TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2763 Otsuse kuupäev 19. september 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vanglalt kahju

§ 69

lg 2 p 5 ja § 70 lg 1 ja lg 2 järgi on vangla direktoril õigus kasutada ohjeldusmeedet , selle kasutamise aeg ei tohi ületada 12 tundi. 22.10 2009 käskkirjaga nr 1-4/1620 kohaldati aga tema suhtes ohjeldusmeedet – käeraudasid kuni 14.04.2010.a. Vanglale on antud õigus kasutada rahustusmeetmeid konkreetse asja asjaolusid arvestades, ühekordselt, mitte ületades 12 tundi. Seadusesätet, mis määraks iga konkreetse asja puhul, et vangla võib rahustusmeetmeid kasutada kambris ja väljaspool kambrit piiramatu arv kordi, ei ole.

1. Kaebaja märgib samuti, et teistkordne ohjeldusmeetmete kasutamine ühe ja sama intsidendi eest 22.10.2009.a käskkirja nr 1-4/1620 näol oli ebaseaduslik ja kannab karistuslikku iseloomu. 22.10.2009.a oli käskkirjaga nr 57 tema suhtes kohaldatud ohjeldusmeetmeid – 10 tundi oli kaebaja seotud voodi külge, 10 tunni möödudes oli rahustamise vajadus ära langenud. V. Julin palub:
2. tunnistada teistkordne ohjeldusmeetmete rakendamine 22.09.2009.a käskkirja nr 1-4/1620 alusel õigusvastaseks;
3. tunnistada õigusvastaseks ohjeldusmeetmete kasutamine 22.10.2009.a käskkirja nr 14/1620 alusel kambris ja väljaspool kambrit ajavahemikul 22.10.2009-14.04.2010.a;
4. mõista vanglalt välja tema kasuks mittevaraline kahju inimväärikuse alandamise eest karistuse täitmisel summas 50 000 krooni;
5. Toimingute õigusvastasuse tuvastamise preventiivne huvi seisneb selles, et taolisi rikkumisi kaebaja suhtes Tartu Vanglas ei korduks, samuti selles, et kaebaja õigused taastataks. Vastustaja vastuväited
6. V. Julin peab õigusvastaseks Tartu Vangla 22.10.2009 käskkirjaga nr 1-4/1620 kohaldatud täiendava julgeolekuabinõuna kohaldatud käeraudade kasutamise rakendamise viisi, nimelt seda, et tema suhtes kasutatakse käeraudu väljaspool kambrit viibimisel ja käeraudade kasutamist jätkatakse ka sihtkohta jõudmisel, v.a jalutuskäigu ajal. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 108 sätestatust tulenevalt, kui seadus ei sätesta täpsemalt toimingu sooritamise regulatsiooni, määrab haldusorgan toimingu sooritamise viisi ja ulatuse oma äranägemisel, järgides kaalutulusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. 2 Viidatud normidest tulenevalt on vanglal õigus määratleda millist julgeoleku tagamiseks kohaldatavat meedet ta kinnipeetava suhtes rakendab, samuti on vanglal õigus otsustada, milline on meetme kohaldamise viis ja aeg. Kaebaja ei ole oma kaebuses toonud ühtegi põhjendust ega esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit, millega ta oma kaebust põhistab. Kaebusest ei selgu kuidas ning millist kaebaja õigust rikub asjaolu, et käeraudu kasutati väljaspool kambrit viibimisel ja ajal, kui ta on saadetud sihtkohta, v.a jalutuskäigul olles, mistõttu on kaebus paljasõnaline. Kaebaja sai tema suhtes ülalmärgitud käskkirja alusel käeraudade kohaldamisest teada 23.10.2009 ning seega oli temale sellest hetkest teada ka see millisel viisil tema suhtes käeraudade kasutamine hakkab toimuma. Kaebaja vaidlustas käeraudade kohaldamise käskkirja halduskohtus, kus muuhulgas taotles ka käeraudade kohaldamise lõpetamist. Kaebaja loobus 05.02.2010 oma kaebuse menetlusest, mis näitab et ta ei pidanud käeraudade kasutamist enda õigusi rikkuvaks. Kui isik ise on loobunud tema õigusi väidetavalt rikkuva käskkirja tühistamisest, ei saa temal olla preventiivset põhjendatud huvi käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks tema suhtes edaspidi rikkumise ärahoidmiseks, kuna ta on ise teinud tühistamiskaebusest loobumisega selle rikkumise võimalikuks.
