Obsah (6)

§ 187§ 407§ 162§ 173§ 1741§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-1960 Tsiviilasi M. M. hag

§ 187lg 6).

Menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses oli M. M. maksekäsu kiirmenetluse avaldus T. M. vastu elatise nõudes. Kohus tegi 24.01.

1. a määrusega võlgnik T. M. makseettepaneku võla tasumiseks, mis on võlgnikule kätte toimetatud 26.01.
2. a. 31.01.
3. a. saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 28.02.2012.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 21.03.2012 esitas hageja kohtule hagi. 12.04.
4. a kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ning alustas eelmenetlust. 19.04.2012 on kostjale isiklikult menetlusdokumendid kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtule oma seisukohta hagiavalduse suhtes esitanud. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati 2 kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 21.03.

1. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 5-7/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku seisukoha nõudega on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 19.04.
2. a. Hagiavaldusega taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt igakuiselt summas 145 eurot, aga mitte vähem kui maksmise ajal pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.12.2011 kuni 02.04.
3. Hageja on kohtule esitanud alaealise lapse M. M. sünnitunnistuse, mille kohaselt on kostja lapse isa ja hageja seaduslik esindaja on lapse ema /tlk 8/ ning kohtukulude nimekirja ja taotluse kohtukulude summaliseks kindlaksmääramiseks koos arve tasumist tõendava maksekorraldusega /tlk 9-10/. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesolevas tsiviilasjas palub hageja kostjalt välja mõista elatis alaealise lapse ülalpidamiseks 145 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt T. M. hageja M. M. kasuks välja mõista ülalpidamiseks alates 01.12.
4. a kuni M. M. täisealiseks saamiseni, s.o kuni * igakuine elatis 145 eurot kuus. 3 Menetluskulud

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas koos hagiavalduse kohtule kohtukulude nimekirja /tlk 9/, mille kohaselt on hageja seaduslik esindaja K. A. tasunud õigusabi eest avalduse koostamisel 84 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub menetluskulud summaliselt kindlaks määrata ja mõista T. M. välja menetluskulud summas 84 eurot, mis kanda K. A. arveldusarvele nr * * Pangas. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt T. M. mõista hageja kasuks välja menetluskulud summas 84 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4