Obsah (5)

§ 124§ 70§ 46§ 71§ 38

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebetähtaja ennistamise taotluse läbivaatamise kohta Kohtuasja number 3-12-879 Määruse kuupäev 13.06.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi K. L`. (L.) kaebus

§ 124lg 3).

Asjaolud 30.04.2012 on Tartu Halduskohtusse laekunud K. L. 27.04.2012 koostatud kaebus Viljandi Linnavalitsuse 05.03.2012 korralduse nr 171 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et sai 29.03.2012 teada Viljandi Linnavalitsuse 05.03.2012 korraldusest nr 171, millega on otsustatud määrata kvartalis nr 63 asuva maaüksuse (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, lähiaadress Xx tänav Xx, krunt X) katastriüksuse sihtotstarbeks 25% elamumaa (001; E) ja 75% tootmismaa (003; T). Kaebaja on Viljandis Xx Xx elumaja korteri X omanik ning taotleb Viljandi Linnavalitsuse 05.03.2012 korralduse nr 171 tühistamist ja palub teha ettekirjutus 1 linnavalitsusel taastada Xx Xx kinnistu maa sihtotstarbeks 100% elamumaa koos vastava parandusega kinnistusraamatus. Nimetatud korraldusega on muudetud Viljandis Xx tn. Xx korterite x, x ja x suhtes maa sihtotstarvet, mille omanikuks on H. K. Nimetatud korterite kasutusotstarvet on muudetud Viljandi Linnavalitsuse korraldusega nr. 83/06.02.

