aasta 1.juulit sõlmitud töölepingule alates 2009. aasta 1.juulist töölepingu seaduses sätestatut.
lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009.aasta 1.juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009.aasta 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuivõrd K. S. nõue OÜ O.S. Transport vastu tekkis väidetavalt enne 01.07.2009 ning töölepinguga seotud asjaolud ja toimingud leidsid aset enne 01.07.2009 kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele enne 01.07.2009 kehtinud 1992.a. töölepinguseaduse ja palgaseaduse sätted.
(kuni 30.06.2009 kehtinud redaktsioon) § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Palgaseaduse § 34 kohaselt on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud korras, kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem. Hageja K. S. annab vande all seletuse (tl 78), et ta kohtas Rumeenias ühte S. autojuhti, kes ütles, et neile on autojuhti vaja; autojuht rääkis, et palka saab keskmiselt 25 000 krooni kuus; hageja võttis autojuhilt telefoninumbri, tema rääkis eelnevalt O. S. , et üks inimene tahab tööle tulla; hageja sõitis Tallinnasse, eelnevalt oli kokkusaamine kokku lepitud; räägiti kokku töötasus; kokkulepe oli, et 25 000 krooni kuus kätte; Venemaa suunas olid hinnad teised, summat täpselt kokku ei leppinud; kirjalik tööleping sõlmiti ees esimeses kabinetis, mis prinditi välja ja täideti ära; hageja luges selle täielikult läbi ja allkirjastas töölepingu; mingit lisa küll ei sõlmitud; töötasu oli lepingus 4 500 krooni, ülejäänud summa lubati maksta kuu lõpus; suuline kokkulepe oli 25 000 krooni töötasu maksmine; hageja ei ole kunagi sellist palka kätte saanud; hageja on korduvalt nõudnud seda töötasu, on helistanud, viimati 2009.a. augustis käis kontoris seda küsimas; hageja oli kaugsõiduautojuht nii Venemaa kui Euroopa suunal, Euroopa reisid kestsid 10-12 päeva, Serbiasse 3 nädalat; hageja on teinud tööandjale avalduse töötasu kande kohta, paludes kanda töötasu ja muud tulud kontole; muude tulude all mõtles hageja seda palka, mis oli väljaspool seda töölepingus märgitud summat. 4
Hageja kinnitab vande all, et ta luges töölepingu enne alla kirjutamist läbi; nägi, et palgamääraks on 4 500 krooni kuus, kuid kirjutas lepingule alla. Pooltevahelise töölepingu (tl 21-24) p 4.1 ja 4.2 kohaselt on töötaja põhipalk 4500 krooni kalendrikuus ja sõltuvalt töötaja töötulemustest võib tööandja maksta töötajale lisatasu, mille maksmise kord fikseeritakse lepingu lisana. Poolte vande all antud seletustest nähtuvalt pooled töölepingu lisa ei sõlminud. Seega on töölepinguga pooled kirjalikult kokku leppinud palgatingimused ning kohtul pole alust lähtuda muust mõistlikust määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted maksavad tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale. Kohus nõustub ka kostjaga, et tööpakkumised (töövaidluskomisjoni tl 23-27) käsitlevad tööpakkumistes toodud rahvusvahelise kaubaveo autojuhtide palgapakkumisi, kuid ei näita, mida nendele autojuhtidele keskmiselt tegelikult makstakse. Hageja vande all antud selgitus, et ta on enne töövaidluskomisjoni poole pöördumist nõudnud kostjalt saamatajäänud töötasu, on paljasõnaline ja vastuolus kostja poolt vande all antud seletusega, et hageja ei nõudnud töötamise ajal saamata töötasu. Asja materjalidest ei nähtu ka, et hageja oleks esitanud varasemalt nõuet töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks või rikutud õiguste kaitseks. Hageja nõue tuleneb arvutustest nähtuvalt hoopis netopalgast 25 045 krooni kuus, mis brutopalgana eeldaks 32 000 krooni kuus, mis näitab ka, et hageja pole oma väidetavas netopalga 25 000 krooni kokkuleppes kindel, vaid juhindub nõudes hoopis brutopalgast 32 000 krooni. Seega ei kinnita peale hageja vande all antud seletuse ükski tõend, et pooled oleksid kokku leppinud netopalgas 25 000 krooni kuus. Asjaolu, et hageja oma avalduses (töövaidluskomisjoni tl 10) on palunud oma töötasu ja muud tulud kanda H. K. kontole ei tõenda, et muud tulud oleks olnud osa palgast, sest muude tuludena kandis tööandja H. K. kontole ka hageja komandeeringu rahad ja kulud (töövaidluskomisjoni tl 21-22). 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.