VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-09-27154 22. juunil 2011, Narva Kohtuasi Andrey Kiselevi hagi Olga Kisse

§ 174lg 1).

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilasi nr 2-09-27154 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 09.06.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt kuni 1986.a pooled olid registreeritud abielus, pärast seda lahutasid. 1989.a jagasid pooled nende ühiskorteri: hageja sai tuba XXX, kostja koos lapsega sai XXX asuvat korterit. 1993. Aastal pooled uuesti hakkasid elama üheperega (neil on ühine laps) ja vahetasid nende eluruumid kahetoaliseks korteriks aadressil XXX. Abielu uuesti ei sõlminud. Elamu erastamise ajal (1995.a septembris) pooled vormistasid selle korteri kostja nimele. Seejuures igaüks kandis korteri ostmisele sisse rahvakapitali kardid rahaväärtusega 3 000 krooni. 1995-2007.aastate jooksul elasid pooled koos, pidasid ühismajandust. Eriti hageja hooldas korterit vastavas seisundis, suurendas selle rahaväärtust. 1998.aastal võttis hageja pangalaenu 20 000 krooni, mida kulutas korteri kosmeetiliseks remondiks. 2004.a mais teostas hageja korteris kõiki akende vahetamist, tasudes ettemaksu 5 177 krooni, aga kokku umbes 11 820 krooni. 2006.a veebruaris võttis hageja pangast laenu 7 360 krooni põrandate, siseuste ja sanitaartehnika vahetamiseks (WC-pott, valamu, vann, segisti). Hageja teostas ka teisi väikeseid remonttöid (näiteks, gaasimõõturi ülekandmine 2005.a septembris - 405 krooni). 2007.a poolte kooselu hakkas halvenema ja 2008.aastal lõppes. Hageja oli sunnitud lahkuma perest ja 11.08.2008.a võttis kostja hagejat maha XXX asuva korteris registreerimisest. Hageja mitu korda palus kostjat eraldada hageja osa ühiskorteris rahaga, kuid kostja avaldas, et korter kuulub ainult temale. Hageja palub jagada mainitud korterit järgmistel põhjustel. Vastavalt AÕS § 68 lg 3 tekib omand ainult seadusega ettenähtud juhtudel. Vastavalt Eluruumi erastamise seadusele panid pooled korteri ostmiseks kostja nimele võrsed osad väärtpaberitena. Seetõttu AÕS § 70 lg 1 kohaselt muutus käsitletav korter poolte ühisvaraks. 2

(10)Tsiviilasi nr 2-09-27154 Kuna AÕS § 70 lg 5 järgi on ühisomand kaasomandiks (kui seadusega ei sätestatud teisiti), siis omanike osad ühises asjas on reeglina võrdsed (AÕS § 71 lg 1). Kaasomanikul on õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist vastavalt AÕS § 76 lg 1 ja selle asja jagamist. Kui kaasomandi osalejad ei saavutanud kokkulepet asja jagamise viisi kohta, siis võib kohus otsustada, kellele üle anda asja täielikusse omandisse, ja kellele maksta osa rahas AÕS § 77 lg 2 järgi. Hageja hindab korteri 200 000 krooni, s.t tema osa on 100 000 krooni, mida hageja soovib saada kostjalt. Eeltoodu alusel palub hageja jagada poolte vahel ühine kaasomand - korteriomand aadressil XXX, ja nimelt jätta antud korter kostja ainusomandisse; kohustada kostjat Olga Kisseljovat maksma hagejale välja tema osa korteris rahas, ja nimelt 100 000 krooni; välja mõista kostjalt hageja menetluskulud antud asjas, kuna hageja pika aja jooksul püüdis reguleerida vaidlust kohtuväliselt ja oli sunnitud kanda väga suuri kulutusi. KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt (tl 52-53) kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hagiavalduse kohaselt hageja arvab, et pooltel tekkis ühine kaasomand - korteriomand vaidlusaluse korteri näol. Kui hageja loeb poole vaidlustatavat korterit oma omandiks, las ta müüb oma poole kellelegi. Aga hagiavaldusest ei ole selge millal ja millise tehingu või seaduse alusel tekkis see kostja poolt nn ühine kaasomand? Kas hageja soovib jagada ühisomandi vallasvõi kinnisasjana? Mis seaduse sätted lubavad rahuldada esitatud haginõue? Kostja arvamusel hagiavalduses toodud seaduste sätted AÕS § 68 lg 3 ja § 70 ei anna alust arvata, et pooltel tekkis

