3-11-525/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse kuupäev 04.05.2012 Haldusasja number 3-11-525 Haldusasi Mati Sepa (Sepp) kaebus Harku ja Murru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 780 eurot Apellant Mati Sepp Vastustaja Harku ja Murru Vangla Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg 17.01.2012 RESOLUTSIOON Tagastada apellatsioonkaebus läbivaatamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.05.2010 teostati Murru Vangla spordisaalis kinnipeetavate isiklike asjade läbiotsimist ning kinnipeetavast kaebajalt võeti ära mitmeid esemeid, mille kuuluvuses kaebajale puudus vanglateenistujatel kindlus. Kaebajalt ära võetud asjade seas oli ka hõbedane käekell „Swatch“. 24.09.2010 esitas kaebaja Murru Vanglale vaide, milles taotles temalt ära võetud esemete tagastamist ning isiklike asjade nimekirja korrastamist. 29.10.
2. a vaideotsusega nr 5-3/126-2 tegi Murru Vangla ettekirjutuse vangistusosakonnale kontrollida kaebajalt ära võetud asjade kuuluvust ning viia tema isiklike asjade nimekiri kooskõlla tegelikkusega. 29.11.2010 vastas Murru Vangla kaebajale, et läbiotsimise käigus kontrollimiseks võetud esemed on hävitatud. 06.12.2010 esitas kaebaja Murru Vanglale kahju hüvitamise nõude. Esitatud taotluses ja selle täienduses taotles kaebaja punase pesukausi, beeži värvi ämbri, pesulõksude, 3 paari sõrmkinnaste, mappide, salli, doomino, kella patarei ning käekella „Swatch“ hüvitamist summas 12 945 krooni, s.o 827,33 eurot. Justiitsministri 30.11.
3. a määrusega nr 43 vastu võetud „Harku ja Murru Vangla põhimääruse kehtestamine“ kohaselt on selle jõustumisest alates 15.01.2011 uueks vangla nimeks Harku ja Murru Vangla. Seega lahendas kaebaja kahju hüvitamise taotluse Harku ja Murru Vangla. 22.03.
4. a otsusega nõustus Harku ja Murru Vangla hüvitama kaebajale tekitatud kahju summas 59,99 eurot. Kahjuhüvitis mõisteti välja pesukausi, ämbri, pesulõksude, sõrmkinnaste, salli, doomino, kiirköitjate ja kella patarei eest, kuna nende esemete kuulumine kaebajale leidis tuvastamist. Käekella „Swatch“ osas jättis Harku ja Murru vangla kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Käekella „Swatch“ kuuluvust ei õnnestunud Harku ja Murru Vanglal tuvastada, kuna puuduvad märked selle kohta, et kaebajal oleks üldse kunagi seda marki kell olnud.
5. 03.03.2011 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Harku ja Murru Vanglat temale välja maksma 850 eurot. 21.06.
6. a kohtule esitatud täienduses selgitas kaebaja, et Harku ja Murru Vangla 22.03.
7. a otsusega hüvitati talle küll kahju 59,99 eurot, kuid käekella „Swatch“ osas jäeti talle kahju hüvitamata. Seega taotleb kaebaja talle käekella „Swatch“ hävitamisega vangla poolt tekkinud kahju hüvitamist summas 780 eurot. 17.08.
8. a kaebuse täienduse kohaselt ei ole tema isiklike asjade nimekirjas ka teisi asju, mille eest Harku ja Murru Vangla hüvitise välja maksis. Kaebuse esitamise aja seisuga on kaebaja kinnipeetav Tartu Vanglas.
9. Vastustaja vastuse kohaselt ei ole kaebus põhjendatud ning menetlus varalise kahju osas tuleks lõpetada. Käekell „Swatch“ kuuluvust ei ole vanglal õnnestunud tuvastada, kuna puuduvad märked selle kohta, et kaebajal oleks vanglas seda marki kell olnud. Kaebajal on 26.09.2001 võetud arvele kell „Japonia“ ning osaliselt on mõned märked kella „Asahi“ kohta. Isegi kui vastab tõele kaebaja väide, et tema vanglasse tulemise ajal ei pandud kõiki asju kirja, siis hilisemalt on korduvalt kõiki kinnipeetavate isiklikke asju läbi otsitud ning kirja pandud.
10. aastal pandi kahel korral kõik kinnipeetavate valduses olnud esemed arvestuskaartidele ja elektroonilisse andmebaasi kirja. Seega, kui kaebajal oleks käekell „Swatch“ olemas olnud, oleks see kell kaebaja varana ka arvele võetud.
11. a alguses on kaebaja koostanud ka ise oma isiklike asjade nimekirja (tl 41), milles samuti ei kajastunud käekell „Swatch“.
12. aastal ei ole vanglateenistuse poolt kaebajale lubatud ühtegi käekella. Vastustaja hinnangul on kaebaja äravõetud kella saanud vanglas lubamatul viisil ja loodab nüüd selle eseme oma vara hulka pöörata. Seega oli tegemist kaebajale keelatud esemega, mille vanglateenistus võis ära võtta ning õigusaktides sätestatud korras hävitada.
