3-11-1285/12

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

1. mai 2012, Tartu 3-11-1285 Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla 04.04.
2. a käskkirja nr 1-4/930 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 21.11.
3. a otsus Egon Jaegeri apellatsioonkaebus Kaebaja Egon Jaeger Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Tartu Vangla 04.04.
5. a käskkirjaga nr 1-4/930 karistati Egon Jaegerit distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 46 lg-s 1 ja § 67 p-s 1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning lükati karistuse täitmine edasi kuuekuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt ei kandnud kinnipeetav E. Jaeger 23.03.2011 kella 08.50 ajal, viibides süüdimõistetute eluhoone kuuenda sektsiooni koridoris, nimesilti ning ei allunud vanglateenistuja korraldusele panna nimesilt kaela.
6. E. Jaeger esitas 24.05.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla 04.04.
7. a käskkirja nr 1-4/930 tühistamist. Kaebuse kohaselt teavitas E. Jaeger 22.03.2011 õhtul valvur M. E. vajadusest panna kaebaja nimi kirja uue nimesildi väljastamiseks vangla poolt, kuna vana nimesilt oli katkine. M. E. pani kaebaja nime kirja uue nimesildi väljastamiseks. Seejärel teavitas kaebaja M. E. kavatsusest nimesilt ära visata, valvur ei andnud korraldust kanda vana katkist nimesilti kuni uue saamiseni ja kaebaja viskas nimesildi prügikotti. 23.03.2011 kella 8.50 ajal käskis M. E. kaebajal nimesildi kaela panna. Kaebaja selgitas valvurile, et viskas sildi prügikasti, kuna valvur oli uue nimesildi väljastamise kirja pannud. Lõpuks tõi kaebaja prügikastist katkise nimesildi ja andis valvur M. E. le. M. E. poolt nimesildi äravõtmisel eseme äravõtmise akti koostamata jätmisega rikuti kaebaja õigusi ning tegemist ei olnud õiglase menetlusega.
8. Tartu Halduskohtu 21.11.
9. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kaebajal tulenevalt VangS § 46 lg-st 1 kohustus kanda vana nimesilti kuni uue nimesildi saamiseni, sõltumata kaebaja enda seisukohtadest ja valvuri sellekohase korralduse väidetavast puudumisest. Asjaolu, et kaebaja teavitas M. E. katkisest nimesildist, valvur nägi katkist nimesilti ja pani kirja kaebaja soovi saada uus nimesilt, ei saanud anda kaebajale õigust vana nimesildi prügikasti viskamiseks ja otsustamiseks, et ta seda nimesilti kandma ei pea. Valvur M. E. 23.03.
10. a ettekandest nähtuvalt andis ta 22.03.2011 kaebajale korralduse kanda vana nimesilti kuni tuuakse uus nimesilt. Seega oli kaebaja ka valvuri korralduse kaudu teadlik kohustatusest olemasolevat nimesilti kanda kuni uue nimesildi saamiseni. Oluline ei ole, kas kaebaja kandis nimesilti 23.03.2011 hommikuse loenduse ajal või mitte, kuna kaebajat ei ole karistatud sel ajal nimesildi puudumise eest. Kaebaja enda seletuste ja valvurite M. E. ja M. S. ettekannetega on tõendatud, et lisaks keeldus kaebaja täitmast M. E. korraldust panna nimesilt kaela. Lõpuks oli kaebaja katkise nimesildi prügikastist välja võtnud ja valvuri kätte andnud. Seega oli kaebajal nimesilt olemas ja tal oleks olnud võimalik seda ka kaelas kanda. Vastustaja on kohtule usutavalt selgitanud, kas ja kuidas oli valvur M. S. il võimalik kuulda kaebaja ja M. E. vahelist vestlust. Seega saab arvestada ka valvur M. S. 23.03.2011 esitatud ettekandega. Lisaks on kaebaja ise tunnistanud M. S. ettekandes toodud asjaolusid nimesildi kaela paneku korralduse täitmisest keeldumise kohta 23.03.2011 hommikul kella 8.50 ajal. Nimesildi äravõtmine valvuri poolt 23.03.2011 ei ole antud vaidluses asjasse puutuv, kuna see on toimunud pärast kaebajale süüks pandavat üleastumist ega ole üleastumist mõjutanud. Kaebajat ei ole karistatud hilisemalt nimesildi puudumise eest. Kaebaja poolt VangS § 46 lg 1 rikkumine on tõendatud, karistus on määratud kaalutletult ning puudub alus käskkirja tühistamiseks.
11. E. Jaeger esitas 20.12.2011 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli nimesilt deformeerunud, katkine ja kaebaja isik ei olnud nimesildilt tuvastatav. Vanglaametnike ettekanded on vastuolulised ja ei kinnita kaebaja süüd, kuna nendes väidetakse, et nimesilt oli vaid nurgast natuke lahti. Kaebaja viskas vana nimesildi ära alles pärast seda, kui valvur oli tema nime kirja pannud uue nimesildi saamiseks. Seadusest ei tulene, kes peaks nimesildi ära viskama. Seega ei ole kaebaja seadust rikkunud. Valvur ei andnud kaebajale korraldust kanda vana nimesilti kuni uue väljastamiseni. Kaebaja ja M. E. vestlust nii 22.03.2011 õhtul kui ka 23.03.2011 hommikul kuulis kinnipeetav H.M. ning läheduses ei viibinud M. S. ega teisi vanglaametnikke. Valvuri antud korraldusel ei olnud seadusest tulenevat alust, kuna kinnipeetaval ei ole kohustust käia prügikastis tuhnimas. Kuna M. E. oli teadlik, et kaebaja oli nimesildi prügikasti visanud, siis alandas tema korraldus nimesildi prügikastist ära võtmiseks ja kaela panemiseks kaebaja inimväärikust. Kaebaja õigusi rikkus asjaolu, et valvur M. E. ei koostanud vana nimesildi kohta eseme äravõtmise akti ning hävitas nimesildi omal algatusel. Koos apellatsioonkaebusega esitas E. Jaeger taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada. 2
13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Riigikohus on kuni 31.12.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 33 lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
14. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-d 10 ja 12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab ringkonnakohtu hinnangul ka kehtiva HKMS-i redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
15. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.
16. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).
17. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebust pidada perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jõudis õigele järeldusele, kui märkis vaidlustatud otsuses, et vangla 04.04.
18. a käskkiri on õiguspärane ja selle aluseks olnud distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt. VangS § 46 lg-st 1 tuleneb üheselt kinnipeetavale kohustus kanda riietusel oma nimega nimesilti ning VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja on korduvalt tunnistanud, et ta ei kandnud 23.03.2011 hommikul kella 8.50 paiku nimesilti ning ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele panna nimesilt kaela (tl 2 pöördel ja tl 15). Seega on kaebaja rikkunud VangS § 46 lg 1 teises lauses ja § 67 p-s 1 sätestatud nõudeid. Kaebaja rikkumine on tõendatud ning karistuse määramisel on arvestatud, et ta omas seitset kehtivat distsiplinaarkaristust. E. Jaegeri subjektiivne arvamus nimesildi kandmise kohustuse puudumisest ei õigusta vangistusseaduse sätete rikkumist ning ei saa olla aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul seega tegemist õiguslikult selge olukorraga, kuna vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse aluseks olnud asjaolude ja seadusesätete kohaldamise ning distsiplinaarmenetluse läbiviimise õiguspärasuse üle vaidlus puudub.
19. Apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses nimesildi deformeerumisega, valvuri poolt 22.03.2011 nimesildi kandmise korralduse andmata jätmisega, valvur M. S. kuuldeulatuses mitteviibimisega ning eseme äravõtmise akti koostamata jätmisega ei ole samuti aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele, kuna need ei mõjuta iseenesest Tartu Vangla käskkirja õiguspärasust. Ebaõige on kaebaja seisukoht, nagu saaks eseme äravõtmise akt või selle puudumine või ka vana nimesilt mõjutada kaebaja õigusi käesolevas vaidluses. Tartu Vangla töökorraldusest tulenevalt antakse kinnipeetavale uus nimesilt vahetamist vajava nimesildi vastu (tl 29). Seega ei ole kinnipeetaval õigust omal algatusel nimesilti ära visata ka kohe pärast uue nimesildi tellimist. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited, et valvur M. S. ei teadnud juhtunust midagi ja valvur M. E. ei olnud hommikuse loenduse juures, on ümber lükatud kaebaja enda poolt halduskohtu istungil öelduga. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas kaebaja ise 3 halduskohtule, et hommikuloendust viis 23.03.2011 läbi valvur M. S. ning M. E. viibis ka seal lähedal ja „oli kambri ukse peal“ (tl 40 pöördel). Seega ei ole alust kahtluse alla seada kummagi valvuri ettekandeid ja M. S. õiendit (tl 30) selle kohta, et 23.03.2011 oli kambris kell 08.10 toimunud loenduse ajal kaebajal nimesilt kaelas ja see ei olnud nii katkine, et sellelt ei oleks enam saanud tema isikut kindlaks teha. Lisaks nähtub M. E. seletusest, et vaidlusalune nimesilt telliti kaebajale alles 04.03.2011 (tl 12) ning juba 12.03.2011 nõudis kaebaja uut nimesilti. Järelikult on ebatõenäoline, et 22.03.2011 ei olnud kaebaja pilt ja nimi talle alles 04.03.2011 kätte antud nimesildil enam tuvastatav ning usutav on pigem see, et nimesilt oligi üksnes nurgast katki, nagu 31.03.
20. a õiendis märgitud (tl 13). Ebaõige on ka apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et valvuril puudus nimesildi kaela panemise korralduse andmiseks õiguslik alus. Valvuri antud korraldus nimesildi kaela panemiseks oli õiguspärane ja tulenes VangS §-st 46 lg 1 ning asjaolu, et kaebaja oli omal initsiatiivil nimesildi väidetavalt 22.03.
21. a õhtul kambris prügikasti visanud, et muutnud vanglaametniku poolt 23.03.2011 antud korraldust õigusvastaseks.
22. Käesoleval juhul ei saaks seega apellatsioonkaebust rahuldada ka juhul, kui eeldada apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust. Samuti ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses viitamata asjaolude ega õigusnormide pinnalt. Eeltoodust tulenevalt on E. Jaegeri apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ning ringkonnakohus tagastab kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel.
23. Antud asjas esitas E. Jaeger koos apellatsioonkaebusega ka taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjade lahendamisel nõustunud sellega, et juhul, kui TsMS-i menetlusabi sätete alusel esitati taotlus hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuid maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel (hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust), ei ole vajalik menetlusabi taotlust eraldi hinnata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.
24. a määrus asjas nr 3-2-1-56-07). Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 371 lg 2 oma sisult ja eesmärgilt sarnane TsMS § 637 lg 1 p-st 6 tuleneva alusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks (apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. TsMS § 637 lg 1 p 6 on omakorda analoogne säte HKMS § 187 lg 3 p-ga 5, mistõttu peab ringkonnakohus võimalikuks sellisest praktikast lähtumist ka halduskohtumenetluses. Tagastades apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel, jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel eraldi hindamata ja lahendamata. Einar Vene Agu Timmi 4 Maili Lokk