← Eesti

2-11-28824/16

Obsah (8)§ 11§ 3§ 8§ 76§ 397§ 100§ 101§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 05.detsember 2011, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-28824 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi Toom

§ 11

lg 4 Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Hageja ei ole kohtule esitanud poolte kohustatud isiku poolt allkirjastatud lepingudokumenti. Kostja on eitanud arvelduslaenu lepingu ja võlaõigusliku suhte olemasolu enese ja hageja vahel. Kohus vaatleb kõiki Leping I kohta esitatud tõendeid kogumis, et tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud laenuleping ning kas hoolimata allkirjade puudumisest on võimalik tuvastada hageja poolt väidetud lepinguliste kohustuste olemasolu poolte vahel muude tõendite uurimise teel. Kohus tuvastas, et hageja on koostanud kostjale kaks Lepingu I erakorralise ülesütlemise teadet 17.02.

  1. a (tlk 17) ja 08.03.2011 (tlk 18). Kostja aadressiks on hageja teadetele märkinud Virbi 2-53, Tallinn 13629, mis ei ole kostjaga väidetavalt sõlmitud lepingu järgseks aadressiks. Rahvastikuregistri väljavõttest (tlk 32) nähtub, et kostja, Toomas Rebmanni elukohaks ei ole kunagi olnud registreeritud hageja poolt teatistes toodud aadressi ning hageja poolt kohtule esitatud tõenditest jääb kohtule arusaamatuks, millisel põhjusel saatis hageja lepingu ülesütlemise teated kostjale just sellel konkreetsel aadressil. Kostja selgitab oma vastuses, et tema elukoht on alaliselt olnud XXX ning ka pärast Eestist lahkumist on ta sellelt aadressilt saanud saadetud posti kätta. Kostja ei ole kinnitanud ühegi teate kättesaamist hagejalt ning eitab igasuguste panga poolt saadetud teadete saamist posti teel. Seega, kohus ei loe tõendatuks hageja väidet, et lepingu ülesütlemise teated on kostjale kätte toimetatud. Kohtu hinnangul on hageja väited lepingu ülesütlemise teadete kättesaamiste kohta paljasõnalised, ning pealegi saadetud valele aadressile, seega ei ole antud väited tõendatud. Hageja väidab täiendavalt, et kostja vastas hageja poolt edastatud lepingu ülesütlemise teatele ja lubas võlgnevuse tasuda hiljemalt 26.03.
  2. a. Hageja pikendas seepeale lepingu ülesütlemise tähtaega ja saatis sellekohase teate kostjale. Hageja ei ole nimetatud väite tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit, mistõttu kohus on seisukohal, et hageja väited lepignu ülesütlemise ja tähtaja pikendamise kohta on paljasõnalised, ning kohus jätab need väited tähelepanuta. Lisaks on hageja esitanud laenumaksete aruande (tlk 15-16), millest nähtuv võla suurus 1917,35 eurot ja laenu viiviseavestuse perioodil 05.04.2011 kuni 19.06.2011 (tlk 9) mille kohaselt viivis on 69,16 eurot. Kohus tuvastab selle alusel väidetava Lepingust I tuleneva nõude suuruse, kuid 5

(2)on seisukohal, et esitatud dokumendid ei kanna samuti kohustatud isiku kinnitust laenukohustuse olemasolu kohta, seega ei tõenda need tõendid laenusuhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Kohus on seisukohal, et Hageja poolt esitatud kirjalikku lepingut tlk 10- 14 ei saa lugeda poolte vahel sõlmitud kirjalikuks lepinguks, kuna sellel puudub kohustatud isiku allkiri. Samuti ei ole kohtu poolt analüüsitud muude tõenditega tuvastatav hageja nõude olemasolu Laenulepingust 1 tuleneva kohustise ulatuses kostja vastu kuna nii lepingul kui ka kõigil esitatud dokumentidel puudub igasugune kohustatud isiku (kostja) poolne kinnitus kohustuse olemasolu kohta. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et poolte vahel tekkisid võlasuhted teistel alustel (

§ 3

). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue 2160.03 eurot, millest 1917.35 eurot on põhiosa, 173.52 eurot intress ja 69.16 eurot viivis, ei kuulu rahuldamisele

§ 11

lg 4 alusel, kuna kohtul ei olnud võimalik tuvastada poolte vahel hageja poolt hagiavalduses viidatud lepingulise kohustuse olemasolu. Leping II Kohus käsitleb hageja teist nõuet, mis hagiavalduse kohaselt tuleneb 29.09.

