§-st 415 lg 2, alates sellest ajast ka
§-st 88 lg 6. Hageja saatis oma nõude kohta teatise kohtutäiturile 22.12.2010.a ning kirjad pärijatele 05.01.2011.a. Liis Niinele on hageja saatnud dokumendid 20.01.2011.a ja 24.01.2011.a. Seega on hageja andnud kostjatele teavet kohustuste kohta ning ei ole rikkunud
Hageja andis täiturile kui inventuuri tegijale nõudest teada tähtaegselt. Kuna pärandvara kohustused ei ületa selle väärtust, on kostjatel kohustus hageja nõue täita. Pärandvarasse kuuluva korteriomandi osa hind on umbes 8500 eurot, hageja on nõus osa väärtusega 12 500 eurot. Hageja vaidles vastu kostja taotlusele viiviste vähendamiseks, kuna kostjad ei ole lepingu katteks ühtegi makset tasunud. Viivis on sama suur kui intressimäär, mida hageja lootis lepingut sõlmides saada. Kostjad ei ole tõendanud oma majanduslikku olukorda. KOSTJATE VASTUVÄITED 2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. 2 Kostjate vastuväidete kohaselt sõlmiti käendusleping 15.09.2006.a ning pärast seda sõlmitud kokkulepe nr 1 ei kehti
Hageja ja põhivõlgnik sõlmisid 28.04.2011.a kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Kokkulepe on kompromissleping
Seega on käendus
Kui kostjatele laieneb 26.04.2007.a kokkulepe, laieneb neile ka 28.04.2011.a kokkulepe, mille maksetähtpäev ei ole saabunud. Kui hagejal on õigus nõude kokkuleppe täitmist põhivõlgnikult ja käendajatelt, tasutakse hagejale tema nõue kahekordselt ja hageja rikastuks alusetult. Tegemist on hageja poolse hea usu põhimõtte vastase käitumisega. Hageja ei vaja täiendavat õiguskaitset ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Põhivõlgnik avaldas kostjatele, et hakkab tasuma võlgnevust 100 eurot kuus ja on tõenäoliselt osa hagiavalduses esitatud nõudest täitnud. Hageja ja põhivõlgnik sõlmisid 28.04.2011.a suulise kokkuleppe, mille kohaselt põhivõlgnik tasub hagejale alates 2011.a maist 100 eurot kuus ja oktoobris 2011.a kogu võla jäägi. Tegemist on kompromisslepinguga, mis lõpetas kostjate kohustuse. Pärast laenulepingu ülesütlemist tasus põhivõlgnik hagejale 1449.29 eurot, millest 89.47 eurot on
Põhivõlg ei saa olla rohkem kui 4147.69 eurot. Hageja esitatud nõudearvestus on ebausaldusväärne, aga kostjatel puuduvad võimalused selle kontrollimiseks.
