Obsah (6)

§ 124§ 46§ 152§ 283§ 150§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-93 Haldusasi M.L.´i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 26.02.19

§ 124lg 3; 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA KAEBAJA SEISUKOHT

1. M.L. esitas 13.01.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotletakse Tallinna Linnavalitsuse 26.02.1999 korralduse nr 1398-k ja Maa-ameti 22.03.1999 teostatud Xxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxx) maaüksuse registrikande tühistamist. Kaebuse esitaja märgib, et sai vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse korraldusest ja Maa-ameti registrikandest teada 14.12.
3. 17.01.2012 määrusega võttis kohus kaebuse menetluse tähtaja küsimuse lahendamiseks ning andis vastustajatele ja kolmandale isikule tähtaja seisukohtade esitamiseks TÄHTAJA ENNISTAMISE TAOTLUS
4. Kaebajale ei olnud enne kolmanda isiku hagi esitamist 14.12.2011 edastatud korraldust, et kaebajal oleks võimalik tutvuda selle sisuga ning veenduda, et see rikub tema õigusi. 22.02.2011 pöördus kaebaja poole Xxxxxxx omaniku esindaja ja väitis ilma igasuguseid haldusakte esitamata, et „Ehitiste teenindamiseks vajalik krunt suurusega 3 076 m2 moodustati plaanimaterjalide alusel ja registreeriti maakatastris 22.märtsil
5. Plaanimaterjalide alusel on moodustatud ka krunt Xxxxxxx, mis registreeriti maakatastris
6. juunil 1998.“ Ei enne ega pärast antud kirja ei ole 1 kaebajale edastatud korraldust ega selgitatud, et antud haldusakt rikub tema õigusi. Kaebaja on korduvalt suhelnud Maa-ametiga ning talle on vastatud, et pooled peavad piiriprobleemi lahendama kokkuleppel. Sealjuures ei ole kaebajale kunagi selgitatud, et kuna Xxxxxxx on tagastatud mõõdistamisandmete alusel ja maakatastrisse kantud enne Xxxxxxx, siis on Maa-amet Xxxxxxx katastriüksuse registreerimisel teinud vea (registreerinud kattuvad katastriüksused), mille tagajärjel on rikutud kaebaja õigusi.
7. Isegi kui kaebaja oleks teadnud korralduse sisust, puudus kaebajal igasugune võimalus aru saada, kas kolmanda isiku välja käidud seisukohad on tõesed või mitte. Kaebajale 22.02.2012 edastatud kirjas soovis kolmas isik kaebajalt temale katastriplaani alusel kuuluva maa tasuta võõrandamist. Kaebaja leidis, et ei pea talle mõõdistamise tulemusel tagastatud maad loovutama ja tegema seda veel täiesti tasuta. Et Xxxxxxx omaniku soovidel ei olnud mingist alust viitas ka Maaamet kiri 10.02.2010 nr 12.3-1/250, kus on üheselt välja toodud, et „Xxxxxxx omanik on aia viinud piirile, mis on Xxxxxxx katastriüksuse plaanil“. Niisamuti on Maa-ameti kaardiserver alati näidanud, et mingisugust kattumist kinnistutel ei ole. Seega ei mõistnud kaebaja, et korraldus ja Maa-ameti katastrikanne võiks kuidagi rikkuda tema õigusi.
8. Kaebajal ei ole võimalik mõista, et kolmanda isiku esindaja 22.02.2011 toodud kaart on haldusakt HMS § 51 mõttes, mille alusel kanti Xxxxxxx katastrisse ja kanti ka kinnistusraamatusse. Antud kaart kannab nime „Tallinnas Lenini rajoonis Xxxxxxx asuva majavalduse krundi plaan“ ja on täiendatud korduvalt, mis muudab selle arusaamatuks. Kaardil on kommentaar „101 piirid kokkuviimata 09.01.86“ ja templid infoga „SAADUD Tallinna Linna TSN Täitev../loetamatu/ Arhiiv 10.08.1976 Reg. Nr. 388“ ja „Maa-amet, Harju Maakataster, Katastriüksus 78404:401: 7140, registreerimise aeg 22.märts 1999, Registreerija Argo Miljand“ ja teade „Koopia Õige“. Kaebajat eksitas ka see, et Xxxxxxx kinnistu asemel on kaardil ekslikult märgitud xxxxx. Puudub aga igasugune viide, et antud kaardi puhul on tegemist haldusaktiga, mida oleks võimalik vaidlustada. Lisaks puudus kaardil igasugune vaidlustamise viide või hilisemalt mõne ametniku väide sellele, et tegemist on haldusaktiga.
