§-s 101 lg 1 sätestatud määra võimaldab hageja huve paremini kaitsta. Hagejal on võimalik elukondlike kulutuste kaitsmiseks taotleda toimetulekutoetusi. Lapsele selliseid toetusi reeglina eraldatakse, kuid kostjale kui tervele töövõimelisele mehele aga mitte. Kostjalt elatise väljamõistmisel hageja nõutud suuruses jääb kostja varalisest olukorrast tingituna ülalpidamiskohustus reaalselt niikuinii täitmata. Hageja nõude mõista elatis välja tagasiulatuvalt summas 1305 eurot palub kostja jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole arvestanud tegelikkuses kostja poolt makstud elatist. Kostja vastusest tulenevad hageja täiendavad seisukohad Hageja on 08.05.2012 esitanud kohtule kostja vastusest tuleneva täiendava seisukoha, milles leiab, et kostja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid
lg 2 mõttes vähendamaks elatist alla
§-s 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja ainsaks panuseks viimase kolme aasta jooksul on olnud lapse emapoolsele vanaemalt 01.03.2012 makstud lasteaia tasu 20 eurot. Selle summa võrra on hageja nõus tagasiulatuvalt väljamõistetavat elatist vähendama ja nõuab tagasiulatuvalt 1285 eurot Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada lihtmenetluses tulenevalt TsMS §-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa 2000 eurot. Pooled enda ärakuulamist ei ole taotlenud. Vastavalt
§-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt.
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 2
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja nõuab kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras. Kuna hageja nõuab kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras, ei pea hagejale tehtavaid kulutusi käesolevas asjas eraldi tõendama. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.05.2005 otsus asjas 3-2-1-7-05).
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 Töötasu alamäära kehtestamine kohaselt töötasu alamäär kuus alates 01.01.2012 on 290 eurot. Seega
lg 1 kohaselt elatise alammäär alates 01.01.2012 ja käesoleval ajal on 140 eurot kuus.
§-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt
§-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla 3
lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb
lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja kinnitusel, mida tõendab tööleping ( tl 14-16), töötab kostja alates 02.04.2012 M. E. -s saalitöötajana. Töölepingu punktist 8.1 nähtuvalt on pooled kokku leppinud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnitasus alammääras. Töölepingu alusel loeb kohus tõendatuks kostja väite, et ta saab käesoleval ajal töötasu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alamääras. Kostja pangakonto väljatrükist nähtub, et regulaarseid sissetulekuid kostja enne tööleasumist M. E. -sse tõesti ei omanud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjal puuduvad mõjuvad põhjused vähendamaks temalt väljamõistetavat elatist alla
§-s 101 lg 1 sätestatud alamäära. Kostja on ise kinnitanud, et on töövõimeline isik. Ka ei ole kostjal teisi ülalpeetavaid. Asjaolud, et kostja saab alampalka ja peab sellest tegema märkimisväärseid kulutusi töölkäimiseks ja enda ülalpidamiseks, ei anna alust vähendada temalt väljamõistetavat elatist alla
§-s 101 lg 1 sätestatud alamäära.
§-le 102 lg 2 tulenevalt peab kostja tema käsutada olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega peabki kostja oma töötasu jagama enda ja lapse vahel. Eeldades, et kostja sissetulekud piirduvad miinimumtöötasuga, peab kostja andma hagejale ülalpidamist vähemalt pooles ulatuses sellest so 145 eurot ja kostjale endale jääb enda ülalpidamiseks samapalju. Kostjal on kohustus otsida ja leida töökoht, mis võimaldaks lapse ülalpidamise kohustust täita lapse vajadusi arvestades. Kohustus lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et kostjal lasub vajadusel kohustus teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses. Kostja on ette toonud, et rahaliste vahendite nappuse tõttu ei ole tal isegi võimalik Saaremaalt lahkuda. Õige on hageja esindaja tähelepanek, et kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on tegelikult 2011 aasta jooksul mööda Eestimaad ringi liikunud, tasudes eri paigus ostetud kaupade ja teenuste eest. Seega on kostja leidnud vahendeid enda sõidukulude katteks, kuid mitte hageja ülalpidamiseks. Selline kostja käitumine osutab kostja soovimatusele hagejale tegelikult ülalpidamist anda. 4
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega elatis mõistetakse reeglina välja alates elatisehagi kohtule esitamisest. Käesoleva hagi on hageja seaduslik esindaja dateerinud küll 19.03.2012 kuupäevaga, aga tegelikult on see kohtule esitatud 22.03.2012, mis nähtub hagile kantud saabumistempli kuupäevast. Alates 22.03.2012 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja
§-s 101 lg 1 sätestatud alammääras so 145 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja on nõudnud elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt so alates 19.03.
§-s 101 lg 1 sätestatud alamääras, näidates samas igakuise elatise suuruseks 145 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.2011.a. kuni 30.12.2011 kehtinud redaktsioonis) kohaselt töötasu alamäär kuus 2011 aastal oli 278,02 eurot. Seega elatise alammäär oli 2011 oli mitte 145 eurot, vaid 139,01 eurot kuus. Ajavahemiku 22.03.2011 kuni 31.12.2011 eest oleks hagejal seega õigus elatist saada 1295,93 eurot sh 10 päeva eest märtsis 139,01:31 x 10 so 44,84 eurot ja järgneva 9 kuu eest 9 x 139,01 so 1251,09 eurot. Ajavahemiku eest 01.01.2012 kuni 21.03.2012 oleks hagejal õigus elatist saada 388,23 eurot so 21 päeva eest märtsis 145:31x 21 so 98,23 eurot ja 2 kuu eest 2 x 145 so 290 eurot. Nagu kohus eespool tuvastas, on kostja aasta jooksul enne hagi esitamist hageja ülalpidamiskohustust täitnud 20 euro ulatuses. Seega on kostjal aasta jooksul enne hagi esitamist hageja ülalpidamiskohustus täitmata 1684,16 -20 so 1664,16 euro ulatuses. Hageja nõuab sellest 1285 euro väljamõistmist. Kohtule arusaamatult on pooled käsitlenud tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise nõude rahalise suurusena hagis näidatud hagihinda 1305 eurot. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega hagihind ei ole kattuv ühe aasta elatise maksete summaga. TsMS §-st 439 tulenevalt kohus ei või ületada nõude piire. Hageja on tagasiulatuvalt nõudnud elatist 1285 euro ulatuses. Nagu kohus eespool tuvastas, on kostja elatise võlg 5
alusel mõistab kohus kostjalt tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist tasumata elatise katteks välja 1285 eurot. Kuna hageja alaealistena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole.
MS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kuigi kohus on pooltele 27.04.2012 teinud ettepaneku esitada oma menetluskulude nimekirjad ( tl 31-32) , ei ole pooltest keegi seda esitanud. Seetõttu puudub kohtul alus määrata käesolevas lahendis kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Kohtu hinnangul ei välista see hagejal õigust nõuda kulude hüvitamist ka hiljem, sest tegemist ei ole TsMS §-s 174-1 lg 4 loetletud juhuga. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel peab kohus põhjendatuks tunnistada käesoleva otsuse viivitamata tagatiseta täidetavaks. Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes. Kohtunik Rita Kulberg 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.