  1. a sõlmitud Magnet krediitkaardi lepingu nr A080016179 krediidilimiidiga 1597.79 eurot(25000 Eesti krooni) kasutamisest (edaspidi Leping II). Haginõude kohaselt võlgneb kostja hagejale 20.06.2011 seisuga 1400.34 eurot, millest 1143.24 eurot on põhiosa, 81.67 eurot intress ja 175.43 eurot viivis. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja ja kostja vahel olid sõlmitud Leping II. Kostja võtab nõude omaks, ning ei vaidle krediitkaardi lepingu sõlmimisele ja kasutamisele tema abikaasa poolt ning võlgnevuse tekkimisele vastu. Kostja taotleb nõude rahuldamise korral maksete ajatamist. Kohus leiab, et hagi tuleb Leping II suhtes tuleb rahuldada. Kohul loeb võlanõude Leping II järgi täies ulatuses tõendatuks hageja eistatud järgmiste tõendite alusel: 29.09.
  2. a sõlmisid ja allkirjastasid pooled Magnet krediitkaardi lepingu nr A080016179 (tlk 19- 22) mida tõendab ka lepingule lisatud kostja passi koopia (tlk 23). Kohus loeb üleandmise-vastuvõtmise akti alusel tuvastatuks, et hageja väljastas kostjale Magnet Krediitkaardi (tlk 24) krediidilimiidiga 1597.79 eurot(25000 Eesti krooni). Kohus loeb tlk 25-26 toodud laenumaksete aruande põhjal tõendatuks, et Kostja sooritas oma valduses olnud Kaardiga tehinguid alates 03.10.
  3. a. Võlgnevus tekkis alates 07.06.
  4. a Viivise arvestamise kohta on hageja hagiavaldusele lisanud vastavad tabelid (tlk 29-30). 09.08.
  5. a saatis hageja kostjale lepingu II erakorralise ülesütlemise teade, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 23.08.
  6. a, kostja võlgnevust ei likvideerinud, millest tulenevalt ütles hageja laenulepingu alates 02.09.2010 erakorraliselt üles (tlk 27). 28.09.2010 on kostjale saadetud nõue lepingust II tuleneva võlgnevuse tasumiseks, milles hageja palus kostjal võlgnevus likvideerida hiljemalt 13.10.
  7. a (tlk 28). Kohus tuvastas, et hageja on kostja aadressiks mõlemale teatele märkinud Virbi 2-53, Tallinn 13629, mis ei ole kostjaga sõlmitud lepingus toodud aadressiks. Rahvastikuregistri väljavõttest (tlk 32) nähtub, et kostja, Toomas Rebmanni elukohaks ei ole kunagi olnud registreeritud hageja poolt teatistes toodud aadressi ning hageja poolt kohtule 6

(2)esitatud tõenditest jääb kohtule arusaamatuks, millisel põhjusel saatis hageja lepingu ülesütlemise teated kostjale just sellel konkreetsel aadressil. Kostja selgitab oma vastuses, et tema elukoht on alaliselt olnud XXX ning ka pärast Eestist lahkumist on ta sellelt aadressilt saanud saadetud posti kätta. Kostja ei ole kinnitanud ühegi teate kättesaamist hagejalt ning eitab igasuguste panga poolt saadetud teadete saamist posti teel. Seega, kohus ei loe tõendatuks hageja väidet, et lepingu ülesütlemise teated on kostjale kätte toimetatud. Kohtu hinnangul on hageja väited lepingu ülesütlemise teadete kättesaamiste kohta paljasõnalised, ning pealegi saadetud valele aadressile, seega ei ole antud väited tõendatud. Kostja ei ole võlgnevust tänaseni tasunud. Kohus loeb tõendatuks, et Lepingu II alusel võlgneb kostja hagejale 20.06.2011 seisuga 1400.34 eurot, millest 1143.24 eurot on põhiosa, 81.67 eurot intress ja 175.43 eurot viivis.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kostja Lepingust II tulenevat raha maksmise kohustust ei täitnud. Lepingust II tulenev võlgnevus tekkis 04.01.2007. a.

396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1,p 4 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist (p 1), laenuleping üles öelda (p 4) ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti vastavalt

§-le 101 lg 2.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt lepingust II on hageja arvestanud viivist 18 % aastas. Eeltoodud põhjendustel kuulub kostjalt, Toomas Rebmannilt, AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks võlgnevus summas 1400.34 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevustest, millest 1143.24 eurot on põhiosa, 81.67 eurot intress ja 175.43 eurot viivis. TsMS § 367 esimese lause järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, välja mõistmist kohtult, mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt

§ 113lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 20.06.2011 kuni põhivõla tasumiseni viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras 18% aastas. 7

(2)Kohtuotsuse täitmine Tulenevalt TSMS § 445 lg 1 Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on esitanud taotluse kohustuse täitmise ajatamiseks, kuid ei ole seda piisavalt motiveerinud ega tõendanud. Samas on kostja hagi Lepingu II osas võlakohustuse olemasolu tunnistanud. Kohus leiab, et kostja taotlus haginõude ajatamiseks ei kuulu motiveerimatuse tõttu rahuldamisele. Kohtuotsus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagi hind käesolevas asjas oli 3060, 59 eurot. Kohus rahuldas hagi 1400, 34 euro ulatuses, millele lisandusid kõrvalnõuded. Seega rahuldas kohus haginõude 46 % ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jagada hageja ja kostja vahel proportsionaalselt jättes hageja kanda 45% ja kostja kanda 46% menetluskuludest. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 05.12.2011.a. ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 163, 173, 174, 436, 442, 452, 453, 630-632 nõudeist. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2012.a, kusjuures ringkonnakohus otsustas: 8
(2)Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Viru Maakohtu
  1. detsembri 2011 otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS SEB Pank hagi Toomas Rebmanni vastu 2160,03 euro väljamõistmiseks ning jaotati menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista Toomas Rebmannilt AS SEB Pank kasuks välja laenulepingu nr A080013743 järgi 2160,03 eurot ning jätta menetluskulud Toomas Rebmanni kanda. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „
  2. Rahuldada hagi.
  3. Välja mõista Toomas Rebmannilt AS SEB Pank kasuks laenulepingu nr A080016179 järgi võlgnevus 1400 (üks tuhat nelisada eurot) ja 34 senti (sh 1143,24 eurot laenu põhiosa, 81,67 eurot intress ja 175,43 eurot viivis) ning viivis alates 20.06.2011 määraga 18% aastas põhinõudest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ning laenulepingu nr A080013743 järgi võlgnevus 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend eurot) ja 3 senti (sh 1917,35 eurot laenu põhiosa, 173,52 eurot intress ja 69,16 eurot viivis).“ Jätta menetluskulud maakohtus Toomas Rebmanni kanda. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Toomas Rebmanni kanda. Kohtuotsus jõustus 09.07.
  4. 9
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.