aastal ühine kaasomand korteri Kangelaste 9-32 näol. Kostja arvamusel hagiavalduses toodud asjaolud ei anna alust arvata vaidlustatavat korterit XXX poolte ühiseks kaasomandiks. Hagi materjalidega ei ole tõendatud, et
aastal hageja maksis 3000 krooni rahvakapitali kaartidega nimelt vaidlustatava korteri ostmise eest. Hagile lisatud RKO arvelduskaardi väljavõttest selline järeldus ei tulene. Hagile lisatud paberitega hageja ei tõendanud, et
aastal võttis ta pangalaenu summas 20000 krooni ja kulutas selle vaidlustatava korteri remontimiseks. Kostja ei ole nõus hageja selle seisukohaga. Samuti kostja ei ole nõus sellega, et hageja
aastal kasutas vaidlustatava korteri remontimiseks 7360 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 56) poolte ühisvara tekkis Eluruumide erastamise seaduse § 10 alusel. Kuna mainitud vara (korter) kuulub kahele isikule, siis vastavalt AÕS § 70 lg 1 on see ühisvara. Küsimusele jagatava korteri staatusest vastab hageja, et kui maa mitmekorruselise elamu all on erastatud, siis soovib hageja korteriomandi jagamist. 3

(10)Tsiviilasi nr 2-09-27154 Küsimusele seadusest, mis lubab rahuldada minu haginõuded, vastab hageja, et selleks seaduseks on AÕS § 76 lg 1. Kuna 1995.aasta septembris elas hageja koos kostjaga aadressil XXX, siis oli hagejal õigus erastada (koos kostjaga) üksnes see korter, mitte aga mingi muu. Hagiavaldusele on lisatud maksegraafik 11 824 krooni tasumise kohta ja 03.02.2006.a laenuleping, mis kogumis akende paigaldamise dokumentidega tõendavad, et hageja võttis pangalaenu nimelt korteri remondiks (korrahoiuks). Seega kostja arvamused ei lükka ümber hageja tõendeid ega haginõudeid. Mingeid omapoolseid tõendeid kostja ei esita. TÄPSUSTATUD HAGIAVALDUS 10.02.2011 esitas hageja täpsustatud hagiavaldus (tl 81-88), mille kohaselt kuni 1986.a pooled olid registreeritud abielus, pärast seda lahutasid abielu. 1989.a jagasid pooled nende ühiskorterit: hageja sai tuba Uusküla tn 9-83, aga kostja lapsega - korter XXX. Aga 4 aasta pärast – 1993.aastal, pooled uuesti hakkasid elama ühe perena (neil on ühine laps) ja vahetasid nende eluruumid ühiseks kahetoaliseks korteriks XXX. Abielu uuesti sõlmida ei hakanud. Elamu erastamise ajal (1995.a septembris) vormistasid pooled selle korteri kostja omandiks. Seejuures sisse kandsid korteri ostmisse rahvakapitali kaardid rahaväärtusega igaühe poolt 3 000 krooni. 1993-2007.aastate jooksul elasid pooled koos, pidasid ühismajandust. Eriti hageja hooldas korterit vastavas seisundis, suurendas selle rahaväärtust:

a)1998.aastal võttis pangalaenu 20 000 krooni, mida kulutati korteri kosmeetiliseks remondiks
b)2004.a mais teostas hageja korteris kõiki akende vahetamist, tasudes ettemaksu 5 177 krooni, aga kokku umbes 11 820 krooni
c)2006.a veebruaris võttis hageja pangast laenu 7 360 krooni põrandate, siseuste ja sanitaartehnika vahetamiseks (WC-pott, valamu, vann, segisti)
d)teostas ka teisi väikeseid remonttöid (näiteks, gaasimõõturi ülekandmine 2005.a septembris 405 krooni). 2007.a poolte kooselu hakkas halvenema ja 2008.aastal lõppes. Hageja oli sunnitud lahkuma perest ja 11.08.2008.a võttis kostja hagejat maha korteris XXX registreerimisest. Hageja mitu korda palus kostjat eraldada hageja osa ühiskorteris rahaga, kuid kostja avaldas, et korter kuulub ainult temale. Hageja palub jagada mainitud korterit järgmistel põhjustel. Vastavalt Eluruumide erastamise seaduse § 2 lg 1 eluruumide erastamise eesmärgiks on anda füüsilistele isikutele võimalus omandada, muuhulgas, üüritud nende poolt üüritud eluruume. Vastavalt sama seaduse § 4 p 1 eluruumi erastamise subjektiks on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste 4