9. Kaebaja ei saanud enne haldusaktide tutvumisega mõista, et need rikuvad tema õigusi. HMS § 57 lg 3 sätestab, et vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Riigikohtu halduskolleegium on 09.05.2007 määruses nr 3-3-1-23-07 p-s 13 leidnud, et kaebetähtaeg kuulub ennistamisele vaidlustamisviite puudumise tõttu.
10. Kaebaja tugines oma käitumises ekslikult Maa-ameti, Tallinna linna ja kolmanda isikute kirjadele. Kaebaja pöördus Maa-ameti poole mitmel korral, esimesele kirjale Maa-amet ei vastanud, hilisemale pärimisele vastati Maa-ameti ja kolmanda isiku vahelise kirjavahetuse edastamisega. Kirjavahetuses, mis on edastatud kaebajale Maa-ameti või kolmanda isiku esindaja poolt on Maa-amet mõista andnud, et pooled peavad saavutama kokkuleppe, kuid ühelgi juhul ei ole viidatud Maa-ameti või Tallinna linna haldusaktide puudustele ning on sealjuures viidanud täiesti asjassepuutumatutele seadustele ja paragrahvidele. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada. Kaebuse esitaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. MAA-AMETI SEISUKOHT
11. M.L. saatis 15.02.2010 e-kirjaga Maa-ametile infopäringu, milles märkis, et (ref): ta on xxxxxx omanik ja et Xxxxxxx kinnistuomaniku esindaja on talle hiljuti teatanud, et kinnistupiiriga pidi olema mingi probleem ning et Maa-amet on väljastanud Xxxxxxx omanikele olukorda tutvustava kirja. M.L. palus saata see kiri ka temale tutvumiseks, kuna leidis, et ta peaks olema Maa-ameti seisukohaga kursis. Maa-amet saatis 26.02.2010 kaaskirjaga 12.1-5/250 “Vastus päringule” M.L.ile oma 10.02.2010 kirja nr 12.3-1/250 “Xxxxxxx ja Xxxxxxx kontrollmõõdistamisest” koos 2 lisaga tutvumiseks. Kirja 2 lõigus on märgitud, et (tsit): “Xxxxxxx katastriüksus […] on maakatastris registreeritud 22.03.1999“.
12. Maa-ameti käsutuses on Xxxxxxx kinnistu omaniku L. K. esindaja vandeadvokaat Tiia Nurme 22.02.2011 taotlus kinnisasja piiri kindlakstegemiseks vajalike toimingute tegemiseks ja vajalike tahteavalduste saamiseks, mis on saadetud Xxxxxxx toonastele ühisomanikele E. ja G. A.le ning xxxxxxx omanikule M.L.ile. Taotluse 2 lk esimeses lõigus on sedastatud, et (tsit): “Xxxxxxx ehitiste teenindamiseks vajalik maa on määratud ja maa ostueesõigusega erastamine on otsustatud Tallinna Linnavalitsuse
13. veebruari 1999 korraldusega nr 1398-k. Ehitiste teenindamiseks vajalik krunt suurusega 3076 m² moodustati plaanimaterjalide alusel ja registreeriti maakatastris
14. märtsil 1999 […]”. Kahtlust ei ole selles, et kaebaja on eelkäsitletud taotluse kätte saanud, sest kaebaja on sellele vastanud 11.03.2011 vastuskirjaga: “RE: taotlus kinnisasja piiri kindlakstegemiseks vajalike toimingute tegemiseks ja vajalike tahteavalduste saamiseks”, mille esimesest lõigust nähtub, et (tsit): “Pöördusite 22.02.2011 oma kirjaga minu, kui xxxxxxxx (katastrinumber xxxxxxxxxxx, edaspidi Kinnistu) omaniku, poole seoses xxxxxxxx maaasjadega. […]”
15. M.L. saatis 05.05.2011 e-kirjaga Maa-ametile taotluse xxxxxxx piiride asjus, milles märkis, et (ref): Xxxxxxx kinnistu omanik L. K. soovib meievahelist piiri nihutada selliselt, et selle tulemusena väheneks minu kinnistu suurus. Naaberkinnistu Xxxxxxx on moodustatud plaanimaterjali alusel ja katastrisse kantud 22.03.
16. Xxxxxxx kinnistu kantud katastrisse valesti ja minu kahjuks, sest Xxxxxxx kataster kattub osaliselt varem katastrisse kantud xxxxxxxx katastriüksusega. Maa-ameti 19.05.2011 kirjaga nr 12.1-5/2881 „Kontrollmõõdistamise tulemustest“ tehti Xxxxxxx, Xxxxxxx ning Xxxxxxx omanikele teatavaks 03-04.05.2011 teostatud kontrollmõõtmise tulemused.
17. Kaebaja on kaebuse punktis 3.8 märkinud, et koos maakohtu määrusega 14.12.2011 sai kaebaja ametlikult teadlikuks Xxxxxxx erastamisotsusest ja Xxxxxxx registrikande sisust ning sai nendega esimest korda tutvuda 14.12.
19. Vastavalt

