← Eesti

2-11-53182/19

Obsah (10)§ 54§ 71§ 89§ 28§ 55§ 70§ 69§ 112§ 68§ 1371

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2012, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-53182 Tsiviilasi E

§ 54

,

70 lg 3,

§ 71

. Hageja esitas tõenditena töölepingu nr 3-2007 (TVK tl 11), töölepingu nr 3-2007 lisa 3 (TVK tl 2), töölepingu ülesütlemise avalduse (TVK tl 3), kontoväljavõtte (TVK tl 4-7), volikirja ( tl 36). Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võtnud. Kostja vastuväidete kohaselt oli poolte vahel kokkuleppe, et hageja teatab ise millal ta puhkusele minna soovib. Hageja puhkusele minna ei soovinud. Vaatamata sellele, et töötaja ei kasutanud ära temal olevat õigust puhkusele, maksis tööandja töötajale välja kõik töölepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas ka 2 puhkusetasu. 2007 aastal ei töötanud hageja OÜ Sirumem vaid FIE Arut Arutyunyan juures. Kostja esitas oma vastusele tõenditena töövaidluskomisjoni otsuse ( tl 4), äriregistri väljatrüki ( tl 5-6), volikirja (tl 14). Kohtumenetluse käik Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete juurde. Hageja taotles hagi rahuldamist ning kostja hagi rahuldamata jätmist. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et hageja tööleping lõpetati katseajal

§ 89lg 2 alusel alates 25.06.2011.a. Pooled vaidlevad puhkusetasu maksmise üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Töölepingu seaduse (

) § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

§ 71

kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

§ 28

lg 2 p 3 kohaselt peab tööandja andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ning punkti 4 kohaselt tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust.

§ 54

lg 1 kohaselt töötajal on õigus saada puhkust töölepingu seaduses ettenähtud korras.

§ 55

kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus tuvastas, et töösuhted hageja ja kostja vahel kestsid 01.01.2007 kuni 25.06.2011. Pooled on töölepingus kokkuleppinud põhipuhkuse kestusega 28 kalendripäeva aastas.

§ 70

lg 3 kohaselt kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine, mistõttu on kostja vastuväited hageja soovimatusest puhkust saada ja selle asendamisega töötasuga, asjakohatud. Kostja ei pidanud vastavalt seaduses ettenähtud korras tööaja ja puhkuseaja arvestust, mistõttu on tema kõik väited paljasõnalised.

§ 69

lg 2 kohaselt tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need vastavalt ajakavale. 3

§ 69

lg 3 kohaselt puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus tuvastas, et kostja töötades „Narva Centrum“ turul perioodil 2007-2011 ei saanud nelja aasta, so 2007-2010 vältel puhkusetasu. Kostja on hüvitanud hagejale 27.06.2011 koondamishüvitise ja puhkusekompensatsiooni ( 14 päeva eest) summas 322,11 eurot. Kostja ei esitanud kohtule iga-aastast puhkuseajakava ja muid puhkuse kasutamist või sellest keeldumist tõendavaid dokumente, mistõttu kostja ei tõendanud enda vastuväiteid, et hageja puhkust ei soovinud. Kostja ei tõendanud ka enda vastuväiteid, et hageja oli puhkusel ning et puhkusetasu oli hagejale vastavalt

§ 70

lg 2 väljamakstud.

§ 112

lg 1 kohaselt töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. 01.07.2007 sõlmis hageja FIE Arat Arutjunjaniga töölepingu, poolte kokkuleppel muudeti töölepingut 01.03.2008. Töölepingu lisa 3 kohaselt oli alates 01.03.2008 hageja uueks tööandjaks OÜ Sirumem. Kostja väide, et hageja oleks pidanud esitama oma nõude 2007 aasta kasutamata puhkusetasu osas FIE Arat Arutjunjani vastu, mitte kostja vastu, ei ole asjakohane. Tegemist on ühe isiku ettevõttega, kes jätkas sama majandustegevust ega soovinud töölepingut muuta muus kui tööandja nime osas. Hageja on selgitanud, et tegemist on ühe ettevõtte ja ühe töölepinguga. Kostja OÜ Sirumem käitumisest töölepingu nr 3-2007 vormistamisel, selle muutmisel ja lõpetamisel nähtub, et tööandja on ise pidanud töösuhet kehtivaks ühe töölepingu so töölepingu nr 3-2007 alusel. Kohus tuvastas, et eeltoodud põhjustel on OÜ Sirumem FIE Arat Arutjunjani õigusjärglane ning hagi on esitatatud õige kostja vastu.

§ 68

lg 5 kohaselt tuleb põhipuhkus kasutada kalendriaasta jooksul.

§ 68

lg 6 kohaselt põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.

§ 1371

lg 1 kohaselt enne töölepingu seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata põhija lisapuhkuse hüvitab tööandja töölepingu lõppemisel, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Kohus leiab, et hagejale tuleb välja mõista puhkusetasu eelpool nimetatud perioodi eest arvestades asjaolu, et alates 01.07.2009 arvatakse puhkuse kasutamist kalendriaasta eest. Kuna hageja on pöördunud töövaidluskomisjoni 15.08.2011, tuleb kohaldada nii

§ 68

lg 6, kui

§ 1371lg 1, mistõttu kuulub kostjalt välja mõistmisele kasutamata põhipuhkus 2007 a.

eest summas 387,50 eurot, 2008 a. eest 387,50 eurot, 2009.a. eest 193, 75 eurot, 2010.a. eest 387,50 eurot, kokku brutosummas 1356,25 eurot. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei 4 jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi osalisel rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtumäärus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 05.06.2012 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 190, 436, 442, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.