← Eesti

3-10-2042/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2042 Otsuse kuupäev 18.02.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Vitali Kulikovi kaebus riigieksamitöö tulemuse tü

st (§ 29 lg 8) võis lõpueksami tulemuste peale esitada vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vitali Kulikov esitas vaide

  1. juunil 2010.a. Esitatud vaie on Haridus- ja Teadusministeeriumis registreeritud
  2. juunil 2010.a. Riigieksami tulemuste kohta esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab haridus- ja teadusminister apellatsioonikomisjoni. Vastavalt

§ 29

lõikele 91 teeb apellatsioonikomisjon vaidlustatud tulemusega riigieksamitöö kohta kümne päeva jooksul vaide esitamisest arvates ühe järgmistest otsustest: 1) jätab riigieksamitulemuse muutmata; 2) tõstab riigieksami tulemust ja 3) langetab riigieksami tulemust.

  1. Haridus- ja Teadusministeerium kaasab apellatsioonikomisjoni töösse aineeksperdid, kes vastavalt haridus- ja teadusministri
  2. juuni 2003.a määrusele nr 35 „Apellatsioonikomisjoni töökord“ (määrus on kehtetu alates
  3. septembrist 2010.a seoses uue „

“ vastuvõtmisega) kontrollivad riigieksamitöö hindamise vastavust hindamisjuhendile (vt § 1 lg 4 ja § 3 lg 1). Töö läbivaatamise tulemusena tehakse otsus, kas eksamitöö tulemust tõsta, langetada või jätta muutmata. Sisuliselt hinnatakse eksamitöö teist korda üle. Kui eksperdid täheldavad töö läbivaatamisel hindamisjuhendile mittevastava hindamise, tehakse otsus hindepallide muutmiseks. 17. Apellatsioonikomisjon kaasab praktikas iga apellatsiooni lahendamisse eksperdid, kuna apellatsioonikomisjoni liikmed ise ei ole vastava aine spetsialistid ega ole läbinud ka vastavat 3 hindamiskoolitust. Kuna erinevaid õppeaineid, milles eksameid sooritatakse, on kokku 14, siis ei ole ka mõeldav, et ainespetsialistid hakkaksid ka tulevikus apellatsioonikomisjoni koosseisu kuuluma. Eelnimetatud haridus- ja teadusministri määruse kohaselt kuuluvad komisjoni Haridusja Teadusministeeriumi järelevalveosakonna juhataja, järelevalveosakonna teenistuja (käesolevaks ajaks on järelevalveosakond muudetud välishindamisosakonnaks) ning üldharidusosakonna teenistuja ning varemnimetatud haridus- ja teadusministri käskkiri nimetab ka nimeliselt vastavad spetsialistid ära. Eksperdid on aga konkreetse õppeaine spetsialistid (õpetajad jne), kes on läbinud vastava hindamiskoolituse. Ekspert ei tohi olla apelleeritavat eksamitööd varem hinnanud. Eksperdid tegid komisjonile iga tööpäeva lõpuks läbivaadatud eksamitööde kohta ühe järgmistest ettepanekutest: 1) jätta riigieksamitulemus muutmata; 2) tõsta riigieksamitulemust; 3) langetada riigieksamitulemust. Apellatsioonikomisjon teeb vastavalt sama määruse § 5 lõikele 1 ja

§ 29lõikele 91 selle ettepaneku alusel otsuse.

Sama lähenemine ja põhimõtted on üle toodud ka hetkel kehtivasse õigusesse (vt

§ 33lg 2).