§ 46

lõikele 1 võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

§ 46

lõike 7 kohaselt, kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. 13. Maa-amet on seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaega tuleks hakata lugema hiljemalt Xxxxxxx kinnistu omaniku L. K. esindaja vandeadvokaat Tiia Nurme 22.02.2011 taotluse kinnisasja piiri kindlaks-tegemiseks vajalike toimingute tegemiseks ja vajalike tahteavalduste saamiseks kättesaamisest ning et kaebus on halduskohtule esitatud

-s sätestatud tähtaega rikkudes ning käesoleva haldusasja menetlus tuleks lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu. Maaamet ei näe siinkohal ühtegi objektiivset asjaolu või mõjuvat põhjendust, mis takistas tühistamiskaebuse esitamist seaduses sätestatud tähtajal. 14. Eeltoodust tulenevalt, Maa-amet on seisukohal, et kaebaja on viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua, sest tühistamiskaebus TLV 26.02.1999 korralduse nr 1398-k ja Maa-ameti poolt 22.03.1999 tehtud Tallinnas Xxxxxxx asuva maaüksuse registrikande peale on esitatud ligi aasta pärast haldusaktist teadasaamist ning kaebaja pole kaebuses esitanud ühtegi põhjendust, miks on kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Seega tuleks tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg lugeda möödalastuks ning käesoleva haldusasja menetlus tuleks lõpetada

§ 124lõike 2 alusel kaebetähtaja rikkumise tõttu.

