Obsah (4)

§ 405§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-47154 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2012. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi KÜ Pargitaguse 3 hagi A. K.`i

§ 405) Menetlusosalised Hageja: KÜ Pargitaguse 3 (RK 80003648, asukoht: Pargitaguse 3-3, 31024 Kohtla

Järve) Hageja esindajad: D.F., juhatuse liige Maksim Fedotov, volikirja alusel, e-post: fedotoff@hot.ee Kostja1: Kostja 2: Kostjate esindaja: A. K. (IK xxx; elukoht: xxx) A. I. (IK xxx; elukoht: xxx) J. P., volikirja alusel, itmjurist.@gmail.com RESOLUTSIOON Jätta KÜ Pargitaguse 3 hagi A. K.`i ja A. I.`i vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS 1 e-post: Kostjate menetluskulud peab kandma hageja. Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUS Korterelamu Pargitaguse 3 Kohtla-Järve majandamiseks on moodustatud korteriühistu Pargitaguse

1. Pargitaguse 3 asuvas elamus kuulus A. K.`ile ½ kaasomandist ning ühisomanikele A. K.`ile ja A. I.`ile ½ kaasomandist 637/14781 mõttelist osa kinnistust (registriosa 114207) ja reaalosa mitteeluruum nr 3, mille üldpind on 63,70 m
2. A. K. ja A. I. olid KÜ Pargitaguse 3 liikmed. KÜ Pargitaguse 3 esitas 03.10.
3. a kohtule hagi A. K.`i ja A. I.`i vastu võlgnevuse sissenõudmiseks summas 348,91 eurot. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt rikuvad kostjad süstemaatiliselt oma kohustust tasuda hooldus- ja kommunaalteenuste eest ning kostjate võlgnevus hageja ees on seisuga
4. september
5. a 348,91 eurot. Enne kohtusse pöördumist pakkus hageja kostjatele korduvalt kustutada vabatahtlikult võlg. Mitmel korral koostati võla kustutamise graafikud, milliseid kostjad aga ei järginud. 2 KOSTJATE VASTUS Kirjalikus vastuses hagile kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad märkisid, et korter osteti endise omaniku käest suure võlaga (üle 6 000 EEK), kostjad tasusid võlgnevuse maksegraafiku alusel. Kostjad kolisid korterist välja 31.10.
6. a ning maksid hagejale võla täies ulatuses. MENETLUSE KÄIK Kohtuistungil 19.12.
7. a täpsustas hageja esindaja, et kostjad on osaliselt võla tasunud ning võla jääk on 56,66 eurot. Hageja soovib, et kostjad hüvitaksid ½ tasutud riigilõivust (38,35 eurot) ja õigusabi kulud 120 eurot. Kohtuistungil 26.01.
8. a hageja esindaja selgitas, et kostjad kustutasid osaliselt võlgnevuse ja müüsid korteri. Tasumata on jäänud arved kahe kuu eest ning võla suurus on 85,26 eurot. Kinnistusraamatu kande järgi on
9. detsembrist
10. a korteril Pargitaguse 3-3 uus omanik. Kostjatele esitati ka detsembrikuu arve kuni
11. detsembrini
12. a. Tasumata on novembrikuu arve summas 56,66 eurot ja detsembrikuu arve summas 28,60 eurot. Kostjate esindaja selgitas, et korteriühistu raamatupidaja on kostjatele andnud tõendi, mille kohaselt kostjatel võlgnevust ei ole. Kostjad on korteriomandi müünud ning ostjad elasid korteris juba enne notariaalse müügilepingu sõlmimist, alates 01.11.
13. a KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Pooled vaidlevad põhiliselt selle üle, kas kostjad on kohustatud tasuma hooldustasu ja kommunaalteenuste eest perioodil 01.11.
14. a kuni 12.12.
15. a. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomand Pargitaguse 3-3 võõrandati kostjate poolt 17.11.
16. a müügilepinguga ning uute omanikena on kinnistusraamatusse kantud 13.12.
17. a K. J. ja J. J.. Vaidlust ei ole ka võla suuruse üle, milline oli kostjatel hageja ees enne hagi kohtusse esitamist (seisuga 01.09.
18. a) ning selles, et kostjad tasusid enne korteriomandi müüki, 01.11.
19. a hagejale võlgnevuse. Asja materjalidest nähtub, et 01.09.
20. a oli kostjate võlg hageja ees 348,91 eurot. Hagi esitati kohtule 03.10.
21. a. Kostjad tasusid hagejale võla 01.11.
22. a (viimane arve oli
23. a oktoobrikuu eest).
24. a novembrikuu eest on kostjatele esitatud arve summas 56,66 eurot ning poole detsembrikuu eest 28,60 eurot, kokku 85,26 eurot. Hageja nõue kostjate vastu on 85,26 eurot. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised 3 ja kaasomandi majandamise kulutused. Üldteadaolevalt tekib kinnisomand kinnistusraamatusse kandmisega ning läheb ka teisele isikule üle kinnistusraamatu kande kaudu. Seega on õige hageja seisukoht, et korteriomandi uuteks omanikeks said Kalle J. ja J. J. 13.12.
25. a. Samas ei nõustu kohus hagejaga selles, et tulenevalt kinnistusraamatu kandest, mis tehti 13.12.
26. a, peavad kostjad tasuma korteriühistule
27. a novembrikuu ja poole detsembrikuu eest esitatud arved. Alljärgnevalt kohus põhjendab oma seisukohta. Hagejale pidid olema teada asjaolud, et kostjad võõrandavad korteri, tasuvad korteril lasunud võla ning et kostjad on enne müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist valduse üle andnud. Nimetatu tuleneb kostja esindaja selgitusest kohtuistungil 26.01.
28. a ning hageja poolt kostjatele enne müügilepingu sõlmimist 14.11.
29. a antud tõendist võla puudumise kohta. Kohtu arvates on hageja nõue kostjate vastu ebamõistlik, sest korteriomandit vA.nud hilisemad omanikud on kinnitanud, et tasuvad kommunaalteenuste ja hooldustasu eest hagejale ise. Hagejal piisanuks vaid sellest, et panna arve xxxpostkasti. Kohus märgib hagejale, et viimane ei ole ka käesoleval hetkel sellist õigust minetanud ning võib oma nõude novembrikuu ja detsembrikuu arve osas esitada omanike vastu (Kalle J. ja J. J.). Lepingueelsete kavatsuste protokollist tuleneb, et kostjad andsid korteriomandi valduse üle 01.11.
30. a (p 3.1.7), müügilepingust ja asjaõiguslepingust tuleneb, et müügilepingu sõlmimise ajal müüjad ei oma võlgnevusi kommunaalmaksete tasumise osas (p 2.2.10 ja 2.2.11), korter on ostjate otsesesse valdusesse üle antud enne lepingu tõestamise päeva ning mõõturite näidud on fikseeritud üleandmise päeva seisuga (p 5.2), müüjad kohustusid tasuma kommunaalteenuste eest otsese valduse üleandmise päeva seisuga ning ostjad alates lepingu eseme otsese valduse saamise päevale järgnevast päevast (p 7.1.2 ja 7.2.1). Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

§ 162lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. EDASIKAEBAMISE KORD Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (

§ 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

4 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5