(10)Tsiviilasi nr 2-09-27154 endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Korteri erastamise ajal hageja elas kostjaga perekonnaliikmena (formaalselt – endine abikaasa, kuid faktiliselt - poolte ühise lapse isa ja üürniku faktiline abikaasa, st perekonnaliige). Rakendades ERS § 11 lg 4 sätet, hageja, kui üürniku perekonnaliige, pani korteri omandamisse rahvakapitali kaarte. Käsitletavas seaduses on olemas otsene norm selle kohta, et omandiõigus erastatavale eluruumile, sealhulgas järelmaksuga ostetud eluruumile tekib vastavalt asjaõigusseaduse §-le 92. Vastavalt AÕS § 68 lg 3 tekib omand ainult seadusega ettenähtud juhtudel. Vastavalt Eluruumi erastamise seadusele panid pooled korteri ostmiseks kostja nimele võrsed osad väärtpaberitena. Seetõttu AÕS § 70 lg 1 kohaselt muutus käsitletav korter poolte ühisvaraks. Kuna AÕS § 70 lg 5 järgi on ühisomand kaasomandiks (kui seadusega ei sätestatud teisiti), siis omanike osad ühises asjas on reeglina võrdsed (AÕS § 71 lg 1). Kaasomanikul on õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist vastavalt AÕS § 76 lg 1 ja selle asja jagamist. Kui kaasomandi osalejad ei saavutanud kokkulepet asja jagamise viisi kohta, siis võib kohus otsustada, kellele üle anda asja täielikusse omandisse, ja kellele maksta osa rahas AÕS § 77 lg 2 järgi. Hageja hindab korteri 200 000 krooni, s.t tema osa on 100 000 krooni, mida hageja soovib saada kostjalt. Eeltoodust lähtudes palub hageja jagada poolte vahel ühine kaasomand - korteriomand aadressil XXX, ja nimelt jätta antud korter kostja ainuomandisse; kohustada kostjat Olga Kisseljovat maksma hagejale tema osa korteris rahas, ja nimelt 100 000 krooni; välja mõista kostjalt hageja menetluskulud antud asjas, kuna hageja pika aja jooksul püüdis reguleerida vaidlust kohtuväliselt ja oli sunnitud kanda väga suuri kulutusi. KOSTJA SEISUKOHT TÄPSUSTATUD HAGIAVALDUSE KOHTA Vastavalt kostja seisukohale täpsustatud hagiavalduse kohta (tl 119-123) kostja arvab, et hageja ebaõigesti tõlgendab ja rakendab Eluruumide erastamise seaduse (edaspidi - EES) § 4 p l. EES § 4 p l kohaselt, eluruumi erastamise õigustatud subjektiks on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. EES § 4 p l normist selgesõnaliselt tuleneb, et eluruumi erastamise õigustatud subjektiks, s.o isikuks, kes võib omandada eluruum omandisse, võib olla:  üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või  üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. 5