Osundame siinkohal Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2007 määrusele haldusasjas nr 3-06-1200, milles asuti seisukohale, et (tsit): “haldusakti puhul, mille kaebetähtaeg tuleb lugeda möödalastuks kaebaja ebamõistliku viivituse tõttu, ei saa samaaegselt olla tegemist mõjuvate põhjustega tähtaja möödalaskmisel”. Järelikult puudub alus ka kaebetähtaja ennistamiseks. 3 TALLINNA LINNAVALITSUSE SEISUKOHT

1. Kaebaja väide, et ta sai vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse vaidlustatud korraldusest teada alles 14.12.2011, ei vasta tõele. Tegelikult sai kaebaja eelnimetatud korraldusest teada tunduvalt varem. Xxxxxxx omaniku, L. K., esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm kaebajale esitatud taotlusest nähtub, et kaebajat on teavitatud asjaolust, et Xxxxxxx ehitise teenindamiseks vajalik maa on määratud ja maa ostueesõigusega erastamine on otsustatud Tallinna Linnavalitsuse
2. veebruari 1999 korraldusega nr 1398-k (lisa 1, lk 2), juba 22.02.
3. Samuti on eelnimetatud kirjas informeeritud kaebajat selle kohta, et Xxxxxxx ehitiste teenindamiseks vajalik krunt registreeriti maakatastris
4. märtsil 1999 (lisa 1, lk 2). Eelnimetatud kirja sai kaebaja kätte 25.02.2011 (lisa 2). Seega sai kaebaja vaidlustatud korraldusest ja krundi maakatastris registreerimisest teada hiljemalt 25.02.
6. Kaebaja
7. märtsil 2011 esitanud vastusest eelnimetatud taotlusele, milles kaebaja on leidnud, et Xxxxxxx katastripiir on ebaõige, nähtub samuti, et ta oli teadlik asjaolust, et Xxxxxxx kinnistu on registreeritud maakatastris ning kantud kinnistusraamatusse (kaebuse lisa 11). Kuivõrd nimetatud vastuses on kaebaja rõhutanud, et temale kuuluv kinnistu on kantud katastrisse ja kinnistusraamatusse haldusakti alusel, pidi kaebaja aru saama, et ka Xxxxxxx kinnistu katastrisse ja kinnistusraamatusse kandmise aluseks oli haldusakt, millele oli L. K. esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm 22.02.201 esitatud taotluses otseselt viidatud.
8. Tõele ei vasta ka kaebaja väide, et ta polnud varem teadlik xxxxxxx ja Xxxxxxx kinnistute maa-alade kattuvusest. Kaebuses esitatud faktilistest asjaoludest nähtuvalt on piirivaidlus kestnud vähemalt alates
9. aastast. Isegi, kui eeldada, et kaebaja ei olnud vaatamata Xxxxxxx omaniku korduvatele piirivaidlusi puudutavatele pöördumistele ja krundipiiride korduvatele mõõtmistele teadlik asjaolust, et kinnistute xxxxxx ja Xxxxxxx kinnistute maa-alad kattuvad, sai ta sellest teada Xxxxxxx kinnistu detailplaneeringu menetluses. Nimetatud detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse
10. novembri 2010 korraldusega nr 1779-k, millest Tallinna Linnaplaneerimise Amet teavitas kaebajat
11. detsembri 2010 kirjaga (lisa 3). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Xxxxxxx kinnistu jagamine kaheks 100% elamumaa maakasutuse sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramine olemasoleva elamu laiendamiseks ja uue kuni 2-korruselise üksikelamu (millel on ka maa-alune korrus) püstitamiseks. Lisaks oli eesmärgiks muuta Xxxxxxx kinnistu piire vastavalt Xxxxxxx majavalduse krundi erastamise plaanile ning likvideerida kinnistute osalised maa-alade kattumised Xxxxxxx naaberkinnistuga ja xxxxxx naaberkinnistuga (lisa 4, detailplaneeringu seletuskiri, p 2.1.1.). Asjaolu, et kaebaja on tutvunud detailplaneeringu eskiisi ja seletuskirjaga, nähtub kaebusele lisatud tsiviilasja 2-11-59519 menetlusdokumendist (kaebuse lisa 18 p 2.4).
12. Kaebetähtaja ennistamist õigustavad üksnes objektiivsed takistused. Antud asjas on tõendatud, et kaebaja sai vaidlustatud haldusaktist ja toimingust teada hiljemalt 25.02.2011, seega oli kaebuse esitamise tähtaeg 28.03.
13. Tähtaja ennistamise taotluses ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis oleks takistanud kaebajal esitada kaebust seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.
14. Tallinna linna hinnangul ei vasta tõele kaebaja väide, nagu ei oleks kaebaja Xxxxxxx omaniku esindaja 22.02.2011 pöördumises toodu põhjal mõistnud, et vaidlustatud korraldus võib rikkuda tema õigusi. Kaebaja vastusest nimetatud pöördumisele (kaebuse lisa 11) nähtub üheselt, et kaebaja on seisukohal, et Xxxxxxx katastripiir on ebaõige. Kuivõrd kaebaja teadis oma isiklikust kogemusest, et katastriüksuse moodustamise ja katastriüksuse plaani koostamise aluseks on linnavalitsuse haldusakt, pidi kaebaja mõistma, et 22.02.2011 pöördumises nimetatud Tallinna Linnavalitsuse 26.02.1999 korraldus nr 1398-k, millega otsustati Xxxxxxx maa ostueesõigusega erastamine, ning maaüksuse registrikanne on vastuolus tema õiguste ja huvidega. 4
15. Isegi juhul, kui kaebaja väide selle kohta, et ta ei saanud 22.02.2011 kirja põhjal aru enda õiguste rikkumisest, oleks tõene, ei ole see kaebetähtaja ennistamise aluseks, kuna

