← Eesti

3-12-686/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-12-686 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi OÜ XXX kaebus Põllumajandu

) § 60 lõike 5 punkti 2 alusel. Asja materjalidest nähtuvalt sai OÜ XXX taotlus esialgselt 74 hindepunkti. Vaidemenetluse käigus sai taotlus juurde 10 hindepunkti, sest arvestamata oli jäetud Põlvamaa Puuetega Inimeste Koja 08.09.2011 kinnituskiri, mille kohaselt avaldab investeering mõju puudega inimeste olukorra parandamisele. Seega sai taotlus lõppkokkuvõttes 84 hindepunkti, kuid millest ei piisanud toetuse määramiseks. 8. Kohus nõustub kaebajaga, et PRIA on rikkunud selgitamiskohustust nii hindamiskriteeriumi 4 kui ka hindamiskriteerium 7 osas. Hindamiskriteeriumi 4, mille järgi eelistatakse taotlejat, kelle kavandatav investeeringuobjekt on seotud mahajäetud hoone kasutusele võtmisega, osas on PRIA jätnud hindepunktid alusetult andmata. Hindamiskriteeriumi 4 alusel oli punktide andmiseks vajalik esitada Määruse nr 119 § 8 lg 3 p 7 kohaselt kohaliku omavalitsusüksuse tõend selle kohta, et hoone on olnud täies ulatuses kasutusest väljas taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kuu jooksul, kuid kaebajal oli see tõend esitamata, sest väidetavalt ei olnud ta sellest teadlik.

§ 59

lg 2 sätestab, et kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20, artikli 36 punkti a alapunkti vi ja punkti b alapunktide vi ja vii ning artiklite 52 ja 63 kohaste toetuste puhul ei ole taotleja esitanud toetuse taotlemiseks kõiki käesoleva seaduse alusel nõutavaid dokumente või kui taotlus ei ole vormikohane, võib PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik jätta taotluse läbi vaatamata. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt määrab Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20, artikli 36 punkti a alapunkti vi ja punkti b alapunktide vi ja vii ning artiklite 52 ja 63 kohaste toetuste puhul PRIA või käesoleva seaduse § 57 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui taotluses või muudes käesoleva seaduse alusel esitatud dokumentides on ilmsed ebatäpsused. Ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes, mille alusel ei otsustata toetuse andmist ega arvestata selle suurust. Samas ei tulene

§ 59

lg 2 sõnastusest ega ka selle sõnastuse koosmõjust lõikega 4, et tegemist on erisusega üldisest haldusmenetluses, so HMS §-st 15, ning et see paragrahv võimaldas PRIA-l jätta vormiliste puudustega esitatud taotlusele ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata hindepunktid andmata.

§ 59

lg 2 sellist erisust ei sätesta ja kohtu hinnangul ei tulene keeldu anda taotluse vastuvõtmise staadiumis taotluse esitajale vajadusel tähtaeg selles esinenud puuduste kõrvaldamiseks ka sama paragrahvi lõikest 4, mis võimaldab anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaja juhul, kui taotluses või muudes käesoleva seaduse alusel esitatud dokumentides on ilmsed ebatäpsused. 9. Hindamiskriteerium 7, mille järgi eelistatakse taotlejat, kes on pädev kavandatava investeeringuobjekti tegevusvaldkonnas, osas on PRIA kohtu arvates jätnud samuti hindepunktid aluseta andmata. Määruse nr 119 § 8 lg 3 p 11 kohaselt oleks taotleja pidanud esitama vähemalt 3 ühe osaniku, aktsionäri või liikme investeeringu tegemise valdkonnale vastavat haridust, asjakohase kutse omandamist või sama tegevusala või ettevõtte juhtimist käsitleva koolituse läbimist tõendava dokumendi ärakirja. Asja materjalidest nähtuvalt esitas taotleja PRIA-le OÜ XXX osaniku ja juhatuse liikme Tarmo Schmidti CV, millest nähtuvalt on ta aastatel 1999-2002 õppinud Audentes Mainor Ülikoolis ärijuhtimist ning aastatel 1994-1996 Eesti Põllumajandusülikoolis metsandust. Kohus nõustub kaebajaga, et PRIA-le pidi olema arusaadav, et taotleja soovis oma CV esitamisega tõendada enda pädevust investeeringu objekti tegevusvaldkonnas ehk vastavust hindamiskriteeriumile 7 ja kui see nii ei olnud, siis pidi PRIA-l tekkima selles küsimuses põhjendatud kahtlus, mistõttu oleks PRIA pidanud uurimisprintsiibist ja selgituskohustusest tulenevalt andma taotlejale teada, et pelgalt CV esitamisest ei piisa ja tuleb esitada uueks tähtajaks nõuetele vastav akadeemiline õiend (tõend). Pole kahtlust, et T.Schmidt on läbinud ohtralt ettevõtlusalaseid õppeaineid ja sisuliselt pädev kavandatava investeeringuobjekti tegevusvaldkonnas. Seega jättis PRIA kohtu arvates hindamiskriteeriumi 7 osas taotluse hindamata pelgalt formaalsetel põhjustel, rikkudes sellega selgitamiskohustust. Ka Tartu Ringkonnakohus asus oma 21.02.2012 otsuses haldusasjas nr 3-10-3377 seisukohale, et