(10)Tsiviilasi nr 2-09-27154 Selle peale, sama õigusnormi kohaselt, selleks, et üks alaliselt üürnikuga koos elav täisealine perekonnaliige muutuks eluruumi erastamise õigustatud subjektiks, peab olema täidetud kaks imperatiivset tingimust:  üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete vahel peab olema sõlmitud kirjalik kokkulepe, mis kehtestab, kes alaliselt üürnikuga koos elavatest täisealisest perekonnaliikmetest muutub eluruumi erastamise subjektiks;  ülalnimetatud kirjalik kokkulepe peab olema kinnitatud eluruumi erastamise kohustatud subjekti poolt. Ülaltoodu alusel, selleks, et lahendada hagi, tuleb tuvastada kolm asjaolu:  kas hageja oli kostja perekonna perekonnaliige eluruumi erastamise hetkel;  kas oli üürniku, s.o kostja, ja hageja vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe, et hageja muutub eluruumi erastamise õigustatud subjektiks;  kas ülalnimetatud kirjalik kokkulepe, selle olemasolul, oli kinnitatud eluruumi erastamise kohustatud subjekti poolt. Kostja väidab, et hagejal ei olnud õigust erastada eluruum aadressil XXX, s.o ei olnud alust omandada ülalnimetatud eluruum ainu- või ühisomandisse, kuna eluruumi erastamise hetkel:  hageja ei olnud kostja perekonna perekonnaliige;  kostja, kui eluruumi üürniku, ja hageja vahel ei olnud sõlmitud eluruumi erastamise kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalik kokkulepe, et hageja muutub eluruumi erastamise õigustatud subjektiks. Kostja arvab, et kui hageja soovib hagi rahuldamist, siis hageja peab:  veenma kohut, et eluruumi erastamise hetkel ta oli kostja perekonna perekonnaliige;  tõendama, et kostja, kui eluruumi üürniku, ja hageja vahel ei olnud sõlmitud eluruumi erastamise kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalik kokkulepe, et hageja muutub eluruumi erastamise õigustatud subjektiks. Võttes arvesse, et kostja ei pea tõendama oma jaoks negatiivsed asjaolud, siis lähtudes

§ 230lg-st 1 ülalnimetatud väide tõendamiskoormus lasub hagejal.

Käesolevaks ajaks hageja ei tõendanud, et kostja, kui eluruumi üürniku, ja hageja vahel ei olnud sõlmitud eluruumi erastamise kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalik kokkulepe, et hageja muutub eluruumi erastamise õigustatud subjektiks. Kui hageja ei tõenda, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud ülalnimetatud kirjalik kokkulepe, mis on kinnitatud seadusega sätestatud viisil, siis hagejal ei olnud õigust erastada eluruumi ja ei olnud õigust omandada erastamisele kuuluv eluruum ainuvõi ühisomandisse. Kui hageja ei tõenda, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud ülalnimetatud kirjalik kokkulepe, mis on kinnitatud seadusega sätestatud viisil, siis kohtul ei ole alust lugeda eluruum aadressil XXX, hageja ja kostja ühisomandiks ja ei ole alust rahuldada hagi. Kostja arvab, et eluruumi erastamise ajal hageja ei olnud kostja perekonna perekonnaliige. Seadus ei sätesta, mis on perekond ja kes kuulub perekonda. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest kostja arvab, et perekond moodustavad isikud kes:  on seotud sugulusseoste kaudu;  on seotud seadusliku abielu kaudu;  elavad alalist üheskoos;  pidavad ühine majandus;  omavad erinevate isiksuste seoste kogum. Eluruum aadressil XXX, oli erastatud, s.o omandatud kostja poolt kostja omandisse 25.08.1997.a. See tõendab selle eluruumi ostu-müügileping. Hageja ja kostja abielu oli lahutatud 6

