ASJAOLUD: 1) 29.09.2011 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Rasmek kaebus kohtutäitur Kaire Põlts tegevusele, mis seisnes täituri poolt perioodil 11.09.2009 kuni 31.12.2010 ATTISTE GRUPP OÜ arveldusarvete mittearestimises. 2) Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse kohtutäituri toimingute peale eesmärgiga esitada kahjunõue 3) Kohus oli võtnud määrusega 17.11.11.a. kaebuse menetlusse. 4) Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts esitas kaebuses oma seisukohad ja leidis, et täituri tegevus on olnud õiguspärane, ta on arestinud võlgniku pangakontod elektroonilise arestimissüsteemi Täitis kaudu krediidiasutustes. Täitur palub
3-11-2292 5) Kuivõrd kohus oli määrusega asja menetlusse võtnud, siis kohus kontrollis kohtuistungil menetlusosaliste seisukohad, et lahendada täituri esitatud taotlus menetluse lõpetamiseks. Kohtuistungil 28.05.12 esitas K.Põlts andmed, mille alusel kaebaja sai kontrollida, et täitur oli kontode arestimise elektroonilises arestimissüsteemis teostanud, vastavalt avas ta kontrollimiseks kohtus arvuti kaudu elektroonilise arestimissüsteemi Täitis, millest olid näha ja kontrollitavad tema poolt tehtud kanded, täiendavalt esitas ta kirjalikult elektroonilise arestimissüsteemi Täitis väljatrükid. Täitur selgitas, kuidas kasutatakse Täitis elektroonilist arestimissüsteemi ja kuidas täitur sinna andmeid esitab ning kuidas neid saavad kasutada pangad. Täitur jäi ka seisukohale, et fikseeritud ja esitatud andmete põhjal oleks kaebus täituri tegevusele ilmselgelt perspektiivitu isegi juhul, kui kaebust tuleks lahendada halduskohtus, kuna tema poolt on kõik toimingud ettenähtud korras teostatud ja ta ei näe põhjust, miks kaebaja soovib tema tegevust vaidlustada ega ole tegevusega rahul. Kaebaja täpsustatud andmetel teda huvitava ajaperioodi osas oli täitur esitanud andmed elektroonilise arestimissüsteemist Täitis ja esitatud andmetel on arest teostatud. Kuigi kohus oli võtnud kaebuse menetlusse, nähtub, et hiliseim kohtupraktika kinnitab, et halduskohtul puudub pädevus kaebust täituri tegevusele lahendada ka juhul, kui koheselt ei ole esitatud kahjunõue, kuna kõik täituri tegevuse suhtes esitaud nõuded alluvad tsiviilasja lahendavale kohtule. Samas ei esitanud kaebaja ka enam selgitust, miks ta vaidlustab endiselt täituri tegevuse ja missuguses osas. Kohus selgitas kaebuse esitajale olukorda ja tutvustas kohtupraktikat, mille kohaselt ei ole halduskohus pädev kaebaja kaebust arutama. Kaebuse esitaja ei osanud ka selgitada täpsemini, miks ta täituri tegevusega ei nõustu, kui täitur esitas andmed, millest nähtus temapoolsete toimingute teostamine. Kaebuse esitaja esitas taotluse anda temale seisukoha võtmiseks ja esitamiseks täiendav aeg, et OÜ Rasmek esindaja saaks esitada oma lõpliku seisukoha ja vajadusel muuta nõuet või kaebusest loobuda. Kaebaja oli täituri ärakuulamise järgselt jäänud seisukohale, et ta ei nõustu täituri tegevusega, kuid ei avaldanud täpsemalt, millega ta ei nõustu ja miks ta soovib vaidlustada endiselt täituri tegevust, kuna ta kaebusest ei loobunud. Kuna kaebuse esitaja taotles täiendavat aega nõude suhtes seisukoha võtmiseks ja nõupidamiseks advokaadiga kuni 06.06.12.a. ja kohus rahuldas kaebaja taotluse, siis OÜ Rasmek teatas 04.06.12.a. kohtule, et ta tegelikult advokaadi/õigusnõustaja abi kohtule vastamisel siiski ei kasuta, ta soovib kohtu hinnangut täituri tegevusele. 05.06.12.a. tegi kohus ettepaneku vastata kohtule istungil vastamata jäetud osas või siis muuta nõuet, kuna kohus ei saa anda arvamusi pelgalt lähtudes isiku huvist. Kohtule oli jäetud kaebaja poolt vastamata, mida kaebaja täiturile ette heidab, kui oli saanud täituri andmed. OÜ Rasmek kohtule ettenähtud ajaks enam ei vastanud. Kuna kohus leidis asja menetlemisel, et kaebust halduskohtus pädevuse puudumisest lahendada ei saa, siis vastavalt oli kohus sellest ka istungil menetlusosalisi informeerinud ja asjaolusid selgitanud, et lahendada tuleb taotlus menetluse lõpetamiseks.
(kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kord) lg 1 sätestab, et kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses märgitakse võimaluse korral, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu. Kui kaebajat ei esinda advokaat, selgitab kohus talle enne menetluse lõpetamise määruse tegemist menetluse lõpetamise tagajärgi. § 155 viimases lõikes viidatakse kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise tagajärgede osas §-s 43 sätestatule. Kohus selgitas kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi
2 3-11-2292 6) 15.06.12.a. esitas OÜ Rasmek kohtule vastuse 11.06.12.a. teatele, milles kohus tegi kaebajale teatavaks menetluse lõpetamise
Kaebaja esindaja teatab, et talle on menetluse lõpetamise tagajärjed selged, esitab riigilõivu tagastamise andmed. Ühtlasi märgib kaebaja esindaja, et kohus on teda eksitanud, kuna kohtu selgitustest nähtub, et ilmselgelt on kaebetähtajad juba möödunud, kaebajal ei ole võimalik taotleda tähtaja ennistamist, tal puudub õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevusele otse Harju Maakohtusse, kuivõrd seaduses nimetatud võimalus puudub ning sellisel juhul jätaks kohus kaebuse menetlusse võtmata, kuna ei ole järgitud kohustuslikku kohtueelse vaidluse lahendamise korda (RK lahend nr 3-2-1-157-04). Veel juhib kaebaja kohtu tähelepanu asjaolule, et võlgnikuks olnud Attiste Grupp OÜ on äriregistrist kustutatud alates 17.05.11.a. ning sellisel juhul TMS § 203 täitemenetlus lõpetatakse. Kaebaja märgib, et Riigikohus on järjekindlalt olnud seisukohal, et halduskohtul tuleb täita selgitamiskohustust ja see hõlmab ka kohustust abistada kaebajat asjakohaste taotluste valikul; halduskohus peab selgitama kaebajale, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks tulemuslikum. Kaebaja ei pea mõistma, et esitatud taotlus ei vii teda sihile, kui kohus ei ole teda suunanud tulemuslikuma taotluse esitamise teele. Käesolevalt on kohus andnud kaebajale eksitavat nõu ning jätnud täitmata halduskohtu uurimis-ja selgitamiskohustuse. Kaebaja leiab, et ta ei ole esitanud kaebust kohtutäituri tegevuse peale (mis kuulub Harju Maakohtu pädevusse) ning leiab, et esitatud kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. OÜ Rasmek palub jätkuvalt kohtu seisukohta esitatud kaebuse osas. OÜ Rasmek edastab kohtu nõudele vastuseks andmed, kuhu on võimalik kaebuse tagastamisel riigilõiv tagastada juhul, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata. Kaebaja palub riigilõiv tagastada K. S. a/arvele nr xxxxxxxxxx Swedbank AS . 7) Kohus oli menetlusosalistele selgitanud suulisel istungil, et kui käesolev kohus ei oleks määrusega kaebust menetlusse võtnud, siis nii kehtinud ja ka kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku (hetkel kehtiva
lg 1 p 1) kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seda tuleks teha ka sõltumatult, millise taotluse esitas kohtutäitur. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.
(kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kord) lg 1 kohaselt kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses märgitakse võimaluse korral, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu. Kuna kaebajat ei esindanud advokaat, selgitas kohus kaebajale pädevuse puudumise küsimust suulisel istungil ja et kohus on kaebuse menetlusse määranud ekslikult. Kui kaebust ei saa halduskohtus pädevuse puudumisest menetleda, siis see tuleb halduskohtus jätta läbi vaatamata. Kohus selgitas, et kuivõrd kohus on käesolevas asjas kaebuse võtnud menetlusse, siis tuleb kohaldada
Kuna antud juhul ei ole tsiviilasja lahendav kohus kaebust tagastanud, seega ei saa käesolevas asjas kohus pöörduda ka erikogu poole, kuna kaebaja ei ole veel tsiviilasja lahendavasse kohtusse pöördunud, siis ei ole tekkinud olukorda, mil tsiviilasja lahendav kohus oleks keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest, mistõttu kohus teatas kaebajale ja vastustajale, et kaebust halduskohtus edasi menetleda pädevuse puudumisest ei saa. Nimelt nähtus ka
lg 1 p 1, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata juhul, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Käesolevalt ilmnesid viidatud asjaolud. Kohtus oli kontrollitud kohtupraktikat ja
sätteid, vastavalt nähtuski, et
lg 1 p 1 kohaselt 3 3-11-2292 kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vaatamata kaebaja seisukohale, et kaebust tuleb lahendada Tallinna Halduskohtus, jääb kohus seisukohale, et kaebaja saab endiselt esitada nõude tsiviilasja lahendavale Harju Maakohtule, kuna nii täituri tegevus kui ka sellest tekkinud kahju lahendatakse tsiviilasja lahendavas maakohtus. Kaebaja jääb küll endiselt seisukohale, et asja peab lahendama halduskohus, kuid kohus oma kohtuistungil ja järgnevalt esitatud seisukohta ei muuda, seda enam, et pädevust ületades tehtud otsus ei anna lõpptulemusel kaebuse esitajale õiguslikke eeliseid ja kuulub vältimatult tühistamisele. Kohus ei saa kaebajale esitada täpsemini Riigikohtu erikogu lahendi motiive (kui kaebaja peab silmas, et kohus ei ole talle selgitavaid juhiseid andnud). Kohus on kaebajale ette kandnud Riigikohtu erikogu seisukoha, millest kohtutel tuleb juhinduda ja vastavalt on Riigikohtu lahend pädevuse küsimuses juhiseks ning määruse nr 3-3-4-4-11 kohaselt tuleb täituri vastu nõuded esitada tsiviilasja lahendavasse kohtusse. Kandes ette märgitud lahendi ongi kohus täitnud ka oma selgitamiskohustuse, milles on näidanud, et ei ole vajalik samasuguses küsimuses pöörduda erikogu poole, samas ei ole käesolevalt ka tekkinud juhtumit, mil teine kohus oleks tagastanud kaebuse ja jätnud selle lahendamata. Halduskohtul ei ole siinkohal midagi enamat ka võimalik selgitada, kui seda on Riigikohus juba teinud ning kuidas normid toimivad. Kui kaebus ei kuulu kohtu pädevusse, siis
lg 1 p 1 ja § 151 lg 1 p 1 normide eesmärk on esitatud kaebuse alusel õigusemõistmise vältimine halduskohtus. Juhul, kui kohus ei ole sellist puudust sisaldavat kaebust § 121 lg 1 alusel tagastanud, tuleb kaebus läbi vaatamata jätta. Kohtule siiski nähtub, et kaebaja on sellisest kohtu seletusest ja tagajärjest aru saanud nii suulisel asja arutamisel kui ka täiendaval selgitamisel, kuigi ta sellega ei nõustu. Kohtumäärusega mittenõustumisel saab kaebaja selle vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtus. Kuivõrd tegemist on kaebuse puudusega, mis asja sisulist läbivaatamist takistab, siis ei ole siinkohal sätestatud kohtu kaalumisõigust, seega kaebaja eksib, kui ta 15.06.12.a. esitab lisaselgitused ja heidab kohtule ette, et kohus soovib määrusega menetluse lõpetada. Kaebaja ilmselgelt on sellisel ekslikul seisukohal