3-11-2101/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2101 Otsuse kuupäev 30.november 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Janek Ivaste kaebus Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 14.07.2011 käskkirja nr 1-4/1823 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 15.november 2011, menetluskonverents Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Janek Ivaste Resolutsioon Jätta Janek Ivaste kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 30.novembrist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 30.detsembril 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla peaspetsialist-üksusejuhi 14.07.2011 käskkirjaga nr 1-4/1823 määrati Janek Ivastele distsiplinaarkaristusena noomitus vangistusseaduse § 67 p 1 ja vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 3 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. J.Ivaste distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 05.07.2011 kella 10:10 ajal viibides enda elukambris hoidis suus sigaretti, ei allunud vanglateenistuse ametniku O.Ala seaduslikule korraldusele see ära anda ning hävitas sigareti, visates selle WC potti.
2. 19.07.2011 esitas J.Ivaste nimetatud käskkirja peale vaide, milles taotles käskkirja tühistamist põhjusel, et tema ei ole süüks arvatud tegu toime pannud, kuna temal suitsu suus ei olnud, samuti viidi distsiplinaarmenetlus läbi menetlusnorme rikkudes, mis seisnes selles, et ei arvestatud tema poolt tunnistusi andnute ütlusi.
3. Tartu Vangla direktori 24.08.2011 otsusega nr E5 385-1 jäeti J.Ivaste vaie rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
4. J.Ivaste esitas kohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla 14.07.2011 käskkiri nr 1-4/1823 tühistada. Kaebaja väidab, et valvur nägi valesti ja tal ei olnud suus sigaret, vaid hoopis hambaork, mida võivad kinnitada ka kaaskinnipeetaavd. Kaebaja leiab, et vangla on distsiplinaarmenetluse käigus rikkunud menetlusnorme ja ei ole kaaskinnipeetavaid täiendavalt üle kuulanud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on distsiplinaarmenetluses tõendina käsitletavad kirjalikult antud ütlused ning kirjalikud seletused kaebaja kaaskinnipeetavad A.Kons ja M.Helandi ka andsid, mistõttu ei olnud vajadus neid teistkordselt vaidemenetluse käigus üle kuulata. Vastustaja on seisukohal, et tõsiseltvõetav ei ole väide, et valvur, kes igapäevase töö käigus puutub pidevalt kokku suitsetamistarvetega, ajab sigareti segamini hambaorgiga. Vastustaja väidab, et distsiplinaarmenetluse käigus hinnati kõiki kogutud tõendeid ning nende usaldusväärsust ja kuna J.Ivaste, A.Konsi ja M.Helandi seletused osutusid ebausaldusväärseteks, siis otsustamisel oli võimalik tugineda üksnes O.Ala ettekandele kui ainsale usaldusväärsele tõendile. Vastustaja on seisukohal, et sellist laadi distsipliinirikkumistes, kus rikkumise tunnistajaks on ainult üks vanglaametnik ja rikkumisest ei jää muid jälgi ega tõendeid nagu antud juhtumil, siis saabki rikkumist tõendada ainult üks vanglaametnik. Vastustaja on veendunud, et vanglaametnikul puudub igasugune tõsiseltvõetav põhjus mõelda välja ja panna kirja üksikasjalik ja loogiliselt usutav, kuid tõele mittevastav ettekanne kinnipeetava suhtes. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud kaebaja seletuse, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väide, et ta ei ole vaidlustatud käskkirjas nimetatud rikkumist toime pannud, ei leidnud kohtus tõendamist. Vaidlustatud käskkirja (tl 24) kohaselt karistati J.Ivastet vangistusseaduse § 67 p 1 ja vangla sisekorraeeskiri § 82 lg 3 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. Vangistusseaduse § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav isik kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vangla sisekorraeeskiri (VSkE) § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt algatati distsiplinaarmenetlus vanglateenistuja O.Ala poolt 05.07.2011 koostatud ettekande nr 2171 alusel (tl 19). Kohtul ei ole alust kahelda O.Ala ettekandes ja selles, et 05.07.2011 kella 10:10 ajal seisis S-maja kambri nr 463 tule lüliti juures kinnipeetav J.Ivaste, suits suus. Märgates valvurit, võttis J.Ivaste suitsu suust ja kui valvur andis korralduse suits talle üle anda, siis läks J.Ivaste WC-sse ja hävitas selle, visates sigareti WC-potti ja tõmmates vee peale. Koheselt pärast juhtumit ütles J.Ivaste valvurile, et valvur nägi 2 valesti ja tal pole sigaretti olnud, vaid suus oli hambaork ning et valvuril pole tõestusmaterjale selle intsidendi kohta. Kohus ei pea usutavaks ka kaebaja ja tunnistajate (A.Kons ja M.Heland) kirjalikke seletusi, et kaebajal oli suus hambaork, sest VSkE § 641 p 1 alusel on hambaork vanglas keelatud esemeks, kuna teravate otsade tõttu on sellega võimalik tekitada vigastusi. Hambaorke ei ole võimalik osta vangla poest, samuti ei ole võimalik neid saata kirja teel Hambaork kui keelatud ese kuulub äravõtmisele. Kohtule asja materjalide juurde saadetud ese on aga vatipulk (tl 26) ja selle üle vaidlust ei ole.
7. Kaebaja väide, et vastustaja on distsiplinaarmenetluses rikkunud menetlusnorme ja ei ole menetluse käigus kambris nr 463 viibinud kaaskinnipeetavaid üle kuulanud, ei vasta tõele. Distsiplinaarmenetluses on tõendina käsitletavad kirjalikult antud ütlused. Nii Ahti Kons kui ka Markko Helandi (tl 21) on oma kirjalikud seletused distsiplinaarmenetluse käigus andnud, kuid menetleja on pidanud neid ebausaldusväärseteks. Kohus nõustub vastustajaga, et teades kinnipeetavate solidaarsust üksteise suhtes, ei olnud otstarbekas neid täiendavalt vaidemenetluses üle kuulata. Küll aga peab kohus oluliseks ära märkida asjaolu, et ühe tunnistuse andnud kinnipeetava Ahti Kons, kes oli sel intsidendi juhtumise ajal kaebaja kambrikaaslane, juurest leiti 09.07.2011 madratsi sisse peidetud isevalmistatud sigaret ning teise tunnistuse andnud kinnipeetava Marko Helandi juurest leiti 03.07.2011 üks isevalmistatud sigaret. Kuna kaebaja pani distsipliinirikkumise toime 05.07.2011, siis on ilme, kust oli kaebajal võimalik suus olev sigaret saada, vaatamata sellele, et kinnipeetavad peavad peale jalutuskäiku andma äratarvitamata jäänud sigaretid vanglateenistuse ametniku kätte hoiule.
8. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et J.Ivaste distsipliinirikkumine on distsiplinaarmenetluse käigus tõendatud vaglateenistuja ettekandega, millest nähtuvalt oli J.Ivastel suus sigaret, mida ta vanglaametniku korraldusel ära ei andnud, vaid hävitas WC potti visates. Samuti on distsiplinaarmenetluse käigus hinnatud kõiki kogutud tõendeid ning nende usaldusväärsust, mida on ka menetleja distsiplinaarmenetluse protokollis põhjendatud. Kohus leiab, et vastustaja ei ole distsiplinaarmenetluse läbiviimisel menetlusnorme rikkunud, kaebajale määrati karistus õiguslikul alusel ning vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus J.Ivaste kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3