§ 46

lg 1 ja 7 kohaselt on kaebetähtaja kulgemise algus seatud sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastusest teadasaamisest. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt toonitanud, et selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi, ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse (RKHK määrus nr 3-3-1-38-01 p 2; RKHK määrus nr 3-3-1-75-08 p 17).

1. Eelnevast tulenevalt ei oma kaebetähtaja ennistamisel tähtsust asjaolu, et erinevad ametiasutused ei ole kaebajale selgitanud, et tal on õigus vaidlustada Tallinna Linnavalitsuse 26.02.1999 korraldust nr 1398-k ja Maa-ameti 22.03.1999 teostatud Xxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxxx) maaüksuse registrikannet. Vastuoluline ja arusaamatu on kaebetähtaja möödalaskmise põhjendamine asjaoluga, et 22.02.2011 kirja lisana kaebajale edastatud Xxxxxxx majavalduse krundi plaanil puudub vaidlustamisviide. Arvestades asjaolu, et esmalt on kaebaja tuginenud kaebetähtaja ennistamise taotluses sellele, et ta ei saanud 22.02.2011 kirjas toodud informatsiooni põhjal aru oma õiguste rikkumisest, jääb Tallinna linnale arusaamatuks, kuidas sai plaanil vaidlustusviite puudumine mõjutada kaebuse tähtaegset esitamist.
2. Lisaks eeltoodule ei nõustu Tallinna linn kaebaja väitega selle kohta, et kaebetähtaja möödalaskmine on tingitud Maa-ameti poolt antud väärast informatsioonist. Antud asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt ei ole Maa-amet andnud kaebajale eksitavat või ebaõiget informatsiooni, samuti pole Maa-amet andnud kaebajale sellist informatsiooni, millega oleks võimalik põhjendada kaebetähtaja rikkumist. Kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi põhjust, mis takistas tal tutvuda vaidlustatud haldusakti sisuga ning esitada kaebus tähtaegselt.
3. Arvestades asjaolu, et kaebaja sai vaidlustatud haldusaktist teada hiljemalt
4. veebruaril 2011 ja ta esitas kaebuse kõnealuse haldusakti tühistamiseks alles
5. jaanuaril 2012 (so ligi 11 kuud hiljem) ning kaebaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal kaebuse tähtaegset esitamist, tuleks haldusasja menetlus kaebetähtaja ennistamise aluse puudumise tõttu lõpetada. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
6. Kolmas isik leiab, et Tallinna Linnavalitsuse 26.juuni 1998 korraldus 4176-k, millega otsustati kaebaja xxxxxxx kinnistu tagastamine, rikub kolmanda isiku õigusi, kuid kinnisasja piiri kindlaks tegemine Maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS) § 15 lg 1 alusel ja Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 129 lg 1 alusel ei eelda maa esmakinnistamise aluseks oleva haldusakti vaidlustamist. Nimetatud sätete kohaselt tehakse kinnisasja piir kindlaks ja registreeritakse maakatastris kinnisasjade puhul, mille piir on määratud ebaõigesti. Tegemist on olukorraga, kus maakorraldustoimingu tagajärjena muutuvad kinnistusraamatusse kinnistu kohta kantud andmed.
7. Kaebaja väide, et ta sai vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 26.02.1999 korraldusest nr 1398-k ja Maa-ameti poolt 22.03.1999 teostatud Xxxxxxx registrikandest teada alles 14.12.2011, ei vasta tõele. Kolmanda isiku esindaja saatis 22.02.2011 tähitud kirja kaebajale, kus on seletatud, et „... xxxxxx ehitise teenindamiseks vajalik maa on määratud ja maa ostueesõigusega erastamine on otsustatud Tallinna Linnavalitsuse
