3-12-418/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-418 Otsuse kuupäev

1. mai 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Marek Luige (Luik) kaebus Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja
2. detsembri
3. a käskkirja nr 1-4/3071 tühistamiseks Kohtuistungi kuupäev
4. mai 2012 menetlusosalised Kaebaja- Marek Luik Vastustaja- Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar Resolutsioon
5. Jätta kaebus rahuldamata.
6. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
7. juulini
8. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
9. Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 14.12.
10. a käskkirjaga nr 1-4/3071 kohaldati Marek Luigele täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning väljaspool elukambrit liikumisel käeraudade kasutamist. Käskkirja kohaselt oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks asjaolu, et 08.12.
11. a kella 18.10 ajal toimunud konflikti käigus kasutas Marek Luik kinnipeetav Indrek Jatsõšõni suhtes füüsilist vägivalda, tekitades viimasele kehavigastuse.
12. M. Luik esitas Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 14.12.
13. a käskkirja nr 1-4/3071 tühistamiseks vaide. Tartu Vangla jättis vaide 27.01.
14. a vaideotsusega nr E5687 rahuldamata.
15. 27.02.
16. a esitas Marek Luik Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 14.12.
17. a käskkirja nr 1-4/3071 tühistamiseks kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebuse taotlus ja põhjendused
18. Kaebuse kohaselt fikseeriti Indrek Jatsõšõnil kehavigastus alles 11.12.
19. a. Kaebaja arvates on vähetõenäoline, arvestades Tartu Vangla kodukorra punkti 6.6, et vanglatöötajad ei märganud neljapäeva õhtust kuni pühapäeva hommikuni I. Jatsõšõni vigastusi. Samuti ei toeta vangla väidet ka I. Jatsõsõni enda ütlused vigastuste tekkimise kohta. Kaebaja arvates on tõenäoline, et I. Jatsõšõni vigastused tekkisid 10.12.
20. a kella 20.30-st kuni 11.12.
21. a kella 8.20-ni. See välistab võimaluse, et kaebaja sai olla nende vigastuste tekitaja. Kaebaja vangla koostööteatega, mille kohaselt toimus kaebaja ja Jatsõšõni vahel 08.12.
22. a konflikt, mille tagajärjel Jatsõšõn sai vigastusi, tutvuda ei ole saanud. Kaebaja leiab, et on väheusutav, et inimene, kes teeb salajast koostööd, teavitab vanglat vanglajulgeolekut ohustavatest asjaoludest alles 9 päeva pärast seda, kui ta nendest asjaoludest teada sai või oleks pidanud teada saama. Samuti on kaebaja arvates ebatõenäoline, et konfliktis kannatada saanud osapool hakkab valetama inimese kaitseks, kes talle kannatusi tekitas. Kaebaja leiab, et anonüümsed tunnistajad räägivad seda, mida on neil kasulik rääkida, sealjuures ei pruugi kasu olla materiaalne. Tartu Vangla väitel on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav põhjendatud kahtlus. Kaebaja leiab, et ka kahtluse aluseks peavad olema kontrollitud ja tõestatud väited. Kahtluse alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega on piiratud kaebaja õigusi ja vabadusi. Kaebaja arvates rikub tema õigusi ka see, et tal ei ole võimalust koostööteates toodut kontrollida ega ümber lükata. Vastustaja seisukoht
23. Tartu Vangla on seisukohal, et M. Luige kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaide rahuldamata jätmise põhjenduste kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetava suhtes, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Tartu Vangla julgeolekuosakonna ametnikud on tööülesannete käigus tuvastanud, et eelnimetatud intsident on aset leidnud. Tartu Vangla julgeolekuosakonna spetsialist M. Kartau 14.12.2011 ettekandest ja 19.12.2011 koostatud õiendist nähtub, et julgeolekuosakonna ametnikud on tööülesannete käigus kindlaks teinud, et 08.12.2011 kellavahemikul 18.10-18.30 toimus süüdimõistetute eluhoone kuuenda osakonna kambris 382 füüsiline konflikt olmeprobleemi pinnalt, mille käigus tekitas M. Luik kinnipeetav I. Jatsõšõnile kehavigastuse, mis on fikseeritud Tartu Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-õe poolt 11.12.2011 koostatud ettekandes. Füüsilise konflikti toimumise kohta on koostatud 14.12.2011 kaastööteatis 1150000453, mis on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 8 lg 2 kohaselt riigisaladus. Kinnipeetav I. Jatsõšõn on tõepoolest oma 12.12.2011 seletuskirjas kirjalikult kinnitanud, et M. Luik ei ole temale kehavigastusi tekitanud, kuid Tartu Vangla on seisukohal, et antud olukorras ei saa pidada neid ütlusi usaldusväärseteks, kuna käesoleval juhul on ilmselge, et I. Jatsõšõn soovib solidaarsusest päästa kaaskinnipeetavat distsiplinaarvastutusest või tunneb ohtu enda tervisele ja elule. Asjaolu, et kaebajal ei fikseeritud ühtegi kehavigastust ei välista tema poolt teise isiku suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, kuna I. Jatsõšõn ei pruukinud füüsilist vastupanu osutada. 2 Eeltoodust tulenevalt kohaldati antud juhul täiendavaid julgeolekuabinõusid ennetava st preventiivse meetmena. M. Luige käitumist arvestades on oht, et ta võib jätkata oma õigusvastast tegevust, reaalne. Vangla märgib M. Luige iseloomustuseks, et tegemist ei ole esmakordse juhtumiga, mil kaebaja kasutas teise kinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda, Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja A. Kliimanti 16.02.
