← Eesti

2-09-55323/26

Obsah (4)§ 84§ 83§ 86§ 67

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-09-55323 18. juulil 2011, Narva Kohtuasi Proranero osaühingu (OÜ) /AS Bu

§ 84lg 1).

Kostja nõue Hageja vastu tuleneb nõude loovutuslepingu tasumata jäetud hinna kohustusest summas 4 068 116 krooni. Nimetatud nõude loovutamise leping on tühine tehingu seaduses sätestatud vorminõuete järgimata jätmise tõttu, samuti muudel seadusest tulenevatel alustel. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (

§ 83ja 84).

Loovutatud nõude aluseks on maksekorraldused ning müügileping ja selle lisa (vastavalt 12.05.2007 ja 16.02.2007.a.) AS Builderflex (endine ärinimi AS Tootal Kinnisvara) ning kahe Läti Vabariigi kodaniku vahel. Nõude loovutuslepingus on viidatud (punkt 2.1.) asjaolule nagu oleks tegemist „alusetu rikastumise“ nõudega kahe Läti kodaniku vastu. Kostjale ei ole esitatud lepingute 12.05.2007 ning 16.02.2007 originaale. Ärakirjad on läti keeles ning nende tõlge puudub. Ometi võib aru saada, et nõudeloovutuslepingus viidatud lepingute puhul on tegemist kinnistute müügilepingutega või eellepingutega Läti kodanikele. Tegemist ei saa olla seega alusetu rikastumise nõudega, vaid kinnistute müügi – või eellepingust tuleneva nõudega, mille puhul on nõutav notariaalne vorm. VÕS §-st 11 lg 3 tuleneb sõnaselgelt, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped lepingust tulenevate nõuete loovutamise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.. Nii Eesti kui Läti seaduste kohaselt peab kinnistute ostu-müügileping olema sõlmitud notariaalses vormis. Nõudeloovutusleping on tühine vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga (

§ 86

). Lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke (vt 3-2-1-76-01; 3-2-1-29-02; 3-2-1-47-06). Heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (3-2-1-158-05). Kuna iga leping saab sündida tahteavaldusest (VÕS § 9 lg 1;

§ 67

lg 1), siis tuleb hinnata eelkõige seda, kas poolte tahe lepingu sõlmimisel oli kooskõlas heade kommetega (VÕS § 29 lg 1). Oluline on just see tahe, millest sündis leping. Lepinglaste tahte väljaselgitamine saab toimuda eelkõige VÕS § 29 lg 5 toodud asjaolude hindamise teel. Tehingu heade kommete vastasus tuleneb kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil ning neid asjaolusid tuleb hinnata kogumis. 6