7. Kaebaja esitas 16.08.2010 Tartu Vanglale kahjunõude, milles taotles tema inimväärikuse alandamise eest kahju hüvitamist summas 50 000.- krooni. Inimväärikuse alandamine seisnes selles, et V.Julini suhtes kasutati perioodil 22.10.2009-14.04.2010 Tartu Vangla 22.10.2009 käskkirja nr 1-4/1620 alusel väljaspool kambrit viibides ohjeldusmeetmena käeraudu, mis on V. Julini arvates vastusolus VangS § 70 lg 1, sätestatuga, mille kohaselt ei või ohjeldusmeetmete kohaldamine kesta üle 12 tunni. Tartu Vangla direktori 18.10.2010 otsusega nr 3-30/207 jäeti kaebaja kahjunõue rahuldamata. Kahjunõude rahuldamata jätmise põhjenduste kohaselt sätestab VangS § 70 lg 2 kestva ohjeldusmeetme kasutamise aja piirangu, mille möödumisel tuleb ohjeldusmeetme kasutamine lõpetada. Seda, et tegemist on nimelt kellaajaliselt meetme kasutamist piirava sättega, aga mitte meetme enda kohaldamist lõpetava tähtajaga kinnitab VangS § 69 lg 4, mis sätestab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse asjaolude äralangemisel. Seega võib käeraudu kohalda kuni asjaolude äralengemiseni ja nende järjest kasutamine ei tohi kesta üle 12 tunni. Sellest tulenevalt ei ole Tartu Vangla kaebaja suhtes tema kahjunõudes väljatoodud asjaolude suhtes õigusvastaselt käitunud, mistõttu puudub V. Julinil õiguslik alus vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudmiseks. Vastustaja palub § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Vjatšeslav Julini kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
8. Kaebuse esitaja V.Julin leiab, et Tartu Vanglal puudus õigus 22.10.2009 käskkirja nr 14/1620 alusel teistkordselt ühe ja sama intsidendi eest kohaldada ohjeldusmeetmeid (käeraudu), samuti puudus õigus nimetatud ohjeldusmeedet kohaldada kambris ja väljaspool kambrit pikemaajaliselt. Vangla 22.10.2009 käskkirja õigusvastasuse tuvastamist kaebaja ei taotle. Kaebaja palub samuti välja mõista vastustajalt mittevaralist kahju inimväärikuse alandamise eest summas 50 000 krooni, samuti palub kaebaja nimetatud tegevused tunnistada õigusvastaseks ka preventiivsel eesmärgil. 3
9. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja kohaldas kaebaja suhtes 22.10.2009 sama intsidendi eest kahte ohjeldusmeedet ja seda kahe haldusaktiga. 22.10.2009 kohaldati V. Julini suhtes korrapidaja T.Trolla otsusel (akt nr 57) kell 10.40 kuni kell 19.30 ohjeldusmeetmena rahustusvoodisse paigutamist. Aktist nähtub, et V. Julini suhtes ohjeldusmeetme kasutamist tingis asjaolu, et V.Julin muutus 22.10.2009 kella 10.40 ajal agressiivseks, kui vanglateenistuse ametnik keelas temal kartseri kambrisse võtta kaasa tubakat. V.Julin ähvardas, sõimas, lõhkus vastu kambri ust, seletuskirja võttes lõi vanglaametnikku vastu kätt, ei allunud vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Nähtuvalt aktist, lõpetati kell 19.30 ohjeldusmeetme kohaldamine, kuna kinnipeetav oli rahunenud. Kaebuse esitajal akti nr 57 alusel kohaldatud ohjeldusmeetme kohaldamise osas vaidlustust ei ole.
10. Samas kohaldati V. Julini suhtes Tartu Vangla 22.10.2009 käskkirjaga nr 1-4/1620 VangS § 69 lg 1, lg 2 p 5, lg 4 § 70 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist, kui kinnipeetav viibib väljaspool elukambrit, samuti ajal, kui vanglaametnik siseneb V.Julini kambrisse. Käskkirja kohaselt käeraudu ei kasutata jalutusboksis viibimisel ning käerauad eemaldatakse vanglaametniku poolt kambrist lahkumisel. Vastustaja ei vaidle vastu, et käskkirja alusel toimus täiendava julgeolekuabinõuna käeraudade kasutamine sama intsidendi eest, mille osas oli aktiga nr 57 kohaldatud rahustusvoodisse kinnisidumist. Käeraudade kasutamine lõpetati 14.04.
12. Kohus märgib, et kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vanglale seadusega antud meede ennetamaks kinnipeetava poolt võimaliku õigusrikkumise toimepanemist. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule ning täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üldalused on sätestatud VangS § 69 lg-s
13. VangS § 69 lg 2 kohaselt on üheks täiendavaks julgeolekuabinõuks ohjeldusmeetmete kasutamine. Ohjeldusmeetmetena võib VangS § 70 järgi kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või rahustussärki. VangS § 70 lg 2 järgi ei tohi ohjeldusmeetme kasutamine kesta üle 12 tunni. Vastavalt VangS § 69 lg 3 asjaolude äralangemisel julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse.
14. Kohus on seisukohal, et vangistusseaduses ega muus õigusaktis ei ole sätestatud piirangut, et ühe ja sama intsidendi eest ei tohi kohaldada mitut täiendavat julgeolekuabinõud, sealhulgas ka mitut ohjeldusmeedet. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust mõjutada. Kohus on seisukohal,