24. a käskkirjaga nr 1-4/469 kohaldati samuti kaebaja suhtes täiendavad julgeolekuabinõud kaaskinnipeetavale kehavigastuste tekitamise eest. Tartu Vangla 14.12.2011 käskkirjas nr 1-4/3071 toodud asjaolude ülevaatamine toimub kord kuus. Tartu Vangla 07.03.2012 käskkirjaga nr 6-1/122 lõpetati osaliselt kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, milleks on väljaspool kaebaja elukambrit ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine. Kohtu põhjendused ja otsus
25. Poolte vahel on vaidlus, kas asjas kogutud tõenditega on piisavalt tõendatud kaebaja suhtes vaidlustatud käskkirjaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine motiivil, et ta on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule (VangS § 69 lg 1). Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses kogumis ja seoses, on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, kuna ta on kooskõlas kehtiva õigusega. Vastustaja on asjakohast menetluskorda järgides tõendanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse. Asjas kogutud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud kinnipeetav I. Jatsõšõnile kaebaja poolt kehavigastuste tekitamise asjaolud. Marko Kartau 14.12.
26. a ettekandega (tlk 23) on tõendatud kaebaja ja I. Jatsõšõni vahelise füüsilise kontakti toimumine. Lemmo Jonuksi 11.12.
27. a ettekandega (tlk 24) on tõendatud, et I. Jatsõšõnil tuvastati vigastus ninal (hematoom ninajuurel ja turse). Nimetatud tõenditega tõendatut tõendab täiendavalt 14.12.
28. a kaastööteatis nr 1150000453, millega halduskohus tutvus kohtuistungil. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja on tõendeid kogumis hinnates jõudnud õigele järeldusele lugedes Indrek Jatsõšõni 12.12.
29. a seletuskirja (tlk 25) ebausaldusväärseks. Halduskohus jagab vastustaja esindaja kohtuistungil väljendatud seisukohta turse ja hematoomi nähtavaks muutumise asjaolude kohta ning on seisukohal, et seetõttu saab tõenäoliseks pidada, et ametnikud märkasid I. Jatsõšõni kehavigastusi alles 11.12.2011.a. Kaebaja õigusi ei ole rikutud sellega, et tal ei võimaldatud tutvuda 14.12.
30. a kaastööteatisega, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus selle tõendiga tutvumiseks. 14.12.
31. a kaastööteatise ja 08.12.
32. a sündmuste vahele ei jäänud üheksat päeva, nagu väidab ekslikult kaebaja, kusjuures kaastööteatise koostamise aeg, ei muuda selle tõendiga tõendatud asjaolusid halduskohtu arvates ebausaldusväärseteks. Kaebaja ei eita fakti, et tema suhtes on analoogse rikkumise suhtes alustatud kriminaalmenetlust ja kohaldatud varasemalt ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. Halduskohus on seisukohal, et need faktid toetavad vaidlustatud käskkirja põhjendatust sõltumata kriminaalmenetluse tulemustest. Vastustaja ei ole tuginenud põhjendamatutele kahtlustele kaebaja käitumisele vaidlustatud käskkirjas antud õiguslikus hinnangus.
33. Neil asjaoludel puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda. Roby Koik kohtunik 3