3-12-48/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk

1. mai 2012, Tartu 3-12-48 Vladimir Jarikovi kaebus Justiitsministeeriumi, Riigiprokuratuuri ja kohtute tekitatud mittevaralise kahju eest 2 miljoni euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 2.veebruari
2. a määrus Vladimir Jarikovi määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. veebruari
4. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Vladimir Jarikov esitas 06.01.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Halduskohtu, Riigiprokuratuuri ja Justiitsministeeriumi tekitatud kahju hüvitamiseks summas kaks miljonit eurot. Kaebuse kohaselt on teda viis aastat vanglas piinatud ja mõnitatud ning lõppkokkuvõttes tellis Eesti kohus tema mõrva. Riik otsustas ta tappa, mis on toonud endaga kaasa mitmeid kohtuasju Justiitsministeeriumi, prokuratuuri ja kohtu, sh vangla vastu. Võimud otsustasid klaarida temaga arveid psühhiaatria abil, millest võtsid osa ka kohus, prokuratuur, Justiitsministeerium ja vangivalvurid. Kaebaja on korduvalt olnud surma äärel. Justiitsministeerium, Tartu Halduskohus ja ringkonnakohus leppisid kokku selles, et tema kaebusi ei tohi võtta menetlusse. Kaebaja märgib, et Justiitsministeeriumi, Riigiprokuratuuri, Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu õigusvastaste toimingutega ametiseisundi kuritarvitamise taustal, kus kaebaja sai kannatada ja jätkuvalt tekitatakse talle valu ja kannatusi, on riigivõimud kohustatud hüvitama kaebajale tekitatud raske moraalse, füüsilise ja psühholoogilise kahju eest kaks miljonit eurot. Koos kaebusega esitas V. Jarikov taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.
6. Tartu Halduskohtu 02.02.
7. a määrusega jäeti V. Jarikovi riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata ja anti talle tähtaeg riigilõivu summas 60 000 eurot tasumiseks. Käesoleval juhul ei ole kahtlust V. Jarikovi maksejõuetuses. HKMS § 111 lg 1 lubab aga menetlusabi anda juhul, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seetõttu peab kohus maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatuse hindamisel andma eelhinnangu ka sellele, kas antud kaebuse puhul on kavandatav kohtumenetluses osalemine kaebaja jaoks üldse edukas. Määruse põhjenduste kohaselt ei sõltu mittevaralise kahju hüvitamise nõudest arvestataval määral kaebaja jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus, mistõttu ei saa esitatud nõuet pidada V. Jarikovi jaoks oluliseks küsimuseks, mis tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Samuti leidis halduskohus, et käesoleval juhul ei saa V. Jarikovi poolt väidetud kahju tekkimist lugeda tõendatuks, mistõttu on tema kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVastS § 15 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei välista avaliku võimu kandja vastutust, kui kohtunik või vaidluse või väärteoasja kohtuväline lahendaja on kahju tekitanud õigusemõistmise, vaidluse või väärteoasja lahendamisega mitteseotud tegevusega. Käesoleval juhul puudub Tartu Halduskohtu kohtunike suhtes tehtud süüdimõistev otsus, mille kohaselt oleksid kohtunikud toime pannud kuriteo mõne V. Jarikovi poolt kohtule esitatud kaebuse menetlemisel. V. Jarikov avaldab oma kaebuses pigem pahameelt Tartu Halduskohtu ja ka Tartu Ringkonnakohtu kohtunike suhtes seonduvalt tema kaebuste menetlemisega. Kui kaebaja ei nõustu kohtute poolt tehtavate lahenditega, siis on tal võimalik kasutada edasikaebeõigust. Kaebusel puuduvad eduväljavaated ka Riigiprokuratuuri ja Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahjunõude puhul. Kaebaja ei ole kuidagi tõendanud talle kahju tekkimist ega näidanud põhjuslikku seost talle väidetavalt tekkinud kahju ja riigiasutuste tegevuse vahel. Kaebaja poolt kaebuses kirjeldatud vigastused (lõhki löödud ja verine pea) on kaebusest nähtuvalt tekitatud kaebaja enda poolt. Kaebaja ei ole millegagi ka tõendanud, et kaebaja muud tervisehädad (valud kõhus, soolestikus, korisemine kõhukoopas, spasmid, hapukas maitse suus, koolikuhood, punetav nahk, südamerütmi häired, ateroskleroos, urineerimishäired, lihaste atrofeerumine) oleksid põhjustatud just Riigiprokuratuuri, Justiitsministeeriumi või Tartu Halduskohtu tegevusest ning see ei ole ka kaebuses kirjeldatust lähtuvalt tõenäoline. Kaebaja rahulolematus nimetatud riigiasutuste poolt tema pöördumiste menetlemise osas ei tähenda veel seda, et nimetatud asutused oleksid kaebajale sellega iseenesest tervistkahjustavaid tagajärgi tekitanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. V. Jarikov esitas 08.02.2012 määruskaebuse, milles sisuliselt palub Tartu Halduskohtu 02.02.