(10)Tsiviilasi nr 2-09-27154 30.06.1988.a. Järelikult, eluruumi erastamiseks ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel hageja ja kostja ei olnud omavahel seotud seadusliku abielu kaudu vaatamata sellele, et nad elasid tol ajal üheskoos ja nendel oli ühine majandus. Kuna eluruumi erastamise hetkel hageja ja kostja vahel ei olnud sugulusseost ja ei olnud seaduslikku abieluseost, siis hageja ei saa olla kostja perekonna perekonnaliige. Antud juhul tuleb ka pöörata tähelepanu EES § 4 p l normile, mis selgesõnaliselt jagab inimest kaheks kategooriaks - üürniku perekonnaliige ja endine perekonnaliige. Sellest tulenevalt ja analüüsides Elamuseaduse redaktsioon, mis oli jõus kostja eluruumi erastamise hetkel, on võimalik näha, et seadusliku abielu lahutamisel isik muutus üürniku perekonna endiseks perekonnaliikmeks vaatamata sellele, et ta võiks elada üürniku poolt üüritud eluruumis. Kostja arvab, et kostja eluruumi erastamise hetkel hageja oli kostja perekonna endine perekonnaliige, kellel EES § 4 p l kohaselt oli õigus osaleda selles normis nimetatud kirjaliku kokkulepe sõlmimisel, aga ei olnud õigust olla eluruumi erastamise õigustatud subjektiks. Kostja arvab, et hageja juba kaks korda esitas kahanev hagiavaldus. Hageja arvab, et kostja poolt erastatud eluruum on hageja ja kostja ühisomandis. Lähtudes Asjaõigusseaduse (edaspidi — AÕS) § 70 lg-st 1, 2, 4, 5, §-dest 76-77, hageja pidi paluda kohtult: tunnistada eluruum aadressil XXX, hageja ja kostja ühiseks omandiks, paluda lõpetada ühine omand ja jagada ühine omand ühe viisiga AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viiside hulgast. Kostja arvamusel hagejale tuleb parandada hagiavaldust ja lähtudes sellest, et hagejal on õigusteadmisi omav lepinguline esindaja, tuleb hagiavalduses selgesõnaliselt anda hagi esitamise aluseks olevad õiguslikud alused. Kostja veel kord pakub hagejale lõpetada vaidlus kompromissiga. Võttes arvesse, et kostja majanduslik olukord halvenes ja tulud ning laenukohustused käesoleval ajal ei anna talle võimalust maksta hagejale tema poolt pakutud hüvitust ja pool riigilõivust (kokku 35 000 EEK), kostja pakub hagejale kaaluda järgmise kompromissi sõlmimine:  hageja loobub oma hagist;  kostja maksab hagejale 1 550 eurot igakuiste maksetega suurusega 40 eurot kuus kuni summa 1 500 eurot täieliku tasumiseni;  iga pool kannab oma menetluskulud ise;  kompromissi sõlmimisel kohus tagastab hagejale pool tasutud riigilõivust. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ja panna menetluskulud hageja kanda. HAGEJA ARVAMUS KOSTJA SEISUKOHA KOHTA Hageja arvamuse kohaselt kostja seisukoha kohta (tl 126, 128) kostja esindaja väide selle kohta, et hageja ebaõigesti tõlgendab Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 4 p 1 on imelik. Pooltel langevad kokku kõik selle normi tõlgendamised. Eriti, 1997.a augustis hageja oli üürniku perekonnaliige - endine abikaasa, poolte ühise lapse isa. Pooled pidasid ühismajandust. Nimelt selle tõttu pooled osalesid koos eluruumi erastamisel. Antud juhul oli täidetud mõlemad imperatiivsed tingimused, millest räägib kostja esindaja:  pooled sõlmisid mainitud kirjaliku kokkuleppe;  antud kirjalik kokkulepe on sooritatud blanketil, mille kinnitas AS Narva Elamuvalduse erastamise osakonna inspektor. Seega on tuvastatud kõik kolm asjaolud, millest räägib kostja esindaja. 7

(10)Tsiviilasi nr 2-09-27154 Kostja väide selle kohta, et hagejal polnud õigust erastada eluruum XXX, on ebaõige ja vastuolus EES § 4 p 1. Hageja on nõus kostja esindajaga, et peab veenma kohut, et eluruumi erastamise hetkel ta oli kostja perekonnaliige, ning et pooled sõlmisid kirjaliku kokkuleppe, et kostja saab erastamise subjektiks. Tõendid sellele asjas on olemas. Muuhulgas, kordab hageja, et võõrad inimesed ei vaheta oma korterid selleks, et sõita kokku. Pooled, elades pärast abielu lahutust koos nagu abikaasad, nimelt sõitsid kokku ühise korterisse XXX. Pooled pidasid tol ajal ühismajandust, hageja võttis pangalaenud korteri remondile, isiklikult tegi seda remonti. Poolte pere koosnes kolmest inimesest, ning hageja, loomulikult, osales poolte ühistütre kasvatamisel ja ülalpidamisel. Lõpuks, selliseks tõendiks on fakt, et pooled koos täitsid dokumendid korteri erastamise kohta, muuhulgas 17.01.1995 „Avaldus―, milles kostja isiklikult pani kirja hageja perekonnaseis: ..mees― lahtris „Sugulusaste üürnikuga―. Seega, ajavahemikul 1995-1997 hageja oli kostja perekonnaliige. Paluda kohtult tunnistada käsitletav korter ühisvaraks ei oma mõtet. Vastavalt seadusele (AÕS § 70 lg 1 ja lg 5) see korter on juba ühisvara. Ühisvara jagamine ja selle jätmine kostja ainusomandisse tähendabki nimelt ühisomandi lõpetamine. Oma hagiavalduses hageja viitas seoses sellega Asjaõigusseaduse § 76 lõikele 1 „Kaasaomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist―. Kuna kostja ei nõustu hageja kompromissi variandiga, siis käesoleval ajal hageja ei saa nõustuda tema variandiga (1 550 eurot hüvitist). KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 438

lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, s.t kohus tõlgendab õigust omal algatusel. 8

