 41 ei olnud hagi esitamise ajaks (20.02.2012) muutunud veel sissenõutavaks. Samuti on hageja esitanud põhjendamatult viivise nõude arvete kohta, mille osas on olemas jõustunud kohtuotsus. Kuna kohtuotsusega välja mõistetud summad on lõplikud, siis on hagejal võimalik viivist arvestada ainult hagis märgitud arvetelt nr 261, 303, 341, 377, 413 ja
2. Kostjad märgivad, et tänaseks on kogu võlgnevus hagejale tasutud, mistõttu tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda, kuna otsisid võimalusi hageja nõude rahuldamiseks ja hageja oleks pidanud seda hagi esitamisel arvestama. Kostjad lisasid vastusele viivise arvestuse (tl 15) ja maksekorralduste koopiad võlgnevuse tasumise kohta (tl 16-19). Hageja seisukoht kostjate vastuse osas (tl 23) Hageja ei nõustunud kostjate väidete ja viivise arvestusega. Hageja arvates vaidlustavad kostjad viivise nõude vaidlustamisega sisuliselt seadust, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja leiab, et sellest tulenevalt on tal õigus arvestada antud asjas viivist kogu kommunaalteenuste võlalt, sh tsiviilasja nr 2-11-35924 põhivõlalt 854,83 eurolt, kuni kohustuse täitmiseni. Hageja märgib, et viivise arvete nr 314, 355, 396 ja 462 tasumisega on kostjad tunnistanud viivise tasumise kohustust. Kostjate väide, et kogu hageja nõue on rahuldatud, ei vasta tõele, sest kostjad ise on maksekorralduste esitamisega tõendanud, et on tasunud hageja nõude osaliselt, so 610,37 euro ulatuses. Kuna jätkuvalt on tasumata 72,31 eurot (arved nr 533, 564 ja 42), siis palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja 72,31 eurot. Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kuna kostjad on oma kohustust rikkunud. Kostjate seisukoht hageja vastuse osas (tl 30) Kostjad jäid oma kirjaliku seisukoha juurde ja märkisid, et hageja väide, nagu oleksid kostjad oma võlgnevuse tasunud vaid tänu esitatud hagiavaldusele, ei ole õige. Kostjad otsisid võimalusi hageja nõuete rahuldamiseks ning said ühistu juhatuse liikmete ja raamatupidajaga kokkuleppele, et tasuvad kogu võlgnevuse 2012 märtsi lõpuks, mida on ka tehtud. Kuna ühistu juhatuse esimees Lorens Timusk andis hagi kohtusse ilma teiste juhatuse liikmete nõusolekuta ja 2

) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (tl 24-25).

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjate ühisomandis on korteriomand asukohaga Tartu maakond Mäksa vald XXX ning et kostjad on korteriühistu MÕRA liikmed, kellel on kohustus tasuda igal kuul hageja esitatud arvete alusel kommunaal- ja majandamiskulude eest. Kostjad ei vaidle vastu, et on nimetatud kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
2. Hageja hinnangul on kostjate majandamiskulude võlgnevus ajavahemiku 08.08.2011 kuni 08.02.2012 eest hagejale 682,68 eurot, millest põhivõlg on 533,05 eurot ja viivis 149,63 eurot. Hageja on lähtunud viivise arvutamisel kostjate poolt tasumata kommunaalteenuste koguvõlgnevusest summas 1387,88 eurot, olles põhivõla hulka arvestanud ka 15.12.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-35924 välja mõistetud põhivõla 854,83 eurot (533,05 + 854,83). Kostjate hinnangul on majandamiskulude võlgnevus nimetatud ajavahemiku eest 448,41 eurot, millest põhivõlg on 425,99 eurot ja viivis 22,42 eurot. Kostjad leiavad, et põhinõue on 107,06 euro võrra väiksem, sest 08.02.2012 arve nr 41 ei olnud hagi esitamise ajaks (20.02.2012) veel sissenõutavaks muutunud. Samuti leiavad kostjad, et hagejal on õigus arvestada viivist ainult hagis märgitud arvetelt nr 261, 303, 341, 377, 413 ja
4. Kohtule esitatud hageja raamatupidamise koondväljavõttest (tl 4) nähtub, et hageja on esitanud kostjatele tasumiseks seitse arvet (nr 261, 303, 341, 377, 413, 5 ja 41) kogusummas 533,05 eurot, mida hageja peab oma põhinõudeks. Kostjad tunnistavad sellest võlgnevust summas 425,99 eurot.