§ 59

lg 4 on kohaldatav mitte taotluse vastuvõtmise staadiumile, vaid juba vastuvõetud taotluste sisulise hindamise staadiumile ning kuna sama paragrahvi lõikest 2 ei tulene iseenesest keeldu anda juba taotluste vastuvõtmise staadiumis taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui tegemist oli vormiliste puudustega (näiteks esitamata on jäetud andmed või dokumendid). Ringkonnakohtu hinnangul oleks

§ 59

lõigete 2 ja 4 testsugune tõlgendamine vastuolus ka senises kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega. Kaebaja on õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 15.02.2005 lahendile nr 3-3-1-90-04, mille punktis 14 märkis Riigikohus, et isegi kui investeeringutoetuste jagamine on väga üksikasjalikult reguleeritud ja ülimalt formaliseeritud, peab haldusmenetlus vastama hea halduse põhimõttele, mille osaks on ka selgitamiskohustus. Samas lahendis on ka märgitud, et taotluste menetlemisel tuleb alati lähtuda toetuste eesmärgist, kuid kindlasti ei ole taotluste menetlemise ja hindamise eesmärk jätta taotlused rahuldamata pelgalt formaalsetel põhjustel ning taotlusi menetletava haldusorgani kohustused taotluses ebatäpsuste kõrvaldamisel ei peaks piirduma vaid ühekordse tähtaja andmisega taotlejale. Isegi kui vastav regulatsioon ei nõua taotleja abistamist või talle korduvalt võimaluse andmist taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole haldusmenetluse suhtes esitatavate nõuetega kooskõlas taotlejale täiendavate võimaluste andmata jätmine oma taotluse selgitamiseks või täpsustamiseks, kui see võiks suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele. Riigikohus viitas samas lahendis muuhulgas ka sellele, et kuigi struktuurifondide vahenditest võimaldatavate toetuste taotlemine, menetlemine ja maksmine on seotud kindlaksmääratud ajaliste piiridega, on õigeaegse ja tulemusliku menetluse huvides pigem see, et taotleja ja haldusorgan teevad koostööd selleks, et õigeaegselt saaksid kogutud taotluse kohaseks menetlemiseks ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustamise seisukohalt olulised tõendid. Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmiseta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline. Näiteks juhtudel, kui taotluses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tulemuseks on suure tõenäosusega taotluse rahuldamata jätmine. Samuti märkis Riigikohus oma 23.02.2004 lahendi nr 3-3-1-1-04 punktis 20, et ka eriseaduses ettenähtud menetluskord peab vastama hea halduse põhimõtetele.

§ 1

lg 2 sätestab, et Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. Seega on ka

-iga iseenesest võimalik kehtestada erinevaid menetlussätteid võrreldes HMS-iga, kuid nagu juba 4 varem märgitud, peab ka eriseaduses ettenähtud menetluskord endiselt vastama hea halduse põhimõtetele.

  1. Riigikohus asus oma 12.05.2008 otsuses nr 3-3-1-18-08 seisukohale, et kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisikute hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. Ja seega kuigi kohus ei saa PRIA asemel sekkuda kaalutlusotsuse tegemisse, nõustub kohus kaebajaga selles, et PRIA ei ole meetmemääruse lisa 6 hindamiskriteeriumi 11, mille kohaselt, kui investeeringu tulemusel lisandub uus tegevus, mis leevendab taotleja ettevõtlustegevuse hooajalisust, osas punktide taotlejale andmata jätmisel jälginud kõiki kaalutlusreegleid ja uurimisprintsiipi, mis on kokkuvõttes viinud ebaõige haldusakti koostamiseni. Vaidlust ei ole selles, et taotleja poolt on kavandatavaks põhitooteks majutusteenus 10-kohalises puhkekompleksis ja majutusteenust kavatseb taotleja pakkuda igal hooajal. Seega on majutusteenuse pakkumine taotleja jaoks uus tegevus, mis leevendab tegevuse hooajalisust, kuid selle on PRIA täielikult tähelepanuta jätnud, mistõttu on ka hindepunktid andmata jäetud, kuigi PRIA viis taotluse menetlemise käigus läbi eelkontrolli. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et PRIA oleks viidanud eelkontrollis vajadusele täpsustada hooajalisuse vähendamise kriteeriumit ega esitada täiendavaid tõendeid, mistõttu kohtu arvates rikkus PRIA ka selle hindamiskriteeriumi osas selgitamiskohustust. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et OÜ XXX kaebus on põhjendatud, kohus tühistab PRIA 31.01.2012 otsuse nr 13-6/227 osas, mis puudutab OÜ-le XXX toetus uuesti läbi vaadata.
  2. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb käesolevas asjas menetluskulude väljamõistmist. Kohtule esitati menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 49-53), mille kohaselt kaebaja kandis kulusid summas 1533,97 eurot, sellest riigilõiv 15,97 eurot (tl 37) ja kulud õigusabile 1518 eurot. Kohus leiab HKMS § 109 lg 6 alusel, et põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks tuleb lugeda 774,97 eurot, sellest riigilõiv 15,97 eurot ja kulud õigusabile 759 eurot ning nimetatud kulud tuleb välja mõista PRIA-lt OÜ XXX kasuks. Maare Aloe kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.