1. Viljandi Linnavalitsuse 06.02.2012 korralduse nr. 83 alusel väljastatava kasutusloaga muudetakse osade ruumide (korterite x, x ja x) kasutusotstarve „eluruum“ kasutusotstarbeks „muu tööstusharu tootmishoone (pagaritööstus). Tartu Halduskohtu 09.05.2012 kohtumäärusega jäeti K.L. kaebus käiguta ja anti kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 25.05.
2. Kaebajat kohustati tasuma kaebuselt riigilõiv 15,97 eurot ning esitada tõendid kaevatava korralduse kättesaamise aja kohta. Juhuks, kui kaebuse esitaja on esitanud kaebuse kaebetähtaega rikkudes, andis kohus võimaluse esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks koos hilinemist tinginud mõjuvate põhjuste äratoomisega. 25.05.2012 kohtule saabunud kaebuse täienduses jäi kaebuse esitaja kaebuses toodud seisukoha juurde, et sai lihtkirjana saadetud kaevatava korralduse oma postkastist kätte 29.03.
3. Seoses asjaoluga, et kaebajal ei ole korralduse kättesaamise kuupäeva tõendamiseks võimalik esitada dokumenti, palus ta kohtult kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja rõhutas, et Viljandi Linnavalitsuse korraldus nr 171 tehti tagaselja eelnevalt kaebajat teavitamata, mistõttu ei olnud K. L. võimalik tema kodu puudutavatesse asjaoludesse sekkuda. Kaebaja tasus riigilõivu 15,97 eurot 25.05.
4. Kohus esitas 10.05.2012 järelepäringu Viljandi Linnavalitsusele, paludes teatada, kas ja millisel kuupäeval on K.L. teatavaks tehtud Viljandi Linnavalitsuse 05.03.2012 korraldus nr 171 ning esitada võimalusel tõendavad dokumendid ja teatada, kas K. L. on esitanud linnavalitsusele vaide nimetatud korralduse peale. Samuti palus kohus teavitada antud kohtuvaidlusega seotud isikutest. Vastuseks kohtu järelepäringule teatas Viljandi Linnavalitsus 16.05.2012 e-kirjaga, et vaidlustatav korraldus saadeti kaebuse esitajale lihtkirja teel postiga 08.03.
5. Linnavalitsuse arvestuse kohaselt pidi kaebuse esitaja korralduse kätte saama hiljemalt 12.03.
6. Linnavalitsus märgib lisaks eelnevale, et kaebuse esitaja käis Viljandi Linnavalitsuse kantseleis 12.03.2012 ja selleks hetkeks oli kaebaja vaidlustatud korraldusest teadlik. Eeltoodu tõttu jäi Viljandi Linnavalitsusele arusaamatuks, kuidas saab kaebuse esitaja väita, et ta korralduse nr 171 sisust teada sai alles 29.03.
7. Ühtlasi informeeris Linnavalitsus, et antud kohtuvaidlusega seotud isikuks on H. K. ja et K. L. ei ole kõnealuse korralduse peale vaiet esitanud 29.05.2012 kohtumäärusega võttis halduskohus K. L. kaebuse menetlusse hindamaks kaebetähtaja küsimust, tunnistas vastustajaks Viljandi Linnavalitsuse ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse H. K. ning kohus küsis vastustajalt Viljandi Linnavalitsuselt ja kolmandalt isikult H. K. seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas. 2 Vastustaja Viljandi Linnavalitsuse seisukoht Tartu Halduskohtu ülalnimetatud 29.05.2012 kohtumääruse täitmiseks esitatud vastuses (06.06.2012 nr 3.3-6/2863) on Viljandi Linnavalitsus seisukohal, et K. L. ei ole halduskohtule esitanud kaebust tähtaegselt ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Vastustaja selgitab, et Viljandi Linnavalitsuse 05.03.2012 korraldus nr 171 võeti vastu Viljandi Linnavalitsuse istungil 05.03.2012 (esmaspäev). Vastavalt Viljandi Linnavalitsuse istungite töökorra §-le 34, saadetakse linnavalitsuse poolt vastu võetud haldusaktid ja määrused adressaatidele hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast istungit. Linnavalitsus märgib, et tavapärane linnavalitsuse istungi järgne protseduur näeb ette seda, et vastuvõetud korraldused vaadatakse dokumendihalduse spetsialisti poolt üle, vormistatakse korrektselt, allkirjastatakse ning seejärel saadetakse adressaatidele postiga lihtkirja teel välja. See protseduur võtab tavapäraselt Viljandi Linnavalitsuses aega 3-4 päeva. Esmaspäeval vastu võetud korraldused saadetakse üldjuhul välja neljapäevase postiga. Linnavalitsus rõhutab, et täpselt samamoodi toimus see protseduur ka kaevatava korralduse puhul. Korraldus võeti vastu 05.03.2012 istungil, seejärel toimus selle korralduse vormistamine ning allkirjastamine. Adressaatidele korralduse väljastamine toimus 08.03.2012 (neljapäev) postiga lihtkirja teel. Väljastamise kuupäeva kinnitab vastav väljavõte dokumendiregistrist (lisatud vastusele). Linnavalitsuse selgituse kohaselt reeglina jõuavad neljapäeval välja saadetud kirjad adressaatideni juba järgmisel päeval, see on reedel. Äärmisel juhul jõuavad kirjad adressaatideni esmaspäeval. Linnavalitsus märgib, et kaebuse esitaja K. L. väidab oma kaebuses, et tema sai kaevatava korralduse kätte alles 29.03.
8. Linnavalitsus rõhutab, et samas on tegemist suusõnalise väitega, mille kinnitamiseks ei ole K. L. esitanud ühtegi tõendit (näiteks ümbrikku, millel oleks näha postitempel). Linnavalitsus juhib tähelepanu, et H. K., kellele kaevatav korraldus samuti 08.03.2012 postiga lihtkirja teel saadeti, sai kirja õigeaegselt kätte ning probleeme posti kohale jõudmisel ei esinenud. Viljandi Linnavalitsus avaldab, et on seisukohal, et K. L. käitub linnavalitsuse suhtes pahatahtlikult ning esitab kohtule eksitavat informatsiooni. Viljandi Linnavalitsus rõhutab, et K. L. sai kaevatava korralduse kätte tõenäoliselt juba 09.03.2012 või äärmisel juhul 12.03.2012, mil kaebaja käis ka linnavalitsuses kuid kindlasti mitte 29.03.2012, nagu K. L. ise väidab. Linnavalitsus märgib, et eeltoodust lähtudes hakkas hiljemalt 12.03.2012 kulgema ka kaebetähtaeg ja halduskohtule kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli seega 11.04.
9. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja jätta K. L. kaebuse kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetada haldusasjas nr 3-12-879 menetlus. Kohtukulud jätta kaebaja K. L. kanda. Kolmanda isiku H. K. lepingulise esindaja vandeadvokaat Mart Sikut`i seisukoht 07.06.2012 kohtule e-postiga saabunud vastuses kolmanda isiku esindaja leiab, et K. L. taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning selles sisalduvad väited kajastavad väärinformatsiooni. H. K. seletuse kohaselt pöördus K. L. tema poole
10. või
11. märtsil 2012 ning avaldas arvamust, et tema naabrina ei taha H. K. selle linnavalitsuse 05.03.2012 korralduse pärast kakelda ning tegi ettepaneku, et H. K. omandaks tema korteriosa kinnistust ning annaks talle vastu 104 m2 suuruse maatüki kõnealusest 3 kinnistust. Samas teatas K. L. ka, et kui H. K. tema ettepanekuga ei nõustu, kaebab K. L. linnavalitsuse korralduse kohtusse. Ka leppisid K. L. ja H. K. suuliselt kokku, et selles küsimuses pöörduvad nad õigusabi saamiseks advokaadibüroosse reedel, 16.03.
12. Kolmanda isiku esindaja rõhutab, et seega ei pea paika K. L. väide, et linnavalitsuse korraldusest sai ta teada alles 29.03.2012 (ekslikult kirjutatud „29.05.2012“). Ülaltoodud asjaolusid arvestades on selge, et K. L. oli teadlik linnavalitsuse viidatud korraldusest hiljemalt
13. märtsil
14. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus tuleb lugeda esitatuks tähtaja rikkumisega ning jätta taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

