3-12-335/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-335 Otsuse kuupäev

1. mai 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Erki Sommer’i kaebus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks (teavitada eelneval õhtul kinnipeetavat, et tal tuleb hommikul graafikuväliselt kööki tööle minna) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja Erki Sommer Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
2. juuli
3. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
4. 28.11.2011 esitas Erki Sommer Tartu Vanglale vaide, milles vaidlustas tema taotluse, muuta kinnipeetavate töökorraldust selliselt, et graafikuväliselt tööle minema pidavat kinnipeetavat teavitataks sellest eelmise päeva õhtul, rahuldamata jätmist. Tartu Vangla 20.01.2012 vaideotsusega nr E5 648-1 jäeti E. Sommer’i 28.11.2011 esitatud vaie rahuldamata.
5. 17.02.2012 saabus Tartu Halduskohtusse Erki Sommer’i kaebus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks (teavitada eelneval õhtul kinnipeetavat, et tal tuleb hommikul graafikuväliselt kööki tööle minna). 1 Kaebuse põhjendused
6. Kaebaja selgitab, et ootamatute tööle minekutega kannatab tema era- ja perekonnaelu, sest sel juhul ei jõua ta lähedastega suhelda. Perekonnaga suhtlemine on kaebajale väga tähtsaks tegevuseks, mida ta teeb etteplaneeritult. Kaebaja nõustub, et ootamatuks olukorraks võib olla haigestumine, kuid mitte etapeerimine. Kinnipeetava etapeerimine on alati enne paika pandud ja teada. Samuti ei ole ootamatu erakorraline väljasõit (v.a haigestumise puhul). Ka see on reeglina mõned päevad enne teada. Kui kaebaja ootamatult tööle viidi, siis ei olnud inimene, keda ta asendama pidi mitte haige, vaid ta paigutati teise sektsiooni, kus ta pidi osalema mingis programmis, mis välistas köögis tööl käimise. Tegemist oli planeeritud ja ette teada paigutamisega. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla kuritarvitab talle antud võimu ja näeb asju selliselt, nagu endale kasulik on. Kuskil ei ole kirjas, et päevaplaani ei peaks tegema või ei tohiks teha. Jääb arusaamatuks miks Tartu Vangla ei teavita kinnipeetavaid graafikuvälisest tööle määramisest. Vastustaja vastuväited
7. Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ja palub selle rahuldamata jätta.
8. Kinnipeetava isiku majandustöödele määramisel ei seota teda kindla töökohaga, st majandustööd tehes peab kinnipeetav isik vastava korralduse saamisel minema koristama kas eluosakonda või kinnipeetavate ühises kasutuses olevaid ruume, minema tööle kööki või asuma teistele kinnipeetavatele toitu jagama, minema tööle vangla pesumajja või asuma tegema muud vangla majandustöödena teha vajavat tööd. Kõigi nende tööde tegemiseks võib tulla vajadus ootamatult, näiteks lumi talvel või teise kinnipeetava haigestumine, ning selliste ootamatute olukordade tekkimist tunnistab kaebaja ka ise.
9. Seega on kinnipeetav kohustatud töötama, kui ta on tööle määratud ja vanglal on tekkinud vajadus, et kinnipeetav tööd teeks sõltumata sellest, millise tööga hetkel tegemist on. Seda, millal ning millise kinnipeetava isiku vanglateenitus ootamatust vajadusest tööle rakendada otsustab ning millal vanglateenistus sellise otsuse teeb, on jäetud vanglateenistuse enda otsustada ning kinnipeetav isik peab sellega lihtsalt arvestama.
10. Arvestades, et kaebaja on nimetanud ainult ühe põhjuse – ta on peale tööd väsinud lähedastele kirja kirjutamiseks, mis on tagajärg ootamatu tööle minemise korral – ei ole aga esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et temal jäi just sel põhjusel mingil kuupäeval kiri lähedastele kirjutamata ning sellega on saabunud temale mingi objektiivselt hinnatav negatiivne tagajärg, siis on kaebaja kaebus sisuliselt põhjendata ning väide, millega ta võimalikku riivet sisustab, tõendamata. Seega on kaebus esitatud õiguse kaitseks, mille rikkumine faktiliselt väljatoodud asjaoludel tegelikkusest aset leidnud ei ole ning ei ole alust ka arvata, et see tulevikus võib aset leiab. Kohtu põhjendused ja otsus
11. Vaidlus antud asjas on selles, kas vangla on kohustatud ootamatust graafikuvälisest kööki tööle määramisest teavitama kinnipeetavat eelmise päeva õhtul. Seega on E.Sommeri kaebuse puhul tegemist kohustamiskaebusega. Vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist (kohustamiskaebus). Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud 2 järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu, kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt ning toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust.
12. VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 39 lg 3 kohaselt vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Tartu Vangla kodukorra p 11.1.2 sätestab, et vangla majandustööle määramine, töölt eemaldamine ja kõrvaldamine toimub direktori käskkirjaga justiitsministri 7.veebruari
13. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ alusel. Antud juhul nähtub asja materjalidest, et kaebaja oli tema väidetavate õiguste rikkumise ajal määratud tööle majandustöödele, ning selleks oli koostatud ka töögraafik – 1 päev tööl, 2 päeva vaba (vangla kiri tlk.11).
14. Vangistusseaduse sätete kohaselt tuleb vanglal kindlustada kinnipeetavat tööga vastavalt vangla igapäevastele vajadustele, mis võib olla aga erinev. Seega, kuna kinnipeetava igapäevane tööga hõivatus vangla majandustöödele toimub vangla vajadustest sõltuvalt, siis puudub ka vanglal alati võimalus ja seega ka kohustus kinnipeetavat eelmise päeva õhtul graafikuvälisest tööle määramisest teavitada. Kinnipeetav ei ole majandustöödele määramisel seotud kindla töökohaga, majandustöödele määramisel tuleb kinnipeetaval arvestada, et teda võidakse tööle määrata erinevatele majandustöödele ja erinevatesse kohtadesse. Samas võib vanglal tekkida ootamatuid olukordi, kus majandustöödele määratud kinnipeetavat on vajalik tööle suunata ka nn graafikuvälistel päevadel või samas võib esineda olukordi, kus graafikus ettenähtud tööpäeval ei ole vanglal kinnipeetavale tööd pakkuda. Kaebaja on ka ise tunnistanud, et selliseid ootamatuid olukordi võib tekkida. Seega tuleb majandustöödele määratud kinnipeetaval ka selliste ootamatustega arvestada.
15. Kaebaja on taotlenud vanglale ettekirjutuse tegemist teavitada teda eelneval õhtul hommikul graafikuvälisest kööki tööle minekust. Kohus on seisukohal, et sellist ettekirjutust kohus vanglale teha ei saa, kuna ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetava subjektiivset õigust nõuda tema teavitamist ootamatust graafikuvälisest tööle määramisest järgmisel päeval. Seejuures jääb selgusetuks, kuidas kaebaja era- ja perekonnaelu (kirjade kirjutamist) rikub just graafikuväline kööki tööle määramine, mitte aga muudele majandustöödele ootamatu määramine. Kohus möönab, et heast haldustavast tulenevalt on vanglal mõistlik võimaluse korral teavitada kinnipeetavat juba eelnevalt tema graafikuvälisest tööle paigutamisest. Kuid kohus ei saa vanglale sellist üldist ettekirjutust teha, kuna ootamatu tööle määramise vajadus võib selguda näiteks tööle määramise päeva hommikul. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Eda Muts kohtunik 3 4