8. veebruari 1999 korraldusega nr. 1398-k. Ehitiste teenindamiseks vajalik krunt suurusega 3076 m2 moodustati plaanimaterjalide alusel ja registreeriti maakatastris
9. märtsil
10. ... Plaanimaterjalide alusel moodustatud krundi plaan on nähtav käesoleva taotluse lisaks oleval plaanil (lisa 1) ...“. Seega ei saa väita, et kaebaja ei teadnud, et vastav plaan oli aluseks xxxxxxxxxx krundi moodustamise aluseks. Samuti on vastavat plaani korduvalt kaebajale näidatud ning suuliselt selle sisu seletatud. 5
11. Kaebaja väide, et ta polnud varem teadlik xxxxxxx ja Xxxxxxx kinnistute maa-alade kattuvusest, ei vasta tõele. Elisor ASi poolt 30.09.1997 koostatud xxxxxx kinnistu plaanilt on näha, et piiripunkt 4 on sattunud 1,39m naaberkrundile Xxxxxxx ning „Seniste maakasutuste piirid“ on määratud valesti, see tähendab, et xxxxxxx kinnistu piiridesse on määratud maa piirdeaia tagant, mida xxxxxxx kinnistu omanik ei saanud faktiliselt kasutada. Seega juba sel hetkel oleks pidanud kaebajal tekkima küsimus, miks talle on määratud naaberkinnistute arvelt lisamaad. Samas xxxxxxxx piirid on määratud piirdeaedade asukohaga, see tähendab, et piirid määrati vastavalt sel hetkel olevale maakasutusele ja lähtusid maamärkidest ning looduslikust situatsioonist, seega ei olnud sel hetkel kolmas isik teadlik piiride kattuvusest. Sellisel kujul omandasid kolmas isik ja kolmanda isiku surnud abikaasa M. K. 25.juulil 1968 ja 15.novembril 1976 sõlmitud ostu-müügi lepingutega xxxxxx majavalduse.
12. Kaebaja väide, et Maa-ameti kaardiserver on alati näidanud, et mingisugust kattumist kinnistutel ei ole, ei vasta tõele. Aastaid on Maa-ameti kaardiserver näidanud xxxxxx ja Xxxxxxx kinnistute osalist kattumist, millest on teadlik ka kaebaja. Kaardiserveris likvideeriti kattuvus 2011 sügisel, kui xxxxxxx uus omanik viis Maa-ametisse oma kinnistu uue katastritoimiku, millega likvideeriti kinnistute xxxxxxxx ja Xxxxxxx kattuv osa.
13. Kaebaja väidab, et on probleemi ilmnemisel olnud korduvalt ühenduses Maa-ameti esindajatega, kuid teada saades hiljemalt 25.02.2011 Tallinna Linnavalitsuse 26.02.1999 korraldusest nr 1398-k, pole kordagi pöördunud Tallinna Linnavalitsuse, kui korralduse väljastaja, poole.
14. Kaebaja väidab, et Kolmanda isiku esindaja 22.02.2011 poolt esitatud plaan on arusaamatu, kuid on välja lugenud „Maa-amet, Harju Maakataster, Katastriüksus xxxxxxxxxx, registreerimise aeg 22.märts 1999, Registreerija Argo Miljand“. Seega sai kaebaja xxxxxx krundi maakatastris registreerimisest teada hiljemalt 25.02.
15. Samuti nähtub kaebaja poolt saadetud taotluses 05.05.2011 Maa-ametile, et „...Naaberkinnistu xxxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxx) on katastrisse kantud hiljem (22.märts 1999) ja moodustatud plaanimaterjalide alusel....“(kaebetähtaja ennistamise taotluse lisa 8, kolmas lõik). Seega kaebaja oli sel hetkel teadlik ja sai aru, et xxxxxxxxx on katastrisse kantud ja moodustatud plaanimaterjalide alusel. Eeltoodust tulenevalt palub kolmas isik lõpetada haldusasja menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu ning jätta kohtukulud kaebuse esitaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 30.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lõikele 2.