§ 70

sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalistel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. Vastavalt

§ 46

lõikele 1 võib halduskohtule tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

§ 71

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 38

lg 5 kohaselt kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. 30.04.2012 on kohtule saabunud K. L. kaebus, milles kaebaja vaidlustab Viljandi Linnavalitsuse

1. märtsi 2012 kuupäevaga haldusakti (korraldus nr 171) selle tühistamise nõudes. Kaebuses ei ole otseselt taotletud kaebetähtaja ennistamist, kaebaja leiab, et ta on tähtaegselt kaebuse esitanud, kuna on kaevatava haldusakti saanud
2. märtsil 2012 oma postkastist saadetuna lihtkirjana. 09.05.2012 kohtumäärusega jättis halduskohus K. L. kaebuse käiguta ja andis muuhulgas kaebajale võimaluse tõendada kaevatava haldusakti kättesaamise kuupäev dokumentaalselt või taotleda kaebetähtaja ennistamist mõjuvate põhjuste äranäitamisega miks kaebust ei saanud esitada tähtaegselt. Vastuseks 09.05.2012 ülalnimetatud kohtumäärusele jäi kaebuse esitaja endisele seisukohale, et Viljandi Linnavalitsuse kaevatav korraldus saabus kaebaja postkasti lihtkirjana alles 29.03.
3. Samas kaebaja möönab, et tal ei ole võimalik seda fakti dokumentaalselt tõendada ja palub kaebetähtaja ennistada, et ta saaks oma kodu eest seista. Kohus asub seisukohale, et kaebajal võis olla kaebuse esitamine küll raskendatud või ebamugav, kuid oli siiski võimalik. 4 Kohus nõustub Viljandi Linnavalitsuse 06.06.2012 vastuses ja kolmanda isiku H. K. lepingulise esindaja 07.06.2012 vastuses toodud seisukohtadega kaebetähtaja ennistamise küsimuses ning ei pea neid siinjuures vajalikuks korrata ja on seisukohal, et antud juhul on kaebaja tähtaja möödalaskmist põhjendanud ilmselt subjektiivsete asjaoludega. Samuti on Riigikohus oma lahendites 01.10.2002 nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 nr 33-1-75-08 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Kuivõrd tähtaegadest kinnipidamine peab tagama õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja usaldusekaitse põhimõtete realiseerumise ka teiste menetlusosaliste suhtes, siis on lubamatu mittemõjuval põhjusel möödalastud tähtaja ennistamine. Samas selgitab kohus kaebajale, et korralduse nr. 171 05.03.2012 vaidlustamine kaebaja poolt ei anna kaebajale saavutatavat eesmärki, kaebajal tulnuks vaidlustada õigeaegselt varasemaid haldusakte, mis on antud seonduvalt korterite x, x ja x kasutusotstarbe muutmisega. Hilisem maaüksuse sihtotstarbe muutmine (antud juhul vaidlustatud korraldus) on juba tingitud eelnevatest haldusaktidest. Antud juhul ei saa lugeda kohus kaebust õigeaegselt esitatuks, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse

§ 124lg 2 alusel.

Kohus on pidanud mõistlikuks kaebetähtaja läbivaatamist ilma menetlusosaliste väljakutsumiseta kohtuistungile lähtudes protsessiökonoomsusest. Eeltoodu tõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamata ning lõpetab menetluse

§ 124lg 2 alusel haldusasjas nr 3-12-879.

Mare Priks kohtunik 5