29.08.2011 on saabunud Tartu Halduskohtule H.V. kaebus , milles kaebab Tartu Vangla toimingule, mis seisneb selles, et kaebuse esitaja poolt 17.08.2011 samas vanglas kinnipeetavale M.L.`le saadetud kiri on viidud vanglaametnike poolt 19.08.2011 otse M. L.le, mitte saadetud postkontori vahendusel (puudub sellekohane tempel ümbrikul). Kaebuse esitaja leiab, et eeltooduga ei ole tagatud tema õigus edastatava sõnumi saladusele. Kaebusega taotletakse eeltoodud toimingu osas tuvastada selle õigusvastasus ja Põhiseadusele mittevastavus. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist maksejõuetuse tõttu. Kohus esitas 05.09.2011 järelepäringu Tartu Vanglale. Vastuseks kohtu järelepäringule teatab Tartu Vangla 09.09.2011 e-kirjas, et H. V. ei ole vangla poole pöördunud kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt kohustamise 1 nõudes ning vanglale ei ole arusaadav, milline on H. V. põhjendatud huvi kaebuse esitamisel ja milliseid tema õigusi on rikutud. H. V. sai kirja saata kaaskinnipeetavale, see võeti vastu ning edastati kaaskinnipeetavale. Ei ole arusaadav, kuidas kirja saatmine läbi Eesti Posti kaitseb sõnumisaladust paremini, kui kirja võimalik vahetu üleandmine teisele kinnipeetavale. Vangla selgitab, et ka Eesti Posti kaudu saatmisel antakse kiri üle vanglateenistusele, kes edastab kirja Eesti Postile ning kirja adressaadile annab kirja kätte uuesti vanglateenistus, kes avab kirja adressaadi juuresolekul.
lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus asub seisukohale, et antud asjas puudub kaebajal põhjendatud huvi esitada õigusvastasuse tuvastamise nõue Tartu Vangla tegevusele seonduvalt sellega, et kaebuse esitaja poolt 17.08.2011 samas vanglas kinni peetavale M.L.`le saadetud kiri on viidud vanglaametnike poolt 19.08.2011 otse M. L.le, mitte saadetud Eesti Posti vahendusel. Kohus peab õigeks Tartu Vangla seisukohta, et sõnumisaladuse kaitsmise seisukohast ei ole erinevust, kas ühe kinnipeetava poolt teisele samas vanglas asuvale kinnipeetavale adresseeritud kiri toimetatakse adressaadile kätte vanglaametnike poolt vahetult või Eesti Posti vahendusel. Ka Eesti Posti kaudu saatmisel antakse kiri vanglateenistusele, kes edastab kirja Eesti Postile ning hiljem annab vanglateenistus kirja (kui see on adresseeritud sama vangla kinnipeetavale) uuesti kätte kirja adressaadile , kes avab kirja adressaadi juuresolekul. Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. VangS § 29 lg 4 sätestab, et keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Kokkuvõttes leiab kohus, et antud asjas on kinnipeetav saatnud kirja teisele kinnipeetavale samas vanglas, mis on vanglatöötaja poolt edasi toimetatud ja kätte antud adressaadile ning pole tuvastatud sõnumisaladuse rikkumist; Eesti Posti kaudu kirja saatmine ei taga sõnumisaladuse hoidmist teisiti kui kirja vahetu kätteandmine. Kohus on seisukohal, et vangla ei ole rikkunud õigusnorme kirja edasitoimetamisel ühelt kinnipeetavalt teisele , kaebus on ainetu ja perspektiivitu, kaebajal puudub põhjendatud huvi asja menetlemisel, samuti ei ole vangla oma käitumisega riivanud kaebaja põhiõigusi.
lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada
lg 31 p 5 sätet (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-120-10).Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab antud H.V. kaebuse
2 Kohus selgitab: seoses H.V. kaebuse tagastamisega
lg 31 p 5 alusel puudub kohtul vajadus võtta seisukohta kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas. Mare Priks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.