Vastavalt

§ 124

lg-le 2 lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebaja esitatud asjaolud ei ole käsitletavad tähtaja ennistamise aluseks olevate objektiivsete asjaoludena. Seetõttu tuleb kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus

§ 124

lg 1 alusel rahuldamata jätta ning menetlus

§ 124lg 2 alusel lõpetada.

Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt. 31.

§ 283

lg 1 kohaselt tehakse kaebetähtajast kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes.

§ 46

lõikest 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada üldjuhul 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest.

§ 46

lg 7 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kaebuse esitaja märgib, et sai vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 6 korraldusest ja Maa-ameti registrikandest teada 14.12.

1. Kohus nimetatud väitega ei nõustu, kuna toimiku materjalidest nähtuvalt sai kaebuse esitaja vaidlustatud haldusaktidest teada hiljemalt 25.02.
2. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Linnavalitsus, Maa-amet ning kolmas isik. Kohus nõustub vastustajate poolt toodud seisukohtadega, et kaebuse esitamise tähtaega tuleks hakata lugema hiljemalt Xxxxxxx kinnistu omaniku L. K. esindaja vandeadvokaat Tiia Nurme 22.02.2011 taotluse kinnisasja piiri kindlaks-tegemiseks vajalike toimingute tegemiseks ja vajalike tahteavalduste saamiseks kättesaamisest, milliseks oli 25.02.2011.

§ 46

lõikest 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada üldjuhul 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest. Antud asjas on tõendatud, et kaebaja sai vaidlustatud haldusakti olemasolust ja toimingust teada hiljemalt 25.02.2011 ja oleks viivitamatule pidanud astuma samme selleks, et haldusaktiga vahetult tutvuda. Kaebus on kohtule esitatud alles 13.01.2012, seega ligi 11 kuud hiljem peal seda kui kaebaja sai teada tema õiguste rikkumisest. Kohus leiab, et nii pikk viivitus ja haldusakti väljanõudmata jätmine ei olnud põhjendatud ja kaebus on seega esitatud pärast

§ 46lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist.