põhjusest, et juhul, kui täituri vastu ei ole ta kaebust esitanud õigeaegselt, siis asjaolust, et tähtaega võidakse mitte ennistada, arvab ta, et on kaotanud kaebeõiguse. Tegelikult ei ole tegemist õigus kaotamisega kohtusse. Samas juhul, kui kaebaja pöördub kohtusse hilinemisega, ei ole võimalik seda ületada pöördumisega teise kohtusse. See ei saa tingida ega tingi asja menetlemist halduskohtus. Kuigi kaebaja ei ole märkinud, miks ta varem ei ole täituri tegevust vaidlustanud ja kas kaebuse esitas ta halduskohtusse põhjusest, et ta peab täituri tegevuse vaidlustamist tsiviilasjas arutavas kohtus mittetähtaegseks ja et see võis teda ajendada pöörduma halduskohtusse, ei oleks sellel ka iseseisvat tähendust, kuivõrd halduskohtus menetluse lõpetamist ei taksitaks asjaolu, kas isik pöördus pädevasse kohtusse õigeaegselt või hilinemisega. Kohus meenutab kaebajale, et kohus oli kohtuistungil ka selgitanud, miks kohtutäitur on esitanud taotluse, mille kohaselt ta ei pea asja arutamist võimalikuks halduskohtus. Kohtuistungil uuriti ka Riigikohtu erikogu määruse nr 3-3-4-4-11 põhistusi ja seisukohti. Kaebuse esitaja oli esitanud kaebuse, väidetult mille juurde ta jääb, kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et ta ei määratlenud oma seisukohti ja nõuet ka enam lõplikuna. Kaebaja ei nõustunud ka täituri antud seletusega tema seisukohas menetluse lõpetamise alustes. Samas andis täitur kohtu ja kaebaja käsutusse veel ka lisaandmeid, st esitas andmed, mille kohaselt täitur ei jätnud vara arestimata ja ei saanud selle tõttu ka põhjustada kahjulikke tagajärgi kaebajale. Kohus selles olukorras ei saaks kuidagi aimata, mida kaebaja peaks vaidlustama ja miks ta ei ole esitatud andmete alusel ikkagi täituri tegevusega nõustunud. 4 3-11-2292 Kaebuse kohaselt esitas aga OÜ Rasmek kaebuse, milles käib vaidlus selle üle, kas kohtutäitur pidi perioodil 11.09.2009 kuni 31.12.2010 ATTISTE GRUPP OÜ arveldusarved arestima või mitte ja kas ta seda tegi. Kohus oli menetlusosalistele selgitanud, et see on sisuliselt vaidlus kohtutäituri tegevuse üle täitedokumendi andmisel ja täitmisel ning seega tuleb juhinduda TMS §-dest 217 ja 218 sätestatud vaidlustamise korrast, tulenevalt eeltoodust ja lisaks selgitas kohus, et tulenevalt kujunenud kohtupraktikast (nt lisaks Riigikohtu erikogu määrusele veel ka haldusasjas 3-10-2090 antud Ringkonnakohtu seisukohtadest) ei kuulu OÜ Rasmek kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse, kuna selle eesmärgiks on kahju hüvitamine. TMS § 217 ja § 218 reguleerivad vaidlustamise korda kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel; kahju tekitamine täituri tegevusega lahendatakse tsiviilasja menetlevas kohtus. Kui kohtutäitur leidis, et ta ei ole tegutsenud õigusvastaselt, esitas täitur ka veelkord lisaandmed ja leidis, et ka kahjunõue oleks selliselt perspektiivitu, kuna tema andmed kinnitasid, et ta on arestimise teostanud. Vaatamata sellele jäi kaebaja seisukohale, et tal on täituri tegevusele pretensioonid. Kahjuks ei avaldanud kaebaja, mis pretensioonid temal on täiturile. Kohus oli täitnud selliselt uurimiskohustust nii kirjalikus kui ka suulises menetluses, et püüdis välja selgitada, miks kaebaja leiab, et täitur on rikkunud tema õigusi. Kuna kaebaja suulisel istungil jäi seisukohale, et tal on justnimelt endiselt pretensioonid täituri tegevusele ning kaebaja midagi enam ei selgitanud, siis ei saanud kohus samuti midagi enamat teada. Kohus andis kaebaja taotlusel temale lisavõimaluse kasutada õigusnõustaja abi, kui kaebaja esitas vastava taotluse. Seega pidi kaebaja vastama kohtule täpsemalt, mis pretensioonid temal täituri vastu on, kui ta jääb sellele