(11)Tsiviilasi nr 2-09-55323 Võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärgil tehtud tehingud on vastuolus heade kommetega ja tühised (3-2-1-76-01; 3-2-1-102-02). Esiteks tuleb Kostja arvates arvestada asjaolu, et nõudeloovutuslepingu pooled olid lähikondsed. OÜ Shenk Ehituse ainuosanik oli nõude loovutaja AS Buiderflex (endine ärinimi AS Tootal Kinnisvara). Teiseks, leping oli sõlmitud nõude omandajale äärmiselt kahjulikel tingimustel: lepingu hinnaks oli nõude aluseks olev summa, ehk 4 068 116 krooni. Arvestades asjaolusid, et tegemist oli täiesti lootusetu nõudega, oli lepingu hind põhjendamatult kõrge. Sarnaste nõuete loovutuse hinnaks on tavaliselt parimal juhul teatud protsent sissenõutud summast. Kolmandaks tuleb arvestada ka asjaoluga, et OÜ Shenk Ehitus oli lepingu sõlmimise ajal maksejõuetu. Kokkuvõtteks on nõude loovutuslepingu objektiivselt tuvastatav eesmärk tekitada pankrotivõlgniku vastu kunstlikult nõue, mille abil omandada kontroll pankrotimenetluses ning võimalus osalemisele pankrotivara jagamisel. Hageja nõude tekkimise, maksmapandavuse ja sissenõutavaks muutumise õiguslik ja faktiline alus on põhjendamata ja tõendamata Lisaks nõude loovutuslepingust tulenevale kohustusele koosneb Hageja nõue mitmetest leppetrahvidest ja kahju hüvitamise nõuetest. Viidatud on tasaarvelduskokkulepetele. Hageja poolt esitatud tasaarvelduskokkulepped ei tõenda aga nõude olemasolu ega saa olla nõude tekkimise aluseks. Lisaks juhib Kostja tähelepanu asjaolule, et tellija (Hageja) puhul oli tegemist Kostja lähikondsega: OÜ Shenk Ehituse ainuosanik oli nõude loovutaja AS Buiderflex (endine ärinimi AS Tootal Kinnisvara). Hagi on rajatud hõlptulu teenimisele Hageja lootis suvalisel alusel ükskõik kui suure nõude esitamisega omastada pankrotivara. Mistahes alusel nõude esitamine ei tohi muutuda tulu teenimise allikaks ega asetada võlgniku ja teisi võlausaldajaid kahjustavasse olukorda. Juhul kui kohus otsustab hagi rahuldada, siis tuleb tasumisele kuuluvat nõuet oluliselt vähendada kuni tegelikult tekkinud, põhjendatud ja tõendatud nõude summani. Hagi on käesolevaga esitatud pahauskselt eesmärgiga lihtviisiliselt rikastuda võõra vara arvelt, võlgnikule ja teistele võlausaldajatele kahju tekitada. Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata; jätta kohtukulud Hageja kanda. KIRJALIK MENETLUS Kohtule 02.06.2011 esitatud ühises avalduses (tl 184) palusid poolte esindajad vaadata asja läbi kirjalikus menetluses. Viru Maakohtu 07.06.2011 määrusega määrati lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Pooltele anti asja lahendamiseks vajalikke avaldusi ja dokumentide ning seisukohti esitamiseks tähtaja. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus samuti teatas pooltele, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 14.07.2011 kell 16.00. 7
(11)Tsiviilasi nr 2-09-55323 TsMS § 452 lg 3 kolmandast lausest tuleneb, et kohus teatab menetlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise aja muutmisest. Kohus teatab, et tsiviilasjas nr 2-09-55323 kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine lükatakse edasi ja toimub Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu (
  1. Mai 2; 20308 Narva, kab 133)
  2. juulil 2011 kell 16.
  3. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tuvastatud on, et Viru Maakohtu 04.05.2009.a määrusega kuulutati välja OÜ Shenk Ehitus pankrot (tl 16-19). AS Builderflex esitas 19.05.2009.a OÜ Shenk Ehitus pankrotimenetluses nõude summas 5 124 206 krooni (tl 20-23). 23.09.2009.a toimunud OÜ Shenk Ehitus nõuete kaitsmise koosolekul hageja poolt 19.05.2009.a esitatud nõuet summas 5 124 206 krooni ei tunnustatud, kuna hageja nõudele vaidles vastu pankrotihaldur (tl 26-28). Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) §-le 106 lg 1, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. PankrS § 107 järgi võib nõude tunnustamist kohtus võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Vaidlust ei ole, et hageja OÜ Proranero (AS Builderflex (endine ärinimi AS Tootal Kinnisvara) õigusjärglane) nõude OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) sai alguse 06.12.2007 nõude loovutamise lepingust (tl 30-31), mille objektiks oli Hageja nõue Martins Dambergsi ja Janis Roze vastu summas 4 068 116 krooni, mis vastas 260 000 euro väärtusele. Nõude loovutamise hind vastavalt lepingu punktile 2.2 oli 4 068 116 krooni ning nimetatud hind kuulus tasumisele Hageja pangakontole hiljemalt
  4. märtsiks
  5. Kohus nõustub kostja seadusliku esindaja seisukohaga, et ülalmainitud tehing on tühine vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga (

§ 86

). Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 84 lg 1 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

§ 86lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.