lg 1 rikkumise tõttu ei vastuta kostjad kõrvalkohustuste eest, mis on tekkinud enne 02.06.2011.a ning kõrvalnõuete summa on ebaõige. Viiviste nõue on vastuolus
§-ga 415 lg 1, see võiks olla seaduse kohaselt 8% aastas. Hageja esitatud viiviste nõue on arusaamatu. Kuna hageja on varjanud põhivõlgnikuga 28.04.2011.a sõlmitud kokkulepet, tuleks kõik kõrvalnõuded jätta rahuldamata. Tehtud on pärandvara inventuur ning pärijate vastutus on piiratud pärandvara väärtusega, kohus võib TsMS § 445 lg 4 kohaselt teha otsuse piiratud vastutuse reservatsiooniga. Kostjatel oli õigus PärS § 135 lg 1 alusel keelduda kohustuse täitmisest kuni inventuuri lõpuni 21.02.2011.a ning sellest varasem viivise arvestus ei ole põhjendatud. Pärandvaras on kohustusi kokku 10 129.67 eurot ja vara 2935.39 eurot. Pärandvarasse kuuluval korteriomandil puudub turuväärtus, kuna tegu on ½ mõttelise osaga. Kostjad esitasid taotluse viiviste vähendamiseks, kuna viiviste nõue 25.03% on ebamõistlikult suur. Põhivõlgnik on hagejale viie aasta vältel tasunud 4678.98 eurot, samas on tema kohustuste maht 2/3 võrra suurem kui laenu võtmise ajal. Viivised tuleks vähendada seadusjärgse suuruseni. Liis Niine on üliõpilane, kelle sissetulek on õppelaen ning emalt saadud raha. Triin Niine elab Iiri Vabariigis ja on registreeritud töötuna. Kummalegi kostjale ei kuulu kinnisvara, osalusi äriühingutes ega registrisse kantavaid sõidukeid. KOHTU SEISUKOHAD 3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus loeb poolte ütluste ja TsMS § 231 lg 4 alusel tõendatuks järgmised vaidluse all mitteolevad asjaolud: • 15.09.2006.a sõlmisid BIGBANK AS ja Tatjana Kirsimaa (Larven) tarbijakrediidilepingu, millega hageja andis Tatjana Kirsimaale krediiti 79 000 krooni tagasimakse tähtajaga 15.09.2016.a. Lepingule kohaldati üldtingimusi S (tl 22-29, 13-14, 35-37). • 15.09.2006.a sõlmis hageja Kalev Niinega käenduslepingu hageja ja Tatjana Kirsimaa vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate kohustuste käendamiseks (tl 17-18); • 26.04.2007.a sõlmis hageja Tatjana Kirsimaaga kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (tl 8-12). Võlgnetavaks summaks jäi 87 332.75 krooni; • 03.07.2008.a kirjaga ütles hageja tarbijakrediidilepingu üles (tl 32-33); 3 • • 10.08.2010.a surnud Kalev Niine pärijad on võrdsetes osades Liis Niine ja Triin Niine (tl 19); 28.04.2011.a sõlmisid hageja ja Tatjana Kirsimaa notariaalse kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (tl 118-121). Samal päeval sõlmiti kokkuleppe, mille kohaselt Tatjana Kirsimaa tasub võla 100 euro kaupa kuus alates 2011.a maikuust ning 2011.a oktoobris kogu võla jäägi (tl 177-179). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse, viivised ja võla sissenõudmisega seotud kulud. 4.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Antud juhul ei ole käenduslepinguga seda sätestatud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas käendaja suhtes kehtib kokkulepe nr 1 ning kas 28.04.2011.a kokkuleppe kui kompromisslepingu sõlmimisega lõppes esialgne võlasuhe. Käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja hageja ja Tatjana Kirsimaa vahel sõlmitud krediidilepingust ning kõigi tulevikus sõlmitavatest krediidilepingust ja lisadest tulenevate nõuete täitmise eest (tl 17). Seega võttis käendaja endale kohustuse vastutada ka 26.04.2007.a sõlmitud kokkuleppest nr 1 tuleneva kohustuse osas.
