TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2847 Otsuse kuupäev 21.06.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 27.07.2010 õiendiga tekitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks ja Viru Vangla 27.09.2010 otsuse nr 6-14/31413-1 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.06.2011, menetluskonverents Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja – Romeo Kalda ja vastustaja – Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon
- Jätta Romeo Kalda kaebus rahuldamata.
- Jätta kaebuse esitaja menetluskulud kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 21.juunist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 21.juulil 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Vangla 29.06.2010 käskkirjaga nr 6.-2/642-T määrati kinnipeetav R.Kalda tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks, sektori E7 koristajaks, alates 01.07.201030.09.2010 (tl 54). 01.07.2010 tutvustati käskkirja R.Kaldale, kes märkis käskkirjale, et ei saa osakonnas E7 või E8 tööle asuda, kuna tema elu ja tervis on ohus (tl 54). 02.07.2010 andis valvur kaebajale korralduse asuda tööle. Kaebaja korraldusele ei allunud ning tema suhtes alustati distsiplinaarmenetlust. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal vestles R.Kaldaga peaspetsialist J.Poznjak, kes koostas vestluse kohta 27.07.2010 õiendi, mis lisati distsiplinaarmenetluse materjalidele. J.Poznjaki õiendi kohaselt tunnistas kaebaja temale, et ta tegelikult tööd teha ei taha, sest see töö on vastuvõetamatu ning teised kinnipeetavad teda ei austaks. 25.08.2010 esitas R.Kalda taotluse tema au teotamise- ja väärikuse alandamise lõpetamiseks ning vabandamiseks, ebaõigete andmete kõrvaldamiseks, mis alusetult temale 27.07.2010 õiendis omistati (tl 50-51). 27.09.2010 jättis Viru Vangla R.Kalda taotluse rahuldamata ( tl 13). 26.10.2010 esitas R.Kalda vaide (tl 52), milles taotles tühistada Viru Vangla 27.09.2010 haldusakt nr 6.-14/31413-1 ja teha ettekirjutus, millega kohustada kõrvaldama ebaõige ja alusetult temale omistatud väide õiendis. 17.01.2011 jättis Viru Vangla R.Kalda vaide rahuldamata (tl 53). KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS R.Kalda esitas kohtule kaebuse, milles taotleb 27.07.2010 õiendiga tekitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ja kohustada Viru Vanglat vabanduse esitamiseks kaebaja ees moraalse kahju hüvituseks. 22.12.2010 esitas R.Kalda kaebuse täienduse, milles taotleb Viru Vangla 27.09.2010 haldusakti nr 6-14/31413-1 tühistamist. Kaebaja on seisukohal, et õiendis märgitud lause on talle omistatud pahatahtlikult sooviga teda alandada ja diskrediteerida. Ta on nördinud ning sügavalt solvunud, et peab taluma hingelisi kannatusi ning psüühilisi üleelamisi seoses väidetega, mida talle omistatakse. Kaebaja leiab, et rikutud on tema au ja head nime, mistõttu palub kohustada Viru Vanglat lõpetama kaebaja au teotamine ja väärikuse alandamine, samuti kohustada vabandama kaebaja ees moraalse kahju hüvituseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vangla 27.09.2010 otsus nr 6-14/31413-1, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata, vastab HMS-s sätestatud nõuetele. Kaebaja taotluse lahendamisel on kontrollitud julgeolekuosakonna peaspetsialist J.Poznjaki 27.07.2010 õiendis esitatud andmeid ning leitud, et esitatud andmed on esitatud õiendis õiged. Kaebaja enda käitumine ja tema enda erinevad esitatud põhjendused, miks ta ei saa tööle asuda, näitavad ilmekalt, et kaebajal puudub soov tööle asuda, st töö on talle vastuvõetamatu. Vastustaja väidab, et kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel on rakendatud uurimisprintsiipi ning välja selgitatud, et õiendis märgitud andmed on õiged, mistõttu ei ole kaebajale saanud tekkida ka mittemingisugust kahju ega negatiivseid tagajärgi. Vastustaja on andnud oma põhjaliku seisukoha inimväärikuse mõiste ja selle kohta, millised juhud kvalifitseeruvad inimväärikuse alandamiseks vangla 27.09.2010 otsuses nr 6-14/31413-1 ja selle seisukoha juurde jääb ta ka kohtumenetluses. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 2 Vangistusseaduse § 37 lg 1 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, siis on kinnipeetav kohustatud töötama. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väidetes, et töö koristajana ei ole kinnipeetavate seas populaarne ning mittepopulaarsest tööst keeldumisega ning näitamisega, et nad ei allu vangla reeglitele, püüavad kinnipeetavad teiste seas heakskiitu ning austust saavutada. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja määrati Viru Vangla 29.06.2010 käskkirjaga nr 6.-2/642-T tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks, sektori E7 koristajaks alates 01.07.2010 – 30.09.2010 (tl 54). 01.07.2010 tutvustati käskkirja R.Kaldale, kes märkis käskkirjale, et tööst ei keeldu, aga ei saa asuda tööle E7 või E8 koristajana, kuna tema elu ja tervis on ohus (tl 54). 02.07.2010 keeldus kaebaja täitmast korraldust tööle asuda, kuna talle ei väljastatud tööriideid ja ei viidud läbi tööohutusinstruktaaži. Kuna kaebaja korraldusele ei allunud, siis alustati antud intsidendi suhtes distsiplinaarmenetlust. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus erinevaid põhjusi, miks ta ei saa tööle asuda. Distsiplinaarmenetluse käigus vestles kaebajaga julgeolekuosakonna peaspetsialist J.Poznjak, kes koostas vestluse kohta 27.07.2010 õiendi (tl 21). Kohtu arvates ei ole oluline, mida vestluse käigus R.Kalda J.Poznjakile ütles ja mis kontekstis ning mida ei ole võimalik ka käesoleval ajal enam tuvastada, sest kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kaebajal puudub tegelik soov koristajana tööle asuda ning antud juhul on tegemist põhimõttelise tööst keeldumisega. Seda kõike kinnitavad ka kaebaja poolt esitatud erinevad põhjendused ja arvukad õigustused, miks ta ei saa tööd teha. Usutav on kaebaja väide, et tegemist on üldise arusaamaga, mitte tööle asuda. Kaebaja enda käitumine ning tema erinevad esitatud põhjendused ja seisukohad näitavad ilmekalt, et koristajatöö on talle vastuvõetamatu, millest tulenevalt jõudis kohus veendumusele, et kaebaja suhtes ei ole ebaõigeid andmeid esitatud ja 27.07.2010 õiendis märgitu on õige. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu 27.07.2010 õiendis märgituga, ei saa aga pidada kuidagi inimväärikust alandavaks. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon; erivajaduste ignoreerimine; arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm; põhjendamatu jõu kasutamine; sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta; ülerahvastatus kambris; alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul; paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta jm. Käesoleval juhul Viru Vanglas midagi eelmainitut ei toimunud, järelikult ei ole vastustaja kaebaja inimväärikust kuidagi alandanud ega ka au teotanud, seega ei kaebajale mingit kahju tekkinud ja kohus ei saa vastustajat kohustada kirjalikult kaebaja ees vabandama. Eelnevat arvesse võttes asub kohus seisukohale, et vaidlustatud Viru Vangla 27.09.2010 „Taotluse rahuldamata jätmine“ nr 6-14/31413-1 tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus R.Kalda kaebuse täielikult rahuldamata Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja kanda. Maare Aloe kohtunik 3 4