seisukohale ning samas oli kaebajal võimalus advokaadi abiga formuleerida mistahes vastuseid ja nõudeid, et kohus saaks vajadusel võtta vastu nõude muudatuse, kaebusest loobumise või siis kaebus tagastada, kui endiselt jääb kaebaja vaidlustama täituri tegevust. Kohus sai vaid möönda, et kui kaebaja jääb endiselt seisukohale, et tema õigusi rikub täituri tegevus, siis kaebaja võib esitada kaebuse asja menetlevale kohtutäiturile ning kui ta ei ole rahul kohtutäituri poolt tema kaebuse kohta tehtava otsusega, saab ta esitada selle peale kaebuse Harju Maakohtule. Asjaolu, et kohus on eelnevalt selgitanud erinevaid täituri tegevusi ning viidanud nende vaidlustamise võimalustele on tingitud sellest, et kaebaja peale kohtuistungit ei täpsustanudki, mis nimelt on täitur valesti teinud ja miks ta ei ole tema tegevusega nõustunud. Kaebaja on valesti kohtu arvates alusetult selle tõttu ette heitnud väidetavale eksitavale tegevusele, kuna kohus oli erinevaid võimalusi silmas pidanud lähtudes kaebajast tulenevast põhjusest, st ta ei teatanud, mis jääb väidetud pretensioonide sisuks. Kohus seega ei saa täpsemalt ka märkida, mis nõude peaks kaebaja esitama, kuna selles osas kaebaja kohtule võimalust ei andnud. Vaatamata eeltoodule ei saa uurimisprintsiipi teostades kohtult nõuda, et kohus määraks kaebaja asemel kaebuse nõude. Kohus on andnud kaebajale võimaluse määrata kaebuse ese. Seda kohus ise määrata ei saa, seda ka lähtudes uurimisprintsiibist selles mõttes, et kui kaebaja ikka jääb selle juurde, et tema õigusi rikub ja kahju põhjustab täituri tegevus, siis kohus ei saa menetleda kaebust muu isiku vastu või ise muuta nõuet, asendada seda muu nõudega. Et kaebaja jäi selgelt vaidlustama täituri tegevust, siis ei saa kuidagi ette heita kohtule, et ta annab selle piires informatsiooni, mis on seaduses kirja pandud ja viitab ka kohtupraktikale, et kaebaja saaks teha tulevikus nõude esitamisel Harju Maakohtus valikud või üldse nõuete valikud kohtusse pöördumisel. Ka oli kohus juba selgitanud, et vaidlused seotult täituri tegevusega või tema poolt tekitatud kahjuga ei vaja eelnevalt teise kohtu seisukohta, st antud juhul halduskohtu seisukohta. Kohus oli varasemalt juba ka selgitanud, et vastavalt
lg 1 punktile 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste 5 3-11-2292 lahendamine. Samas sätestab sama paragrahvi lõige 2, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohus oli selgitanud seda ka Riigikohtu määruse nr 3-3-4-4-11 alusel, et täituri tegevusele on sätestatud teistsugune menetluskord seadusandja poolt, st KTS § 9 lg-s 8. Tulenevalt sellest sättest vaadatakse kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus. Pädevuse puudumist selgitades on seega halduskohus toetudes Riigikohtu määrusele selgitanud toetumist kehtivale seadusele ja selgitanud, et ta on menetlusse võtmisel eksinud. Kui asi kuulub arutamisele pädevuse tõttu tsiviilasja menetlevas kohtus, siis see tähendabki, et kõik asjaolud hindab vastavalt esitatud pöördumisele teine kohus ning selleks ei ole vajalik halduskohtu arvamus, seisukoht vms halduskohtu tegevus, kuna sellel, mis käesolev kohus arvab täituri tegevusest, ei oleks õiguslikku tähendust. Kohus on suunanud kaebajat tulemuslikuma taotluse juurde, so nõude esitamisele tsiviilasja arutavas kohtus, vastavalt, mida kaebaja täituri osas soovib vaidlustada. Kohus ei saa anda eksitavat nõu, kui ta viitab seadusele ja ka Riigikohtu lahendile ning selgitab, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse ning