  1. Sel ajahetkel kehtinud haridus- ja teadusministri
  2. novembri 2006.a määrusega nr 40 kehtestatud „Õpitulemuste välishindamise põhimõtete, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja nende tulemuste analüüsimise tingimuste ja korra ning üleriigiliste tasemetööde korraldamise tingimuste ja korra“ § 15 lõike 1 kohaselt hinnatakse riigieksamitöid vastava õppeaine riigieksamitöö hindamisjuhendi alusel.
  3. Kaebuse esitaja on juba kaebuse faktilistes asjaoludes ja hiljem oma põhjendustes esitanud valeväiteid. Tema riigieksamitööd ei ole hinnatud ei esialgsete hindajate poolt ega ka apellatsioonikomisjoni poolt 0 punkti vääriliseks. Riigieksamitöö hindajad on hinnanud eksamitöö 18 punkti vääriliseks ning apellatsioonikomisjon on kontrollinud eksamitööd täiendavalt ning otsustanud jätta riigieksamitulemuse (18 punkti) muutmata. Seega jääb arusaamatuks kaebaja arvamus, et tema eksamitööd on hinnatud 0 punkti vääriliseks. Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt kaebajale
  4. juulil 2010.a saadetud kirjas on ju selgelt põhjendatud, et 0 punktiga hinnati vaid eksamitöö üht osa ehk eksamitöö arutluse osa. Samuti on kirjas põhjendatud, et arutluse osa hindamise 0 punkti väärilisena tingis asjaolu, et kaebaja oli teemast mööda kirjutanud. Arutluse teema oli „Teine maailmasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos“. Teema eeldas arutlemist küsimuse üle, mis Eestis iseseisvuse kaotamise järel muutus ning miks saab Teises maailmasõjas toimunut ning kaasnenut pidada Eesti ajaloos pöördepunktiks.
  5. Arutluse hindamisjuhend on avalikult Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel kättesaadav. Hindamisjuhendis on kirjas kuidas jaotub arutluse osa eest 25 punkti. Töö struktuuri eest on võimalik koguda 2 punkti; töö üldisele teemale vastavuse eest 7 punkti; arutluse, analüüsi eest 6 punkti; konkreetsete näidete, faktoloogia eest 4 punkti; isikliku suhtumise ja järelduste eest 4 punkti; isiku- ja kohanimede õigekirja ja stiili eest 2 punkti. Hindamisjuhendis on väga täpselt lahti kirjutatud ka see, kuidas ühe hinnatava kriteeriumi (osa) sees omakorda punktid jaotuvad ehk millisel juhul saab osa eest, mille eest on võimalik koguda maksimaalselt 4 punkti, nt 2 punkti. Arutluse juhendi teisel lehel on selgelt märgitud – kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse ka teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga. Kaebaja ei saa eeldada, et kui tal on ajaloost olemas taustateadmised, et siis peaks ta mõned hindepallid saama ka arutluse osa eest.
  6. Kaebaja poolt esitatud arutlust hindas kaks hindajat. Teine hindaja esimese hindaja tulemust ei näe. Eksamitöö erinevate osade punktid kantakse protokolli. Kaebaja poolt 13.07.2010.a 4 saadetud apellatsiooni järel luges kaebaja eksamitööd täiendavalt kaks hindajat. Kõik hindajad on jõudnud samale järeldusele – Vitali Kulikovi eksamitöö arutluse osa on 0 hindepalli vääriline. Antud juhul otsustas apellatsioonikomisjon Vitali Kulikovi ajaloo riigieksamitöö osas jätta riigieksamitulemuse (18 punkti) muutmata, kuna apellatsioonikomisjon tuvastas, et riigieksamitöö hindajad on Vitali Kulikovi riigieksamitöö hindamisel lähtunud hindamisjuhendist.
  7. Vastavalt haridus- ja teadusministri
  8. detsembri 2008.a määrusele nr 70 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord“ § 27 lõikele 2 võimaldab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus pärast riigieksamitunnistuse kättesaadavaks tegemist või väljastamist eksaminandil tema kirjaliku avalduse alusel tutvuda tema riigieksamitööga avalduse registreerimisele järgnevast päevast alates viie tööpäeva jooksul. Kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud ei enne apellatsioonikomisjonile avalduse esitamist ega ka enne ja pärast Tartu Halduskohtule kaebuse esitamist. Kaebaja registreeris ennast eksamitööga tutvuma Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses
  9. juuniks 2010.a kella 11.00-ks, kuid kohale ei ilmunud. Samuti ei ole kaebaja kasutanud võimalust Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse peaeksperdil Mare Ojal koos hindamiskomisjoni liikmetega eksamitööd ja selle hindamist puudutavat tutvustada (Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt 30.07.2010.a saadetud kirjas pakuti selline võimalus kaebajale välja). Seega ei ole kaebaja ise näidanud üles huvi tutvuda oma eksamitööga ja selle hindamisega. Kuna kaebaja ei ole siiani oma tööga ja selle hindamisega tutvunud, siis ei saa Kaebaja teada, kas teda on hinnatud ebaõigelt või mitte. See, et kaebaja loeb oma teadmisi ajaloos kõrgemaks kui 18 hindepalli, ei saa olla põhjuseks eksamitöö vaidlustada ja väitmiseks, et eksamitööd on hinnatud ebaõigelt.
  10. Antud juhul keskendub kaebaja oma kaebuses vaid sellele, et apellatsioonikomisjoni otsust ei ole piisavalt põhjendatud ega motiveeritud. Vastustaja selle seisukohaga nõustuda ei saa. Antud juhul on apellatsioonikomisjon teinud ühe kolmest võimalikust otsusest lähtuvalt ekspertide poolt eksamitöö teistkordsest ülevaatamisest ning otsuseks on jätta riigieksamitulemus muutmata. Seega on nii eksperdid kui ka apellatsioonikomisjon tuvastanud, et eksamitöö esialgsed hindajad on eksamitööd hinnanud korrektselt hindamisjuhendist lähtuvalt. Kuna puudusi hindajate töös (hindamisprotsessis) ei tuvastatud, siis ei pea apellatsioonikomisjon oma otsust täiendavalt põhjendama.
  11. Isegi juhul, kui pidada apellatsioonikomisjoni otsust ebapiisavalt põhjendatuks, ei anna see vastustaja hinnangul alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kui sisuliselt õige, kuid menetlus- või vormiveaga haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks tunnistada, oleks see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest antud juhul tuleks pärast kehtetuks tunnistamist sama sisuga haldusakt uuesti välja anda. Kuna haldusmenetlus tuleks uuel otsustamisel algusest peale läbi viia, siis tooks see kindlasti kaasa olulisi viivitusi ega oleks otstarbekas, kuna lõpptulemus sellest ei muutuks. Seega on vastustaja veendumusel, et väidetav motiveerimiskohustuse rikkumine ei mõjutanud apellatsioonikomisjoni otsuse sisu ja otsus tuleb jätta kehtetuks tunnistamata (tühistamata).
  12. Kokkuvõtvalt leiab Haridus- ja Teadusministeerium, et riigieksamite apellatsioonikomisjon tegutses kaebaja avalduse hindamisel kooskõlas kehtiva õigusega ja apellatsioonikomisjoni otsus on õiguspärane. 5 Kohtu põhjendused ja otsus
  13. Täpsustatud kaebuses rõhutab kaebuse esitaja, et vaidlustab seda, et riigieksamitöö I osale „Arutlus“ on antud 0 punkti ja et apellatsioonkomisjon ei ole punktiarvestust muutnud. Kaebaja arvates on tema ajaloo riigieksami arutluse osa hinnatud väära punktisummaga. Kaebaja arvates vastas tema töö teemale vähemalt 30 % ulatuses ning väärinuks seega 8-10 punkti võimalikust 25 punktist. Tööl ei ole mingit märget, miks on tööle pandud 0 punkti. Täiesti motiveerimata on apellatsioonikomisjoni otsus ning ei vasta seetõttu haldusakti nõuetele. Apellatsioonikomisjoni otsuses oleks pidanud olema välja toodud ekspertide arvamus. Sellele seisukohale jäi kaebaja ka kohtuistungil (tl 71).
  14. Vaidlusaluse riigieksamitöö kirjutamise ajal kehtinud