§ 70

lg 1 märgitud ohjeldusmeetmeid – fikseerimine, käerauad, jalarauad või rahustussärk, kasutamise eesmärk on kinnipeetava rahustamine (ohjeldamine), seda juhul kui on oht kas kinnipeetava või teiste isikute julgeolekule ja tervisele. Asjaolu,

§ 70

lõikes 2 on sätestatud piirang, et ohjeldusmeedet ei tohi kasutada üle 12 tunni, ei tähenda, et käeraudu ei tohi julgeolekuriskide vähendamiseks kohaldada pikema aja jooksul, ületamata seejuures järjest 12 tunnilist piirangut. 4 Antud juhul on ohjeldusmeedet – käeraudu, kohaldatud õigusrikkumisi ennetava abinõuna, mitte karistusena. Ennetava abinõu eesmärgiks ei saa olla karistamine, vaid õigushüvede kahjustamise vältimine. Kuivõrd käeraudade kasutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, siis on käeraudade kui ühe kõige rangema julgeolekuabinõu kasutamine õigustatud ainult erandlikel juhtudel ja see peab olema vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega. Käskkirjast nähtub, et ohjeldusmeetme – käeraudade edaspidise kasutamise tingis asjaolu, et kaebaja muutus agressiivseks, ähvardas, sõimas vanglaametnikku, lõhkus kambri ust ning lõi vanglaametnikule vastu kätt. Seega on olnud tegemist otsese ründega vanglaametniku suhtes, mis toob kaasa ka rangemad julgeolekuabinõud. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt tingis käeraudade kohaldamist kuni aprillini 2010 kaebaja enda käitumine, kusjuures kaebaja käitumine tingis detsembris 2009 lisaks kaebaja rahustusvoodisse paigutamise.

