3-11-1619/16

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk

1. mai 2012, Tartu 3-11-1619 Sergei Jerini kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 11.08.
2. a ja 05.09.
3. a määrused Sergei Jerini määruskaebused Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Sergei Jerin RESOLUTSIOON
4. Jätta määruskaebused rahuldamata.
5. Muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele Tartu Halduskohtu
6. augusti
7. a määruse põhjendusi ja resolutsiooni ning lugeda Sergei Jerini kaebus haldusasjas nr 3-11-1619 tagastatuks mitte kohtul selle lahendamiseks pädevuse puudumise tõttu, vaid HKMS vr § 11 lg 31 p 5 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
8. Sergei Jerin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ja selle täienduse, milles palus tema kasuks välja mõista kahju hüvitise riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 alusel. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ta alates
9. a esitanud halduskohtutele kaebusi, kuid kohtud on paljud tema kaebused õigusvastaselt tagastanud põhjusel, et ta ei ole läbinud vangistusseaduses (VangS) ettenähtud kohustuslikku kohtueelset korda §-de 11 lg 5 ja lg 8 alusel. Kaebaja hinnangul takistatakse sellega tema juurdepääsu õigusemõistmisele ning Eesti esimese ja teise astme kohtud ei ole sõltumatud, vaid sõltuvad täitevvõimust – Justiitsministeeriumist.
10. Tartu Halduskohus tagastas S. Jerini kaebuse 11.08.
11. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 alusel leides, et kaebuses taotletakse sisuliselt VangS § 11 lg-te 5 ja 8 ning HKMS § 11 lg 31 lg 1 muutmist, mis ei kuulu aga HKMS § 3 järgi halduskohtu pädevusse. Halduskohtule abstraktse normikontrolli taotluse ja ka kaebuse esitamine halduskohtute tegevusele tervikuna ei ole võimalik.
12. S. Jerin esitas 30.08.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 11.08.
13. a määrus tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohtunik menetlusnorme, kuna määrusest ei ole täpselt aru saada, millist kaebust kohus käsitles, märkides üksnes, et kaebus saabus S. Jerinilt 29.06.
14. Kaebaja ei ole sel kuupäeval ühtegi kaebust esitanud, mistõttu ei ole usutav, et määruse põhjendused vastaksid tegelikult esitatud kaebuses väljatoodule. Määruskaebuses esitas S. Jerin taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.
15. Tartu Halduskohtu 05.09.
16. a määrusega jäeti S. Jerini taotlus riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel rahuldamata ja tagastati määruskaebus. Määruse põhjenduste kohaselt on S. Jerin küll tõendanud oma maksejõuetust, kuid esitatud määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja selle läbivaatamata jätmisel ei jääks kaebaja olulised õigused kaitseta. Samuti selgitas halduskohus, et tegemist on 27.06.2011 kaebaja poolt allkirjastatud kaebusega, mis jõudis halduskohtusse 29.06.
17. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
18. S. Jerin esitas 21.09.2011 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 05.09.
19. a määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleb halduskohtu kohtunik taandada tema ebakompetentsuse tõttu ning määrus tuleb tühistada põhjusel, et kohus oleks pidanud määrusesse märkima just selle kuupäeva, mis on kaebuse esitamise päev, mitte aga selle, millal kaebus kohtusse jõudis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste rahuldamiseks ei ole alust. S. Jerini kaebuse tagastamine on iseenesest õige, kuid ringkonnakohtu hinnangul on kaebus tagastatud ebaõigel alusel. Seetõttu tuleb Tartu Halduskohtu 11.08.
21. a määruse põhjendusi ning resolutsiooni muuta ja lugeda S. Jerini kaebus tagastatuks HKMS vr § 11 lg 31 p 5 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel seetõttu, et esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Tartu Halduskohtu 05.09.
22. a määruse muutmiseks ja tühistamiseks ei ole alust, kuna määruskaebus halduskohtu 11.08.
23. a määruse tühistamiseks oli samuti ilmselgelt perspektiivitu ja on seda ka pärast 11.08.
24. a määruse motiivide ja resolutsiooni muutmist.
25. Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest lahendab ringkonnakohus seega sisuliselt ka S. Jerini määruskaebuse halduskohtu 11.08.
26. a määruse peale hoolimata sellest, et halduskohus ei ole TsMS § 663 lg 1 kohaselt määruskaebuse osas seisukohta võtnud. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendamatult leidnud, et S. Jerini kaebuse lahendamine ei kuulu HKMS vr § 3 alusel halduskohtu pädevusse, sest selles taotletakse sisuliselt abstraktse normikontrolli läbiviimist mõnede VangS ja HKMS-i sätete osas. Ringkonnakohtu hinnangul on S. Jerin kaebuse põhjenduste ja taotluse kohaselt esitanud halduskohtule õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise kaebuse RVastS § 15 lg 1 alusel, mille lahendamine on HKMS vr §-de 3 ja 6 lg 3 p 2 ning HKMS §-de 4 lg 1 ja 5 lg 1 p 4 järgi halduskohtu pädevuses, sest kohtu poolt kahju tekitamise näol on samuti tegemist avalik-õigusliku suhte raames kahju tekitamisega. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks halduskohtul S. Jerini kaebus tagastada HKMS vr § 11 lg 31 p 5 alusel, so ilmselge perspektiivituse tõttu. 2
27. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kaebuses toodud põhjendustes ei ole kaebaja konkreetselt välja toonud, milline kohtunik millise menetluse käigus talle kohtulahendiga kahju on tekitanud, ega ka seda, et mõnel konkreetsel juhul oleks olemas jõustunud kohtulahend, millega mõni kaebaja poolt esitatud kaebusi lahendanud kohtunik oleks mõistetud süüdi õigusmõistmisalases kuriteos. Kaebaja on kahju hüvitamise kaebuse alusena näinud seda, et kohaldades VangS kohustusliku kohtueelse menetluse kohta käivaid sätteid, on tema kaebusi läbi vaadanud kohtunikud suure osa esitatud kaebustest tagastanud, mida kaebaja peab õigusemõistmisele juurdepääsu piiramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse näol tegemist kaebeõiguse rikkumisega ning see ei ole vastuolus Euroopa õigusega. Kohustuslikku kohtueelset menetlust, kui see ei kesta ülemäära kaua ning tagatud on vaideotsuse vaidlustamise võimalus kohtus, on põhiseaduspäraseks pidanud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
28. märtsi
29. a määrus asjas nr 3-4-1-5-04). Kohustusliku kohtueelse menetluse kehtestamist on peetud võimalikuks muuhulgas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses Rec