← Eesti

2-10-23967/28

2-10-23967 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2011.a. Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-10-23967 Tsiviilasja

) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Kohus tuvastas, et hageja nõuab kostjalt 07.01.2006.a. arve nr 4 alusel 10 638.40 krooni, 08.01.2006.a. arve nr 5 alusel 54 799.20 krooni, 10. jaanuari 2006a. arve nr 6 alusel 11 894.40 krooni, 16. jaanuari 2006.a. arve nr 10 alusel 36 320.40 krooni tasumist.

§ 147

lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg, selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuna arved on esitatud vastavalt 07.01.2006.a. arve nr 4, 08.01.2006.a. arve nr 5, 10.01.2006.a. arve nr 6 ja 16.01.2006a. arve nr 10 (t.l. 11-14), siis kõigi arvete alusel esitatavate nõuete aegumistähtaeg algas

  1. jaanuaril 2007.a. kell 00.00 peale 2006.a. kalendriaasta lõppemist s.o. peale 31.12.2006.a. kell 24.
  2. Kostja vastuväide, et tema ei ole saanud kätte hageja esitatud arveid ei ole aegumise seisukohast oluline. Aegumise puhul on tähtis aasta, millal võlausaldaja võis arve esitada, kuna nõude aegumine algab selle aasta lõppemisega.

§ 146lg 1 alusel on tehingust tuleva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Hageja leiab, et hagi aegumine on katkenud, sest võlgnik on tasunud saadud kauba eest osaliselt viimati 27.02.2008.a.

§ 158

lg 1 sätib, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ja lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja on tasunud arve nr 4 alusel hagejale. Kostja vastuväidete kohaselt kostja tasus 21.12.2007.a. o, 20.02.2008a.a. ja 27.02.2008.a. hagejale arve nr 3 alusel. Kuna poolte vahel oli tegemist suulise müügilepinguga, siis iga arve osas tuleb hakata eraldi lugema aegumistähtaega. Nagu eelnevalt tuvastatud algas iga arve aegumistähtaeg eraldi

  1. jaanuaril 2007.a. kell 00.
  2. Hageja ei ole põhistanud ja esitanud tõendeid, et arve 4 tasumisega saaks lugeda katkenuks ka teiste arvete nr 5, 6 ja 10 alusel nõutud summade nõudmine. Kohus leiab, et kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et 20.02.2008.a. ja 27.02.2008.a. 3 2-10-23967 tasus kostja osaliselt hageja arve nr 3 eest vastavalt 20.02.2008.a. 5 000 krooni selgitusega arve nr 3 ja 27.02.2008.a. 5 000 krooni selgitusega arve nr 3 (t.l. 83-84). Hageja pangakonto väljavõttega
  3. detsembrist 2007.a. on tõendatud, et kostja tasus hagejale 21.12.2007.a. 10 000 krooni selgitusega arve nr 3 (t.l. 60). Hageja väide, et 21.12.2007.a. tasutud 10 000 kroonist osaliselt oli kaetud ka arve nr 3 osa ning ülejäänud osa oli arve nr 4 eest, ei ole tõendatud. Kostja on veenvalt põhjendanud ja kohtule esitatud tõenditega on põhistatud, et kostja 21.12.2007.a., 20.02.2008.a. ja 27.02.2008.a. tasus hagejale arve nr 3 alusel. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja nõuet tunnustanud ja osaliselt tasunud 07.01.2006.a. arve nr 4 alusel 2007.a. ja 2008.a. Seega ei ole 07.01.2006.a. arve nr 4 alusel ostuhinna nõue katkenud. Samuti ei ole tõendatud, et 08.01.2006.a. arve nr 5, 10.01.2006.a. arve nr 6 ja 16.01.2006a. arve nr 10 alusel saaks lugeda hageja ostuhinna nõuded katkenuks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et eelnimetatud nõudeid oleks kostja tunnustanud summade osalise tasumisega või muu teoga, millega oleks aegumine katkenud ja uuesti alanud. Lähtudes eeltoodust on hageja nõuded iga arve: 07.01.2006.a. arve nr 4, 08.01.2006.a. arve nr 5, 10.01.2006.a. arve nr 6 ja 16.01.2006a. arve nr 10 alusel aegunud peale kolmeaastase aegumistähtaja möödumist 01.jaanuaril 2010.a. Kuna hagi on kohtusse esitatud 20.05.2010.a. s.o. peale aegumistähtaja möödumist, siis on põhjendatud kostja taotlus kohaldada hagi suhtes aegumist ja jätta hageja nõue rahuldamata. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu 113 652.40 krooni nõudes on aegunud ja seega tuleb hagi 113 652.40 krooni ehk 7 263.71 euro nõudes jätta rahuldamata. Kuna kohus tuvastas, et hageja nõue on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu. Menetluskulud jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.