alusel, et kaebus tuleb tagastada. See ongi tulemuslikule teele suunamine seaduse mõttes. Kaebaja ekslikult märgib, et kui ta ei saa tähtaegade tõttu teise kohtusse pöörduda, et siis puudub tal tsiviilkohtusse pöördumise õigus. Tähtaja küsimus ei reguleeri kohtusse pöördumise õigust, see õigus on olemas ka siis, kui isik hilineb kohtusse pöördumisel. Kaebaja sõltuvalt, mida ta vaidlustab, ei ole ilmselt ka õigel seisukohal, et nt kahjunõudes oleks ta pöördumine hilinenud. Kohtu arvamusel selles olukorras ei oleks mingisugust kasu ega tähendust juba ka aspektist, et kohus kaebaja avaldamata mõtteid ai aima. Seega ei muuda kohus oma kohtuistungil antud seletusi pädevuse küsimuses ja selgitust, et kohus ei anna arvamusi, vaid lahendab õiguslikke vaidlusi. Tsiviilõigusliku kaitsevahendi üle ei otsusta halduskohus ja halduskohus saab soovitada, missugune võiks olla halduskohtus lahendatava kaebuse nõue, kui asi kuuluks halduskohtu pädevusse, samas saab halduskohus menetluse lõpetamisel suunata kaebaja tsiviilasju lahendavasse kohtusse, kuna kaebaja sooviks on jäänud täituri tegevuse vaidlustamine, kuigi ta ei märgi täpsemalt ära põhjust. Kuigi kaebaja veelkord ebamääraselt märgib, et ta ei ole esitanud sellist kaebust täituri tegevusele, mis ei kuulu Harju Maakohtu pädevusse ning leiab, et esitatud kaebus kuulub halduskohtu pädevusse ning et kaebaja palub jätkuvalt kohtu seisukohta esitatud kaebuse osas, ei täpsusta ka see lõik, mis nimelt kaebaja täituri tegevusele ette heidab ja missugusel õiguslikul alusel arutab halduskohus täituri vastu esitatud nõudeid. Kohus jääb seisukohale, et kui halduskohtul puudub pädevus arutada täituri vastu esitatud mistahes nõudeid, mis viivad sj kahjunõude esitamiseni, siis ei muuda seda ka asjaolu, et kaebaja ikkagi tagab kohtu arvamust kaebuse uhtes. Kuna kaebaja ilmselgelt ei usalda täituri esitatud andmeid, kuigi täitur leidis, et arestimisaktiga on ta kohustanud võlgnikku ja kolmandat isikut (panka) täitma sissenõudja kasuks kohustuse ja juhul, kui kaebaja leiab, et täitur seda ei taganud, on kaebajal ikkagi kohustus ka juhul, kui selliselt tekkis kahju, pöörduda kaebuse arutamiseks tsiviilkohtusse. Kaebajale ei puudu võimalus esitada täituri tegevusest tekkinud kahju tõttu vastavat nõuet tsiviilasja arutavasse kohtusse, kuna Riigikohtu määruse nr 3-3-4-4-11 alusel nähtub selgelt, et täituri tegevusele on sätestatud teistsugune menetluskord seadusandja poolt, st KTS § 9 lg-s 8. Kohus saigi antud juhul teatada tagajärjed
6 3-11-2292 8) Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 9) Kohus on seisukohal, et käesolev kaebus on esitatud selle läbivaatamiseks mittepädevale kohtule. Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt on kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Kuigi kohtutäitur tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi, ei kuulu käesoleva kaebuse menetlemine halduskohtu pädevusse, kuna seadusega on sellise kaebuse lahendamiseks ette nähtud teistsugune kord. Riigikohtu erikogu määrusest nr 3-3-4-4-11
lg 1 punktile 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Samas sätestab sama paragrahvi lõige 2, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Käesoleval juhul on teistsugune menetluskord seadusandja poolt ette nähtud KTS § 9 lg-s 8. Tulenevalt sellest sättest vaadatakse kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus. Kaebuse esitamise ajal kehtinud
lg 1 p 1 sätestas, et menetlus lõpetatakse, kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
Menetluse lõpetamise korral ei saanud isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. 10) Kui käesolev kohus ei oleks määrusega kaebust menetlusse võtnud, siis nii kehtinud ja ka kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku (hetkel kehtiva
lg 1 p 1) kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.
(kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kord) lg 1 kohaselt kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses märgitakse võimaluse korral, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu. Kui kaebajat ei esinda advokaat, selgitas kohus kaebajale enne menetluse lõpetamise määruse tegemist menetluse lõpetamise tagajärgi ja kohus tegi enne käesoleva määruse andmist kaebuse esitajale teatavaks suuliselt kohtus ja täiendavalt kirjalikult, et kaebust ei saa halduskohtus pädevuse puudumisest menetleda, see tuleb halduskohtus jätta läbi vaatamata. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas kaebuse võtnud menetlusse, siis tuleb kohaldada
Vastavalt
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta kaebus läbi vaatamata juhul, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Käesolevalt ilmnesid viidatud asjaolud.
lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seega tuli kohtul selgitada, et asja läbivaatamine on võimalik, kui kaebaja esitab kaebuse Harju Maakohtusse, kes vaatab läbi kaebusi täituri tegevusele, kaebus tuleb seega esitada tsiviilasja lahendavale Harju Maakohtule. Kaebaja esindaja on kohtu teatise/selgituse kätte saanud 14.06.12 ja selles kinnitanud, et ta on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata. Kui kaebus ei kuulu kohtu pädevusse, siis selle normi eesmärk on esitatud kaebuse alusel õigusemõistmise vältimine halduskohtus. Juhul, kui kohus ei ole seda puudust sisaldavat kaebust § 121 lg 1 alusel tagastanud, tuleb kaebus läbi vaatamata jätta. Kohtumäärusega mittenõustumisel saab kaebaja selle vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtus. 7 3-11-2292 Kuivõrd tegemist on puudusega, mis asja sisulist läbivaatamist takistab, siis ei ole siinkohal sätestatud kohtu kaalumisõigust, seega ei saa kohus kaebuse suhtes seisukohta anda ja sisulist lahendit teha. 11) Varem kehtinud
lg 4 p 4 alusel tasutud riigilõiv kuulus tagastamisele, kui kohus lõpetas menetluse määrusega pädevuse puudumise tõttu.
lg 4 tulenevalt kaebuse esitaja kandis menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. 12) Kohtutäitur K.Põlts kinnitas, et ta kohtukulude nõuet ei esita. 13) Riigilõiv kuulub tagastamisele
Kaebaja on tasunud 28.09.11.a. riigilõivu maksekorraldusega nr 177 summas 15,97 eurot, see on laekunud (kantselei kinnitus tlk 12). 14) Kuna riigilõivu ei ole tasunud mitte kaebaja OÜ Rasmek vaid 15.97 euro suuruse riigilõivu on 28.09.2011 tasutud äriühingu eest K. S. oma Swedbank AS asuvalt kontolt nr xxxxxxxxxx, tuli kaebajal kohtule eraldi teatada, kelle ja millisele arvele riigilõivu tagastuskanne tuleks teha. 15) Käesolevalt on kaebaja kinnitanud 15.06.12.a., et ta taotleb tagastatud riigilõivu tagastamist ja selle kandmist kontole, mille omanik on K. S., Swedbank AS, arveldusarve nr xxxxxxxxxx. Karin Kalmiste Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.