(10)Tsiviilasi nr 2-09-27154 Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et:  pooled olid abielus alates 17.04.1982 kuni 30.06.1988  1993.aastal pooled hakkasid elama ühe perena vaidlusaluses XXX asuvas korteris, mille soetamiseks nad vahetasid hageja tuba aadressil XXX ja kostja XXX asuvat korterit  1997.a vaidlusalune korter erastati kostja nimele  hageja panustas vaidlusaluse korteri erastamisele rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastaga väärtuses 3 000 krooni  korteri erastamise ajal pooled ei olnud abielus. Hageja väidab, et samuti ta võttis laenud korteri parendamiseks ja isiklikult tegi remonti, seega ülaltoodust lähtudes arvab hageja, et pooltel tekkis ühisomand vaidlusalusele korterile. Hageja arvates korteri väärtus on 200 000 krooni ja ta palub mõista kostjalt välja pool sellest ehk 100 000 krooni. Eluruumide erastamise seaduse (edaspidi EES) § 2 lg 1 kohaselt eluruumide erastamise eesmärgiks on anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus omandada nende poolt üüritud, aga ka asustamata eluruume ning tagada selle kaudu elamute parem hooldamine ja säilimine. Vastavalt EES § 4 lg 1 üürilepingu alusel kasutatava eluruumi võib osta selle eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele notariaalselt tõestatud kirjalikule kokkuleppele. Niisuguse kokkuleppe puudumisel eluruumi ostu-müügilepingut ei sõlmita. Vaidlustatava eluruumi erastamise ajal kehtinud Elamuseaduse (edaspidi ES) § 35 lg 1 kohaselt üürniku perekonnaliikmete ring määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 10. Sama seaduse § 10 lg 1 kohaselt eluruumi omaniku perekonnaliikmed on tema abikaasa, nende lapsed ja vanemad. Vastavalt Perekonnaseaduse § 1 lg 2 õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. Kuna vaidlusaluse korteri erastamise ajal hageja ei olnud kostja abikaasa, järelikult ei olnud tal õigust selle ostmiseks. EES § 4 lg-st 1 tulenev kohustuslik kirjalik kokkulepe oli poolte vahel sõlmitud (tl 108). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. AÕS § 70 lg 1 kohaselt ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt ühine omand on kaasomand või ühisomand. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Sama paragrahvi lg 6 järgi ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et ülalmainitud kokkuleppe sõlmimisega ei tekkinud pooltel ühisomand, kuna nad ei olnud abikaasad, hageja ei olnud erastamise õigustatud subjektiks, ka ei olnud tõendatud muust seadusest tulenev ühisomandi tekkimise alus (nt sõlmitud ühise tegutsemise leping). 9

(10)Tsiviilasi nr 2-09-27154 Samuti leiab kohus, et ei ole tõendatud poolte soov vallasasjast korteri kaasomandisse soetamiseks. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRakS) § 13 lg 6 järgi vallasasjast korteri võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud, siis leiab kohus, et peab notariaalselt tõestatud olema ka vallasasjast korteri kaasomandisse soetamiseks sõlmitud leping. Sellist lepingut kohtule ei ole esitatud. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hagejal ei saanud tekkida omandiõigust vallasasjast korterile ning hagejal puudub õigus nõuda rahalist hüvitust seoses omandi kaotamisega. Hageja nõuded tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kui hageja kandis kulutused seoses korteri erastamisega jah/või selle parendamisega, on tal teoreetiliselt õigus pöörduda kohtusse hagiga kulutatud raha tagastamiseks. MENETLUSKULUD

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata täies ulatuses, seega otsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-27154 jätta hageja kanda.

§ 162

lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab kostjale, et

§ 174

lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-09-27154/39