1. Kaebuse esitaja 16.04.2012 tähtaja ennistamise taotluses selgitab, et tugines oma käitumises ekslikult Maa-ameti, Tallinna linna ja kolmanda isikute kirjadele. Kaebaja pöördus Maa-ameti poole mitmel korral, esimesele kirjale Maa-amet ei vastanud, hilisemale pärimisele vastati Maaameti ja kolmanda isiku vahelise kirjavahetuse edastamisega. Kirjavahetuses, mis on edastatud kaebajale Maa-ameti või kolmanda isiku esindaja poolt on Maa-amet mõista andnud, et pooled peavad saavutama kokkuleppe, kuid ühelgi juhul ei ole viidatud Maa-ameti või Tallinna linna haldusaktide puudustele ning on sealjuures viidanud täiesti asjassepuutumatutele seadustele ja paragrahvidele. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada.
2. Samuti märgib kaebaja, et talle ei olnud enne kolmanda isiku hagi esitamist 14.12.2011 edastatud korraldust, et kaebajal oleks võimalik tutvuda selle sisuga ning veenduda, et see rikub tema õigusi. 22.02.2011 pöördus kaebaja poole Xxxxxxx omaniku esindaja ja väitis ilma igasuguseid haldusakte esitamata, et „Ehitiste teenindamiseks vajalik krunt suurusega 3 076 m2 moodustati plaanimaterjalide alusel ja registreeriti maakatastris 22.märtsil
3. Plaanimaterjalide alusel on moodustatud ka krunt xxxxxxxxx, mis registreeriti maakatastris 8 juunil 1998.“ Ei enne ega pärast antud kirja ei ole kaebajale edastatud korraldust ega selgitatud, et antud haldusakt rikub tema õigusi. Kaebaja on korduvalt suhelnud Maa-ametiga ning talle on vastatud, et pooled peavad piiriprobleemi lahendama kokkuleppel. Kaebaja märgib, et ei saanud enne haldusaktide tutvumisega mõista, et need rikuvad tema õigusi. Samuti leiab kaebaja, et kaebetähtaeg kuulub ennistamisele ka vaidlustamisviite puudumise tõttu.
4. Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda

§ 150

lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt loetakse menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus või surm. Kuigi märgitud loetelu ei ole ammendav, leiab kohus, et mõjuvaks põhjuseks saab olla vaid sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Maaüksuse registrikandel vaidlustamisviite puudumine ei saa selliseks mõjuvaks põhjuseks olla.

1. Riigikohus on oma määruses nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kaebaja ei ole välja toonud põhjuseid, mis takistasid teda 7 kolmanda isiku esindaja 22.02.2011 pöördumises nimetatud Tallinna Linnavalitsuse 26.02.1999 korraldusest nr 1398-k ja Maa-ameti 22.03.1999 teostatud Xxxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxx) maaüksuse registrikande teada saamisel asuma selgitama vaidluse algatamise korda ja vajadusel kasutama selleks professionaalset abi.
2. Lisaks objektiivsetele asjaoludele (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), tuleb kohtul hinnata ka asja subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Käesoleval juhul on kaebaja äriregistri teabesüsteemi elektroonilisest väljavõttest nähtuvalt OÜ Regula Haldus ja Rosensteini Maja OÜ ainuosanik ning OÜ Sauvero ja Rosensteini Maja OÜ juhatuse liige, kelle registrikaardil oleva põhitegevusala hulka kuulub kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel. Seega pidi kaebaja oma tegevusalal tegutsemiseks teadma ja aru saama, et katastriüksuse maakatastrisse ja kinnistusraamatusse kandmise eelduseks on seaduse alusel antud haldusakt ning sellele järgnevad õigusaktidel põhinevad asjakohased toimingud..
3. Kuivõrd tähtaegadest kinnipidamine peab tagama õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja usaldusekaitse põhimõtete realiseerumise ka teiste menetlusosaliste suhtes, siis on lubamatu mittemõjuval põhjusel möödalastud tähtaja ennistamine, seega ei oleks antud juhul mingil juhul avalikes huvides mõjuva põhjuseta ületatud kaebetähtaja ennistamine.

§ 124

lg 2 kohaselt ja

§ 152

lg 1 p 2 alusel kohus lõpetab määrusega asja menetluse kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaega ei kuulu ennistamisele. 38.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel. Et kohus lõpetab asja menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel, siis kuulub tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele.

Kadriann Ikkonen kohtunik 8