§ 405

lg 1 p-dest 5 ja 8 tulenevalt palus kohus hagejal teatada, mis kuupäevaks tuleb korteriühistu liikmetel arved tasuda (tl 33). Hageja vastuse kohaselt peavad majandamiskulude arved olema ühistu liikmete poolt tasutud arve esitamise kalendrikuus enne arvetele viivisearvestuse rakendumist (tl 34), seega enne majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimest kuupäeva. Eeltoodust tuleneb, et 08.02.2012 arve nr 41 tuli kostjatel tasuda hiljemalt 29.02.2012. Kuna hagi esitati kohtusse 20.02.2012 (tl 2), siis ei olnud hageja 08.02.2012 arve nr 41 hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Samas võib

§ 369

järgi esitada hagi enne nõude sissenõutavaks muutumist juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kohtule esitatud maksekorraldustest (tl 16-19) nähtub, et kostjad on kohtumenetluse ajal tasunud hagejale kokku 610,37 eurot, sh kõik hageja põhinõude aluseks olevad arved ja lisaks veel arved nr 314, 355, 396 ja

1. Vaidlusaluse arve nr 41 on kostjad tasunud 13.03.2012 (tl 19) 29.02.2012 asemel, seega hilinenult, mistõttu loeb kohus hageja põhinõude suuruseks 533,05 eurot, mis on tasutud.
2. Hageja nõuab kostjalt 08.02.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 149,63 eurot. Hageja on lähtunud viivise arvutamisel kostjate poolt tasumata kommunaalteenuste koguvõlgnevusest summas 1387,88 eurot, olles põhivõla hulka arvestanud ka 15.12.2011 3

§ VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kuid hageja ei ole hagiavalduses sellist nõuet esitanud. Hagist nähtuvalt on hageja ise lõpetanud viivise arvestamise 08.02.2012 ja ei ole taotlenud kostjatelt lisanduva viivise väljamõistmist alates 09.02.2012 (või hagi esitamisest või kohtuotsuse tegemisest) kuni põhinõude täitmiseni

§ 367alusel.

Hageja ei ole õigustatud nõudma käesolevas tsiviilasjas kostjatelt lisanduvat viivist tsiviilasjas nr 2-11-35924 väljamõistetud põhinõudelt. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega, mis välistab uue kohtusse pöördumise väljamõistetud põhinõude täitmisega viivitamisel lisandunud täiendava viivise väljamõistmise nõudega. Hageja saanuks nimetatud tsiviilasjas nõuda kostjatelt lisanduvat viivist juhul, kui hageja oleks kohtult taotlenud põhinõudelt lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Sellisel juhul oleks kohtuotsuse vabatahtliku mittetäitmise korral arvestatud lisanduvat viivist kohtutäituri poolt. 15.12.2011 kohtuotsuse resolutsioonist (tl 5) nähtuvalt on kohus mõistnud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kokku 1121,09 eurot, millest võlg 973,83 eurot ja viivis 147,26 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud kostjatelt nõudma viivist 08.02.2012 seisuga 22,73 eurot: Arve Summa Periood Viivitatud päevi Viivise määr Viivis 261 60,22 01.09.2011 - 08.02.2012 161 0,07% 6,79 303 62,78 01.10.2011 - 08.02.2012 131 0,07% 5,76 341 61,22 01.11.2011 - 08.02.2012 100 0,07% 4,29 377 68,89 01.12.2011 - 08.02.2012 70 0,07% 3,38 413 71,03 01.01.2012 - 08.02.2012 39 0,07% 1,94 5 101,85 01.02.2012 - 08.02.2012 8 0,07% 0,57 Kokku 22,73 Kohus märgib, et arve nr 41 järgi on hagejal õigus hakata viivist arvestama alates 01.03.2012, aga kuna hagiavaldus on esitatud 20.02.2012 ja hageja on viivist arvestanud kuni 08.02.2012, siis ei ole antud arvelt viivist tekkinud. 6. Arvestades eeltoodud kohtu põhjendusi on hageja õigustatud kostjatelt nõudma ajavahemiku 08.08.2011 kuni 08.02.2012 eest majandamiskulude võlgnevust summas 533,05 eurot ja viivist 22,73 eurot, kokku seega 555,78 eurot. Kuna kostjad on kohtumenetluse kestel tasunud hagejale 4

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 163

lg-le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 165

lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus on tuvastanud, et kostjad on oma kohustusi hageja ees rikkunud, kusjuures kostjad ise on vastuses hagile tunnistanud hageja nõudeid osaliselt. Seega ei ole hagi esitatud põhjendamatult. Kohus märgib, et kostjad ei ole tõendanud kokkuleppe sõlmimist korteriühistu juhatuse liikmete ja raamatupidajaga, mis välistanuks nõude esitamise kostjate vastu enne 2012 märtsikuu lõppu. Samas leidis kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud 555,78 euro ulatuses nõutud 682,68 euro asemel. Kui kostjad ei oleks kohtumenetluse ajal oma võlgnevust tasunud, oleks hageja nõue rahuldatud 81% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud jätta menetluskulud 81% ulatuses solidaarselt kostjate ja 19% ulatuses hageja enda kanda.

§ 405

lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 191,73 eurot.

§ 139

lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Antud tsiviilasja hinnaks on 533,05 eurot (põhinõue), millelt tuli hagi kohtusse esitamise ajal tasuda riigilõivu 115,04 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivuseaduses sätestatud määrast riigilõivu rohkem 76,69 eurot (191,73 – 115,04). Hagejal on

§ 150

lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda kohtult enam tasutud riigilõivu tagastamist, näidates ära konto omaniku ja numbri, millele riigilõivu tagastamist taotletakse. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 115,04 eurot, millest tuleb arvestades menetluskulude jaotust kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 81%, so 93,18 eurot. 8.

§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 5