13. 06.12.2011 toimunud halduskohtu istungil avaldas kaebaja, et kell „Swatch“ oli tal rahakoti vahel ja vangla ei vaadanud seda ega pannud kirja. Vangla olevat kaebajale öelnud, et see pole oluline, kuna läheb nagunii lattu.
14. Tartu Halduskohus jättis 27.12.
15. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on poolte esitatud asjaolude pinnalt tõendatud, et kaebajale ei ole kuulunud vanglas kella „Swatch“, mille äravõtmises ja hävitamises on kaebaja vanglat süüdistanud. Kui kaebajal oleks see kell olemas olnud, oleks see
16. aastal läbi viidud läbiotsimiste ning arvestuskaartide ja elektroonilise andmebaasi täiendamiste käigus kaebaja varana ka arvele võetud. Seega ei ole vangla kaebaja suhtes süüliselt käitunud, ei ole saanud seoses kaebaja kellaga „Swatch“ kaebajale kahju tekitada, ega ole kaebaja õigusi rikkunud.
17. 17.01.2012 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse, mille kohaselt on Tartu Halduskohus tõlgendanud asjaolusid valesti ega ole paljude asjaoludega arvestanud. Apellatsioonkaebuse 2 kohaselt on halduskohus valesti tõlgendanud asjaolusid ning on jätnud arvestamata tõenditega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.
20. Riigikohus on kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 33 lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
21. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-d 10 ja 12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab ka kehtiva redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
22. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.
23. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).
24. Apellatsioonkaebust käesolevas asjas ei saa pidada perspektiivikaks. Kaebaja soovib kahju hüvitamist väidetavalt talle kuulunud käekella „Swatch“ äravõtmise ning selle hävitamise eest Harku ja Murru Vangla poolt. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning selle rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei näe esitatud apellatsioonkaebusest aluseid halduskohtu otsuse muutmiseks. Põhjendamatu on kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et halduskohus on tõlgendanud valesti asjaolusid ega ole arvestanud tõenditega. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole rikkunud uurimisprintsiipi, on haldusasja lahendamisel arvesse võtnud kõiki asjakohaseid tõendeid ning hinnanud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Halduskohus on lähtunud kohtule esitatud kaebaja isikliku vara nimekirjadest, millest ei nähtu ühelgi ajavahemikul kaebajale kella „Swatch“ kuulumist. Ka apellatsioonkaebuses on kaebaja kinnitanud, et need esemed, mis temalt 21.05.2010 toimunud läbiotsimise käigus ära võeti, on kaebajal olnud kogu tema vanglas oleku aja jooksul. Halduskohus on õigesti järeldanud, et kui kaebajal oli kell „Swatch“ tema vanglasse tulekust saadik, siis oleks see kas kohe kaebaja vanglasse saabudes või vahepealsete arvestuskaartide ja elektrooniliste andmebaaside täiendamise käigus kaebaja isiklike asjade loetellu kirja pandud. Ka kohtule esitatud kaebaja enda koostatud talle kuuluvate asjade nimekirjas ei kajastu kell „Swatch“. Seega on halduskohus jõudnud õigesti järeldusele, et kella „Swatch“ kuulumine kaebajale ei ole tõendatud, mistõttu ei ole tõendatud ka kaebajale varalise kahju tekkimine. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks apellatsioonkaebuses taotletud täiendava järelepäringu tegemist vastustajale kaebaja laos olevate isiklike asjade kohta, kuna apellatsioonkaebusest ei nähtu mõjuvat põhjust halduskohtu otsuses hindamata tõendite tuvastamiseks ringkonnakohtu poolt (HKMS § 198 lg 2). 3
25. Kaebaja väited selle kohta, et kaebajat ei teavitatud temalt äravõetud asjade hävitamisest ja et kaebajale ei tutvustatud hävitusakti, ei ole varalise kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamise seisukohalt asjakohased. Iseäranis ei ole kaebaja esitanud usutavaid selgitusi ega tõendeid selle kohta, et hävitatud kell oli tal olemas tema karistusaja alguses 06.06.
26. Samuti ei oma käesolevas haldusasjas tähtsust apellatsioonkaebuses viidatud asjaolu, et vangla kaotas ära läbiotsimisakti, kuna läbiotsimisakt on kohtule tõendina esitatud (tl 40).
27. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väidete pinnalt ei saa apellatsioonkaebus ilmselgelt rahuldamisele kuuluda. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ja haldusasja menetlemisel halduskohtule esitatud tõendid ei anna alust arvata, et kaebajale oleks nimetatud käekell vanglas kunagi kuulunud. Seega ei ole tõendatud ka kaebajale kella äravõtmisest ja hävitamisest tekkinud varaline kahju, mis kuuluks hüvitamisele riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel.
28. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant esitada määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, määruskaebuse Riigikohtule. Einar Vene Maili Lokk 4 Madis Ernits