1. V.Julin peab õigusvastaseks ka Tartu Vangla 22.10.2009 käskkirja täitmist ehk kohaldatud käeraudade kasutamise viisi, seda, et tema suhtes kasutati käeraudu väljaspool kambrit viibimisel ja käeradade kasutamist jätkati ka sihtkohta jõudmisel perioodil 22.10.2009 kuni 14.04.2010.a. . Vaidlust ei ole, et Tartu Vangla 22.10.2009 käskkiri oli käeraudade kohaldamise ajal kehtiv haldusakt ja on kehtiv siiani. Seda käskkirja ei ole keegi kehtetuks tunnistanud ega tühistanud ega ka õigusvastaseks tunnistanud. Kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik. Seega toimus käeraudade kasutamine kehtiva ja õiguspärase haldusakti alusel, mis tähendab, et käeraudade kasutamine märgitud aja jooksul oli õiguspärane. V.Julin on detsembris 2009 esitanud kaebuse Tartu Halduskohtusse 22.10.2009 käskkirja nr 1-4/1620 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kohustada lõpetama tema suhtes erivahendite kasutamine, kuid kaebaja loobus kaebusest 05.02.2010.a. ja kohus lõpetas menetluse (haldusasi nr 3-09-2951). Kohus nõustub vastustajaga, et vanglal on õigus määratleda millist julgeoleku tagamiseks kohaldatavat meedet ta kinnipeetava suhtes rakendab, samuti on vanglal õigus otsustada, milline on meetme kasutamise viis ja aeg. Kohtu ülesanne on kontrollida, kas seejuures esines vangla poolt kaalumisviga või mitte. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et käeraudade kasutamine tema suhtes oleks tulnud varem lõpetada. Kaebaja on oma kaebuse põhjendamiseks tuginenud ainult Õiguskantsleri 23.12.2010 kirjale nr 7-4/101219/
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et täiendava julgeolekuabinõuna kohaldatud ohjeldusmeede oli ennetava abinõuna vajalik ja proportsionaalne meede
3. V.Julin on taotlenud välja mõista tema kasuks Tartu Vanglalt mittevaralise kahju kompenseerimiseks karistuse täitmisel 50 000 krooni. Kaebaja selgituste kohaselt on kahju talle tekitatud käeraudade kasutamisega perioodil 22.10.2009 kuni 14.04.2010.a. nii kambris kui väljaspool kambrit. Vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluses on V.Julin samuti taotlenud kahju 50 000 krooni hüvitamist, kuna ligi 6 kuu jooksul kasutati tema saatmisel käeraudu, VangS § 70 lg 1 järgi tohib käeraudu kasutada aga ainult 12 tundi ühekordselt. Kuna kohus luges vastustaja tegevuse õiguspäraseks, puudub ka alus kahju väljamõistmiseks. Kohus jätab V.Julini kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
4. V.Julin on 22.10.2009 tulenevate toimingute õigusvastasuse tuvastamist taotlenud ka preventiivsest huvist lähtudes. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on põhjendatud huvina käsitatav ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või 5 korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamisel on piisavaks põhjendatud huviks juhul, kui kaebuse rahuldamine võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Preventiivset huvi ei saa aga piisava põhjendatud huvina käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub kaebajal eraldi preventiivne huvi toimingute (sisuliselt käskkirja) õigusvastaseks tunnistamiseks. Preventiivne eesmärk põhjendatud huvina peab aitama reaalselt kaasa kaebaja õiguste edasise rikkumise vältimisele. Kohtuotsuse eesmärgiks ei saa olla haldusorganile ettekirjutuste või juhiste tegemine, et ta peab järgima seadusi, millest ta ise on juba teadlik. Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamine ei saa aidata kaasa kaebaja eesmärgi saavutamisele. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja nende valik otsustataks igal konkreetsel juhul kaalutlusõiguse teel arvestades tuvastatud asjaolusid. Eda Muts kohtunik 6