2-11-48649 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-48649 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2012, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Plac

§ 94sätestatud määras 0,02% päevas kokku 27,84 eurot.

Hageja palub välja mõista kostjalt sidevahendi abil sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlg 191,73 eurot, intress 38,35 eurot ja viivis 27,84 eurot, kokku 257,92 eurot ning viivis tagastamata põhivõla summalt, mis seisuga kuni

1. jaanuar 2012 moodustab 191,73 eurot, alates
2. detsembrist 2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras 0,02% päevas. Viru Maakohtu
3. jaanuari 2012 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja andis lihtmenetluses kostjale tähtaja 7 päeva arvates hagiavalduse ja lisade kättesaamisest hagiavalduse vastuse esitamiseks. Kostja sai kohtumääruse ja hagiavalduse koos lisadega isiklikult kätte
4. jaanuaril 2012 (t.l.-41). Hagiavaldusele vastuse esitamise tähtaeg möödus
5. jaanuaril
6. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagiavaldusele vastust ei esitanud. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagejad esitas hagiavalduses taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt sidevahendi abil sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlg 191,73 eurot, intress 38,35 eurot ja viivis 27,84 eurot, kokku 257,92 eurot ning viivis tagastamata põhivõla summalt, mis seisuga kuni
7. jaanuar 2012 moodustab 191,73 eurot, alates
8. detsembrist 2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras 0,02% päevas (

§ 94sätestatud määras). Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud. Vastavalt Ts

MS § 407 lg 1, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esitas kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemisest keeldumise aluseid. Hageja väitel sõlmisid pooled 03. jaanuaril 2012 laenulepingu, mille alusel kostja sai hagejalt laenu 3000 krooni (191,73 eurot). Kostja kohustus laenu põhiosa 3000 krooni ja intressi 600 krooni (38,35 eurot) tagastama hiljemalt 02. veebruariks 2012. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ei täitnud. 3

) § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lähtuvalt

§ 108

lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 397lg 1 kohaselt, majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt

§ 113

lg 1 ja § 94, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 191,73 eurot, intress 38,35 eurot ja viivis 27,84 eurot, kokku 257,92 eurot ning viivis tagastamata põhivõla summalt, mis seisuga kuni
3. jaanuar 2012 moodustab 191,73 eurot, alates
4. detsembrist 2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras 0,02% päevas (

§ 94sätestatud määras). Hagihind Hagejate nõudeks on rahaline nõue laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Ts

MS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Lähtuvalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Hageja põhinõude suuruseks on 191,73 eurot. Hagi hind on 191,73 eurot. 4