LÕMTK 06.12.2011 korraldusega nr 9-1.1/3091 kohustati XXX OÜ-d tasuma sunniraha summas 200 eurot, kuna osaühing jättis maksuhalduri 23.09.2011 korralduse nr 9-1.4/6885 täitmata.
§-s 136 sätestatud nõuetele.
lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Sama lõike teise lause kohaselt esitab maksuhaldur kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega ja määrab selle tasumise tähtaja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei või sunniraha sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. 2 Kuna kaebaja suhtes oli tehtud sunniraha rakendamise hoiatus ning ta jättis talle haldusaktiga pandud kohustuse tähtpäevaks täitmata, oli kaevatava korraldusega kaebaja suhtes sunniraha rakendamine kohtu arvates õiguspärane. Kuna sunniraha rakendamise aluseks olevat LÕMTK 23.09.2011 korraldust nr 9-1.4/6885, millega kaebajale maksudeklaratsioonide esitamise kohustus pandi, ei ole kaebaja vaidlustanud, siis ei ole ka enese mittesüüstamise privileegile tuginevad kaebuse väited sunniraha tasumise nõude õiguspärasuse hindamisel kohtu arvates asjakohased. Kohus nõustub vastustajaga, et
lõikest 1 tulenev teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumise õigus ei laiene maksudeklaratsiooni esitamise kohustusele. 8. PS § 22 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Kohus leiab, et kaebajal puudub käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades alus keelduda kaevatava korraldusega nõutud sunniraha tasumisest viitega PS § 22 lõikes 3 sätestatud ning ka Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõigetes 1 ja 2 sisalduvale nemo tenetur se ipsum accusare põhimõttele. Toodud sätte mõtte kohaselt ei ole keegi kohustatud ennast süüstama. Kohtupraktikas on muu hulgas asjakohaseid Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendeid (nt J. B. Vs Šveits, 03.05.2001 otsus, avaldus nr 31827/96; Weh vs Austria, 08.04.2004 otsus, avaldus nr 38544/97; Jussila vs Soome, 23.11.2006 otsus, avaldus nr 73053/01) silmas pidades korduvalt rõhutatud, et
lg 1 p-st 6 tulenevale õigusele saab isik tugineda alles pärast maksuhalduri konkreetse küsimuse ärakuulamist. Iga küsimuse (või esitamiseks kuuluva dokumendi) puhul peab isik langetama eraldi otsuse, kas sellele vastamine on teda süüstav või mitte. Kaebuses viidatud väärteomenetluse lõpetamise määruse nr 6-3/3161-6 kohaselt oli menetlusaluseks isikuks Raivo Paala, kuna ta oli jätnud OÜ RKO Platvorm eest täitmata korralduse teabe ja dokumentide esitamiseks seoses Puhdas Investeeringute OÜ kontrolliga. Seega ei olnud tegemist maksumenetlusega, vaid väärteomenetlusega, milles on vaikimisõigus ulatuslikum, kui maksumenetluses, ning samas puudub ka paralleel maksumenetluse vahel, kuivõrd käesolevas vaidluse esemeks on korraldus sunniraha täitmiseks, kuid eelnimetatud väärteomenetluses oli tegemist korraldusega teabe ja dokumentide esitamiseks. Kohtu hinnangul on kaebaja väide asjakohatu käesoleva vaidluse eseme seisukohalt, kuivõrd käesoleval juhul on tegemist sunniraha korraldusega, mille adressaadiks on kaebaja (RLO Vahendus OÜ) juriidilise isikuna. Juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, kellel ei saa olla
lg 1 punktis 5 nimetatud lähedasi ja kuivõrd juriidilisi isikuid käsitletakse siiski iseseisvate õigussubjektidena, ei ole nad vähemalt mitte üldtunnustatult ka oma juhatuse liikmete kaudu PS § 22 lg 3 isikulises kaitsealas. Kohus leiab, et ka Teet Raatsin ilmselgelt ei kvalifitseeru seaduse mõttes XXX OÜ „iseendaks“ või XXX OÜ „lähedaseks“.
lg 1 kohaselt juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seaduse ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.
lg 1 kohaselt on maksudeklaratsioon tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksu- ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest.
õ 85 lg 4 3 kohaselt on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama.
S § 3891 vastavust PSga, Konventsiooniga ja Hartaga, siis selle taotluse jätab kohus rahuldamata, kuna
S § 3891 pole Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 06.12.2011 korralduse nr 91.1/3091 üle peetavas vaidluses asjassepuutuvad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 4 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 mõttes. 13. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maare Aloe kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.