2-11-64271/8

Tsiviilasi nr 2-11-64271 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasi Indrek Miliste hagi Marko Käsi vastu 2556,47 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2556,47 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: Indrek Miliste kostja: Marko Käsi RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista Marko Käsilt Indrek Miliste kasuks: 2.
4. põhivõlg 2556,47 eurot; 2.
5. viivis 2556,47 eurot.
6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Jätta kõik menetluskulud Marko Käsi kanda. Välja mõista Marko Käsilt menetluskuluna 479,33 eurot Indrek Miliste kasuks.
9. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine
10. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
11. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
12. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
13. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
14. Hageja taotleb kostjalt hagiavalduse esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivise ning ka lisanduva viivise 0,2% põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus ei pea hageja esitatud viivisenõuet täies ulatuses põhjendatuks. Hagiavaldusele lisatud võlatunnistuselt nähtub, et laenu tagastamise tähtaeg oli 31.12.
15. Hageja pöördus kohtu poole võlgnevuse sissenõudmiseks alles kolm aastat hiljem, s.o 29.12.
16. Selleks ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks juba 5585,23 eurot (viivitatud päevi 1093 x 0,2% 2556,47 eurolt), mis ületab olulisel määral põhinõuet. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Hageja ei ole antud olukorras põhinõuet ületava viivise ning lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud ka kahju olemasolu suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt põhinõuet ületava ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Kohtunik