Sama paragrahvi lg 2 järgi tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. 8

(11)Tsiviilasi nr 2-09-55323 06.12.2007.a nõudeloovutuslepingu pooled olid lähikondsed PankrS § 117 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt elektroonilise Äriregistri andmetele OÜ Shenk Ehituse ainuosanik oli nõude loovutaja AS Builderflex (endine ärinimi AS Tootal Kinnisvara). PankrS § 117 lg 2 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on: 1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; 2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest; 3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga; 4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige; 5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi; 6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed. Vastavalt Viru Maakohtu 04.05.2009 pankrotimäärusele (tl 16-20) algasid OÜ-l Shenk Ehitus 2006.a keskel majandusraskused. Alates 2006.a viimasest kvartalist on ettevõtte maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees järk-järgult tõusnud ning on selgunud, et ettevõte ei suuda enam kasumikult töötada. Ülalnimetatust lähtudes OÜ Shenk Ehitus poolt, kes oli juba maksejõuetu, nõue summas 4 068 116 krooni omandamine toimunud äärmiselt kahjulikel tingimustel ja kahjustas võlgniku võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kohus leiab, et antud juhul saab kohaldada analoogiat. Lisaks nõude loovutuslepingust tulenevale kohustusele hageja märgib, et tema nõue koosneb mitmetest ehituse töövõtulepingute leppetrahvidest ja alusetu rikastumise nõudest. Viidatud on ka tasaarvelduskokkulepetele. Kohus nõustub kostja seadusliku esindaja väidega, et hageja poolt esitatud tasaarvelduskokkulepped ei tõenda aga nõude olemasolu ega saa olla nõude tekkimise aluseks. Samuti leiab kohus, et hageja on jätnud vajalikul määral täitmata tõendamiskohustuse, väites, et hageja alusetult rikastus ehituse töövõtulepingute alusel, eriti arvestades asjaolu, et hageja maksejõuetus tekkis 2006.a keskel. Kohus leiab, et tuleb jätta tunnustamata ka leppetrahvi nõue alljärgnevatel põhjustel:  hageja nõue tugineb 09.06.2005 ehituse töövõtulepingu (objekt Tartu, XXX) (tl 32-36) punktile 8.2.3, mis on leppetrahvi suurust ja nõudmise korda sätestav punkt. Lepingu p 9.1 sätestab tööde teostamise ja tellijale üleandmise lõpptähtaeg, milleks on 27.02.2006, kuid 17.02.2006 töövõtulepingust tulenev leppetrahvinõue kohaselt (tl 40) käesolevaks ajaks on töövõtja tööde teostamise graafikust oluliselt maha jäänud.  Hageja nõue tugineb ka 26.09.2005 sõlmitud (tl 43-47) ehituse töövõtulepingu (objekt XXX) p-le 8.2.3 (trahvinõue esitatud 21.07.2006 – tl 52) ja p-le 9.9 (nõue esitatud 16.02.2007 – tl 53). Lepingu p 9.1 sätestab tööde teostamise ja tellijale üleandmise lõpptähtaeg, milleks on 30.07.2006, kuid 16.02.2007 töövõtulepingust tulenev leppetrahvinõue täpsustuse kohaselt (tl 54) viivitas hageja tööde teostamisega.  Hageja nõue tugineb ka 13.03.2006 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (objekt XXX) p-le 8.2.3, mille järgi tasumisele kuuluv leppetrahv on 54 736,70 krooni (nõue esitatud 07.08.2006) ja p 9.9 järgi tasumisele kuuluv leppetrahvinõue summas 33 389,40 krooni (nõue esitatud 02.01.2007). Kokku moodustas nimetatud lepingust Hageja nõue 88 126,10 krooni 9
(11)Tsiviilasi nr 2-09-55323    Hageja nõue koosneb ka 25.11.2005 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (objekt XXX) p 8.2.3 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 481 532,25 krooni (nõue esitatud 28.09.2006), leppetrahvi ja tekitatud kahju hüvitamise nõudest summas 119 420 krooni (nõue esitatud 02.01.2007), leppetrahvinõudest summas 701 110,95 krooni ja kahju hüvitamise nõudest summas 250 000 krooni (nõue esitatud 31.12.2007). Kokku moodustas nimetatud lepingust hageja nõue 1 552 063,20 krooni Hageja nõue koosneb ka 09.06.2006 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (objekt XXX) p 8.2.3 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 208 636,30 krooni (nõue esitatud 08.02.2007) 23.04.2007 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (objekt XXX) p 8.2.3 järgi tasumisele kuuluvast leppetrahvist summas 252 111,10 krooni (nõue esitatud 31.10.2007). Kohus leiab, et leppetrahvi nõue ei ole lepingujärgselt esitatud mõistliku aja jooksul, kuna trahvinõuete kohaselt hageja tööde teostamise graafikust oluliselt maha jäänud. Riigikohtu lahendis 3-2-1-28-08 p. 13 on mõistliku aja mõistet käsitletud ning kolleegium on seisukohal, et see võib olla kolm kuud kohustuse rikkumise avastamisest. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 159 lg 2 kaotab hageja õiguse leppetrahvi nõudeks kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kui teatamine toimus suulises vormis, siis hageja ei ole seda kohtule tõendanud. Leppetrahvi nõude esitamine peaks tagama selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada. Samuti jätab kohus tunnustamata poolte vahel 25.06.2008 sõlmitud müügilepingust tulenev summa 1 180 000 krooni, kuna leping oli sõlmitud lähikondsete vahel ja selleks ajaks oli hageja juba maksejõuetu. Seega see leping tühine heade kommetega mittevastavuse tõttu. Kohus leiab, et on põhjendatud hagi osas tunnustada nõue summas 200 000 krooni. Nõue tuleneb poolte vahel 30.05.2008 sõlmitud kokkuleppest sõiduki müügi kohta (tl 109), mille p 1.1 ja 2.1 koosmõjus kohaselt Müüja (kostja) müüb ja Ostja (hageja) ostab FORD Ranger, riikliku registreerimismärgiga 639ASU, 200 000 krooni eest. Hageja on tasunud AS-ile Hansa Liising Eesti Kostja eest 127 382,17 krooni ehk 8 141,20 eurot, järgmiselt:  26.08.2008 25 739,97 krooni (arvete tasumine OÜ Shenk ehituse eest) tl 103;  10.11.2008 760,19 krooni (arve nr 8207344901) tl 104;  23.10.2008 13 440,15 krooni (lepingu nr 0074402L arvete tasumine) tl 105;  23.10.2008 21 395,02 krooni (lepingu nr 0083472L arvete tasumine) tl 106;  11.11.2008 61 571,73 krooni (arve nr 8522130230) tl 107;  19.01.2009 4 475,11 krooni (arve nr 8521087368 ja 8207343999) tl 108. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole AS-ile Hansa Liising hageja poolt tehtud makseid hagejale tagastanud, samuti puudub poolte vahel kokkulepe, et tehtud maksed ei kuuluks Kostja poolt Hagejale tagastamisele või esineks muu õiguslik alus, mis välistaks Kostja kohustuse alusetult säästetud raha tagastada. Hageja väidab, et see summa oli tasaarvestatud tasaarvestuskokkuleppega. Kostja vastuväited ei esitanud. poolte kokkuleppel 13.06.2008 Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vaidlusalune sõiduauto ei olnud hagejale üleantud, seega kostja alusetult säästus 200 000 krooni ehk 12 782,33 eurot. 10
(11)Tsiviilasi nr 2-09-55323 Lähtudes kõigest ülaltoodust rahuldab kohus hagi vaid osaliselt. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. PKS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg
  1. Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 23.04.2012.a kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:
  2. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. juuli 2011 otsus osaliselt hagi rahuldamata jätmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnustada täiendavalt OÜ Proranero nõuet OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses summas 260 000 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le
  5. Kokku tunnustada OÜ Proranero nõuet OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses summas 272 782,33 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena.
  6. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.
  7. Rahuldada OÜ Proranero hagi osaliselt. 3.
  8. Tunnustada OÜ Proranero nõuet OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses summas 272 782,33 eurot (kakssada seitsekümmend kaks tuhat seitsesada kaheksakümmend kaks eurot 33 senti) teise rahuldamisjärgu nõudena. 3.
  9. Menetluskulud maakohtus jätta 16,7 % ulatuses OÜ Proranero kanda ja 83,3% ulatuses OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotivara kanda.“
  10. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Shenk Ehitus (pankrotis) pankrotivara kanda. Kohtuotsus jõustus 25.05.
  11. 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.