§ 29

lg 2 kohaselt kehtestab põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikoolija gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja korra haridus- ja teadusminister määrusega. Nimetatud kord oli kehtestatud haridus- ja teadusministri 03.12.2008 määrusega nr 70 (määrus kaotas kehtivuse 31.08.2010). Nimetatud määruse § 1 lg 6 sätestas, et põhikooli riiklikud eksamid ja gümnaasiumi riigieksamid sooritatakse vastavalt käesolevas määruses ja eksamitöö ette valmistanud komisjoni poolt koostatud vastava õppeaine juhendites ettenähtud korrale.

§ 29

lg 6 kohaselt luuakse põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamiseks komisjonid, kelle ülesanne on töötada välja riigieksamite ja põhikooli eksamite ülesanded ning nende hindamisjuhendid. Vaidlusaluse riigieksami tegemise ajal kehtinud haridus- ja teadusministri

  1. novembri 2006.a määrusega nr 40 kehtestatud „Õpitulemuste välishindamise põhimõtete, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja nende tulemuste analüüsimise tingimuste ja korra ning üleriigiliste tasemetööde korraldamise tingimuste ja korra“ § 15 lõike 1 kohaselt hinnatakse riigieksamitöid vastava õppeaine riigieksamitöö hindamisjuhendi alusel. Vastavalt
  2. aastaks kinnitatud ajaloo riigieksami arutluse hindamisjuhendile on kõige olulisem arutluse hindamisel teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga (tl 35).
  3. Kuna Vitali Kulikovi ajaloo riigieksami I osa (arutlus) teemale vastavust on hinnatud 0 punktiga, on kogu arutlus (riigieksami I osa) hinnatud 0 punktiga. Seega on hindamine toimunud kooskõlas arutluse hindamisjuhendiga ja seega formaalselt õiguspärane.
  4. Kaebuse esitaja on saanud ajaloo riigieksami kogutulemuseks 18 punkti (vt tl 30 pöördel) ning selline tulemus ei võimaldanud tal gümnaasiumi lõpetada. Kaebuse esitaja leiab, et tema arutlus vastas teemale vähemalt 30% ulatuses ning väärinuks seega hindepunkte 8-
  5. Riigieksami arutluse osa on vääralt hinnatud.
  6. 05.03.2008.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-97-08 on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud riigieksami tulemuse halduskohtuliku kontrolli võimalust. Kolleegium on asunud seisukohale, et halduskohtul tuleb otsust, mille kohaselt on riigieksam sooritatud mitterahuldavalt, tõhusa õiguskaitse tagamiseks sisuliselt kontrollida, kasutades vajadusel eksperdi abi.
  7. Kohus tegi ettepaneku töö läbivaadanud eksperdi või ekspertide kaasamiseks kohtumenetlusse, et kohtuistungil oleks võimalik ära kuulata asjatundja hinnang eksamitööle (tl 58). Haridus- ja teadusministeerium ei pidanud seda vajalikuks ning eksperthinnangu saamist ei pidanud vajalikuks ka kaebuse esitaja ise ( tl 60 ja tl 64).
  8. Eeltoodust lähtuvalt ei pidanud eksamitöö täiendavat sisulist kontrollimist ja hindamist omal algatusel vajalikuks ka kohus ning tugineb eksamitööle hinnangu andmisel seda tööd juba hinnanud spetsialistide arvamusele. Kaebuse esitaja eksamitööd on sisuliselt hinnanud neli oma 6 eriala spetsialisti - kaks eksamitöö hindajat (kes hindasid tööd teineteisest sõltumatult) ning kaks apellatsioonikomisjoni töösse kaasatud eksperti. Nende ühine seisukoht on, et töö ei vastanud teemale (vt apellatsioonikomisjoni abistanud ekspertide ühine hinnang tl 28 ning vastustaja kiri tl 64).
  9. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et apellatsioonikomisjoni otsus ei sisalda piisavaid põhjendusi. Sellest ei nähtu, millest lähtudes on tehtud lakooniline otsus jätta eksamitulemus (18 p) muutmata. Otsuses viidatakse eksamitulemuse vaidlustamise õigust ja korda puudutavatele seaduse sätetele ning osundatakse üldsõnaliselt ka hindamiskomisjoni otsustele hindamisjuhendi täpsustamise kohta, kuid puudub selgitus, milles seisneb see hindamisjuhendi viidatud täpsustus või täpsustused, millest lähtudes jäeti eksamitulemus muutmata. Õige ja kohtupraktikal põhinev on ka kaebuse esitaja seisukoht, et haldusakti tagantjärele põhjendamine ei ole lubatud. Põhjendatud on kaebaja väide, et eksaminandil oli enne eksamitöö kirjutamist raske leida informatsiooni selle kohta, millest eksamitööde hindamisel lähtutakse. Ka vastustaja möönab, et seda teavet võis Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kodulehelt, kus hindamisjuhendid avaldatakse, olla otsida ja leida keeruline.
  10. Samas on kohus seisukohal, et piisavate põhjenduste puudumine apellatsioonikomisjoni otsuses ja töö kirjutaja vähene informeeritus hindamise reeglitest ei anna alust sisuliselt õige eksamitulemuse tühistamiseks. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus on pakkunud V. Kulikovile võimalust eksami hindajate otsuse kohta selgituste saamiseks (tl 11). Seda võimalust V. Kulikov ei kasutanud, kuna ei soovinud suuliselt asju arutada, soovis kirjalikku selgitust.
  11. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Mai Saunanen kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.