lg 4 antud olukorras ei kohaldu, kuna käendaja on
Käendajate vastutust ei lõpeta hageja ja põhivõlgniku vahel 28.04.2011.a sõlmitud kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe. Kokkulepe annab hagejale võimaluse pöörduda nõude täitmiseks Tatjana Kirsimaa vastu otse kohtutäituri poole, aga see ei muuda käendajate solidaarset vastutust. Kuna solidaarne vastutus on seadusega sätestatud eeldus, kuni ei ole kokku lepitud teisiti, ei saa käendaja vastu kohtusse pöördumist lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Hageja ei ole sundtäitmise kokkulepet sõlminud kostjaga, seega on käendaja vastu nõude esitamise ainus võimalus kohtusse pöördumine. Kohus leiab, et 28.04.2011.a sundtäitmise kokkulepe ei ole kompromissleping
Kostja ei ole tõendanud poolte tahet sõlmida kompromissileping. Kokkuleppe sõnastusest ei nähtu, et pooled oleksid soovinud senise õigussuhte lõppemist ja uue tekkimist või et pooled oleksid teinud notariaalses lepingus vastastikuseid järeleandmisi. Pooled on lepingust nähtuvalt soovinud üksnes allutada põhivõlgniku kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus antud võimaluste piires. Seega ei saa lugeda, et esialgne võlasuhe ning selle tagamiseks sõlmitud käendusleping oleks lõppenud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja põhivõlgnik leppisid 28.04.2011.a kokku võla tasumise korras (tl 175-179). Kokkulepe sõlmiti elektroonilise kirjavahetusega, s.t TsÜS § 78 lg 3 kohaselt kirjalikult. Seega leppisid hageja ja põhivõlgnik kokku võla tasumise tähtajaks 100 eurot kuus alates 2011.a maikuust ning kogu võlajäägi tasumises 2011.a oktoobris. Põhivõlgnikul tekkis õigus esitada kogu võlasumma tasumise kohta vastuväide ning tulenevalt
Käendajad on menetluse kestel leidnud, et neile laieneb 28.04.2011.a kokkulepe ja maksetähtaeg ei ole saabunud, s.t käendajad on vastuväite esitanud. Lepingu pooled leppisid kokku kogu võlgnevuse tasumise tähtajaks 2011.a oktoober, mis on praeguseks möödunud ja võlgnevus on kogusummas sissenõutav. Kohus leiab vastuseks kostja väitele, et ka selle kokkuleppe puhul ei ole tegemist kompromisslepinguga, vaid võla tasumise tähtaja kokkuleppega. 4 Seega vastutavad kostjad käendajatena põhivõlgniku kohustuste eest, arvestades 26.04.2007.a ja 28.04.2011.a kokkuleppeid. Tulenevalt PärS § 151 lg 2 on pärijate vastutus solidaarne. 5. Põhivõlg Kostjad leidsid, et põhivõlg ei saa olla suurem kui 4147.69 eurot ning et hageja esitatud nõude arvestus on ebausaldusväärne. Hageja palus lõpliku nõudena kostjatelt välja mõista põhivõlgnevus 4104.15 eurot. Kohus leiab, et kuna kostjad ei ole osundanud konkreetselt ühelegi Tatjana Kirsimaa poolt tehtud maksele, mida hageja ei ole arvestanud (laekumised on toodud tl 74-75, 122-124, 155162) või esitanud hageja arvestustes konkreetseid ebaõigeid arvutusi, tuleb hagi
Põhivõlg muutus sissenõutavaks tarbijakrediidilepingu üles ütlemisega ning 2011.a oktoobri saabudes. Kostjatelt kuulub väljamõistmisele põhivõlg 4104.15 eurot. 6. Võla sissenõudmisega seotud kulud Võla sisenõudmisega seotud kuluna palub hageja kostjatelt välja mõista inkassomenetluse kulud 86.92 eurot (tl 38-40). Üldtingimuste p 6.6 kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud.