9. a määruse tühistada ja vabastada ta riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt hindas halduskohus kaebuse perspektiivikust ebaõigesti. V. Jarikovil puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks ning riigilõivust vabastamata jätmisel jääks ta kohtusse pöördumise õiguseta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
11. V. Jarikov esitas halduskohtule kaebuse Riigiprokuratuuri, Justiitsministeeriumi ja kohtute tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse 2 esitamisel. V. Jarikovi isikukonto väljavõttest nähtuvalt puudus tal võimalus riigilõivu tasumiseks.
12. Riigikohus on leidnud, et maksejõuetu isiku võib riigilõivust vabastamata jätta vaid siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (RKHKm 22.06.2010, 3-3-1-20-10, p 15). Halduskohus jättis V. Jarikovi riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata, leides, et esitatud nõuet ei saa pidada tema jaoks nii oluliseks küsimuseks, mis tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Samuti leidis halduskohus, et V. Jarikovi väited kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata, mistõttu ei ole tõenäoline, et kaebuses märgitud vastustajate tegevusega oleks V. Jarikovile tekkinud hüvitamisele kuuluvat moraalset kahju.
13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul puudub Tartu Halduskohtu või Tartu Ringkonnakohtu kohtunike suhtes tehtud süüdimõistev otsus, mille kohaselt oleksid kohtunikud toime pannud kuriteo mõne V. Jarikovi poolt kohtule esitatud kaebuse menetlemisel. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et oleks täidetud RVastS § 15 lg-s 31 sätestatud tingimus ning ringkonnakohus ei pea seda ka tõenäoliseks. Kaebusest ei nähtu ka seda, et kaebajale oleks kahju põhjustatud Tartu Halduskohtu või Tartu Ringkonnakohtu mõne kohtuniku poolt õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega. Kui kaebaja ei nõustunud nende kohtute poolt tehtud lahenditega, siis oli tal võimalik kasutada edasikaebeõigust. Eeltoodust tulenevalt on õige halduskohtu seisukoht, et V. Jarikovi kahju hüvitamise kaebuse eduväljavaated Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu vastu on olematud.
14. Kaebajal puuduvad samuti eduväljavaated ka Riigiprokuratuuri ja Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahjunõude puhul, sest ta ei ole tõendanud talle kahju tekkimist ega näidanud põhjuslikku seost talle väidetavalt tekkinud kahju ja nende riigiasutuste tegevuse vahel. Kaebaja poolt kaebuses kirjeldatud vigastused (lõhki löödud ja verine pea) on kaebuse sisust nähtuvalt tekitatud kaebaja enda poolt. Kaebaja ei ole millegagi ka tõendanud, et tema muud väidetavad tervisehädad (valud kõhus, soolestikus, korisemine kõhukoopas, spasmid, hapukas maitse suus, koolikuhood, punetav nahk, südamerütmi häired, ateroskleroos, urineerimishäired, lihaste atrofeerumine) oleksid põhjustatud just Riigiprokuratuuri, Justiitsministeeriumi või ka kohtute tegevusest ning kaebuses kirjeldatust lähtuvalt ei ole see ka tõenäoline. Kaebaja rahulolematus Riigiprokuratuuri ja Justiitsministeeriumi poolt tema pöördumiste menetlemise osas ei tähenda veel seda, et nimetatud asutused oleksid kaebajale sellega tervistkahjustavaid tagajärgi põhjustanud.
15. Ringkonnakohus nõustub seetõttu halduskohtuga kaebuse vähese perspektiivikuse osas. Kaebuses puuduvad adekvaatsed sisulised põhjendused, millest V. Jarikovile antud juhul mittevaraline kahju tekkis ja milliseid õigusnorme on Riigiprokuratuur, Justiitsministeerium või kohtud rikkunud. Selliseid asjaolusid ei näe ka ringkonnakohus. V. Jarikov ei ole esitanud kahju tekkimise põhjendamiseks ka piisavaid tõendeid, mistõttu on tema kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodu põhjal on V. Jarikovi kaebus ka ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu ning sellise kaebuse esitamisel ei ole kaebaja riigilõivust vabastamine põhjendatud. Einar Vene Madis Ernits 3 Maili Lokk