lg 5 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja on tõendanud kulude kandmist 13.04.2011.a (tl 40) ning põhivõlgnikul tekkis kohustus neid hüvitada. Põhivõlgnik on pärast 13.04.2011.a tasunud 28.04.2011.a kokkuleppe alusel hagejale makseid selgitusega „osamakse“. Tulenevalt
lg 2 p 1 oleks pidanud 03.06.2011.a makse arvestama võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, hageja on võlgnevuse tasumisel jätnud selle arvestamata. Seega tuleb lugeda, et inkassomenetluse kulud 86.92 eurot on tasutud ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. 7. Viivised Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seisuga 20.12.2011.a kokku summas 3449.86 eurot ja alates 21.12.2011.a 25,03% aastas.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kolmanda lause kohaselt „kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär“. Kohus on eelpool asunud seisukohale, et käendajatele kohaldub 26.04.2007.a sõlmitud kokkulepe nr 1, millega pooled on kokku leppinud intressimääras 25.03% aastas (0,068 % päevas). Kostjate seisukoht, mille kohaselt tarbijakrediidi puhul on ainuvõimalik viiviste määr
lauses toodud summa, ei vasta seadusele. Kostja on leidnud, et kostjad ei vastuta
Hageja on Kalev Niinele teatanud võlgnevusest 04.06.2008.a kirjaga (tl 31) ning kostjad ei ole väitnud, et Kalev Niine kirja kätte ei saanud. Hageja saatis vastava teate Liis Niinele 05.01.2011 ning 20.01.2011.a ka koopiad tarbijakrediidilepingust, kokkuleppest nr 1 ning käenduslepingust (tl 67-73). Võlgnetavad summad esitati 24.01.2011.a Seega on hageja andnud nii Kalev Niinele kui pärijatele teavet võlgnetava summa ja põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta, kostjatel pole võimalik esitada kõrvalnõuete tasumise kohta vastuväidet
S § 134 ja § 135 alusel õigus pärandi vastuvõtmiseni ja inventuuri tegemise ajal keelduda kohustuse täitmisest, kuid seadusest ei tulene, et selleks ajaks peatub ka viiviste arvestus. Hageja nõudeõigus säilib ka inventuuri ajal, samuti säilib pärija kohustus võlgnevus tasuda pärast inventuuri lõppemist. Hageja ja põhivõlgnik leppisid 28.04.2011.a kokku võlgnevuse tasumise tähtajad. Seega oli hagejal õigus viivist 25.03% aastas arvestada alates lepingu ülesütlemisest 03.07.2008.a kuni 28.04.2011.a. 5 Hageja on viivise summaks kuni 20.04.2011.a nimetanud 2935.45 eurot (tl 34), kostja ei ole seda viiviste arvestust vaidlustanud arvutuslikult. Pärast seda on põhivõlgnik tasunud 100 eurot 03.06.2011.a, 05.07.2011.a, 17.08.2011.a, 19.09.2011.a, 18.10.2011.a ja 16.12.2011 (161, 162). 20.04.2011.a oli põhivõla jäägiks 4347.69 eurot ning hageja on tehtud makseid arvestanud põhimõtteliselt õigesti
põhisumma,
Põhivõlgnik on saanud hagejalt laenu 5581.58 eurot, sellest on põhivõlana tasumata 4104.15 eurot. Seega on põhivõlgnik tasunud põhivõla 1477.43 eurot, lisaks intresse ja võla sissenõudmise kulud. Hageja ja põhivõlgnik sõlmisid 2011.a kokkuleppe võlgnevuse tasumise kohta ja põhivõlgnik on sellest kokkuleppest üldjuhul kinni pidanud. Kostjad on esitanud tõendeid, mille kohaselt neile ei kuulu vara ning neil ei ole sissetulekuid (tl 180-189, 195, 197). Viiviste vähendamise taotluse lahendamisel tuleb arvestada ka sellega, et tegemist on käendaja pärijatega, kellel ei ole olnud võimalik otsustada käenduslepingu sõlmimise ja selle tingimuste üle. Samuti on viiviste arvestus kestnud ka aja eest, kui käendaja pärijatel oli võimalik keelduda kohustuse täitmisest. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et viiviste vähendamise taotlus tuleb rahuldada.
Arvestades võlgnevuse tasumise asjaolusid ning seda, et pärijad ei ole tahtlikult võlgnevuse tasumisest kõrvale hoidnud, vähendab kohus kuni kohtuotsuseni välja mõistetavaid viivised ja mõistab viivised välja poole põhivõla ulatuses, s.t summas 2052.07 eurot. Alates 31.05.2012.a on viiviste määraks lepingujärgne 25.03% aastas, kuna alates otsuse kuulutamisest on kostjatel võimalik võlgnevus tasuda ning turul pakutavate väikelaenude intress on 15-26%.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.