3-11-2865/12

M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk

1. juuni 2012, Tartu 3-11-2865 Heiko Vardja kaebus Justiitsministeeriumi 30.11.
2. a otsusele nr 11-5/14032 Tartu Halduskohtu 09.12.
3. a määrus Heiko Vardja määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Heiko Vardja Vastustaja Justiitsministeerium RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Justiitsministeeriumi 30.11.
7. a otsusega nr 11-5/14032 rahuldati Tartu Vangla taotlus Heiko Vardja ümberpaigutamiseks Viru Vanglasse.
8. H. Vardja esitas 07.12.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi 30.11.
9. a otsusele nr 11-5/
10. Kaebuses taotles H. Vardja esialgse õiguskaitse korras Justiitsministeeriumi ümberpaigutamise otsuse nr 11-5/14032 täitmise peatamist. Kaebuse kohaselt on kaebaja karistusaja lõpuni kaebuse esitamise seisuga 6 kuud ja 26 päeva, Tartu Vangla on tema elukohajärgne vangla ning Tartu Vanglas viibimine toetaks vabanemise eelselt olulist ja ka individuaalses täitmiskavas (ITK) välja toodud eesmärki, so suhete säilitamist lähedastega.
11. Tartu Halduskohtu 09.12.
12. a määrusega jäeti H. Vardja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata ning anti kaebus teeninduspiirkonna järgi kohtualluvuse korras menetlemiseks üle Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale. Määruse põhjenduste kohaselt nähtus kinnipeetavate põhiandmete infosüsteemist, et kaebaja viibis määruse tegemise hetkel 09.12.2011 Viru Vanglas, st kaebaja oli juba Tartu Vanglast teise vanglasse ümber paigutatud. Muutunud asjaolude tõttu puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Samuti on käesoleva kaebuse eduväljavaated pigem vähesed, arvestades kaebaja poolt välja toodud põhjendusi ning seda, et Justiitsministeeriumil on VangS § 19 lg-st 1 tulenevalt ulatuslik kaalutlusõigus kinnipeetava ümberpaigutamisel. Kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 8 lg 22, kohtute seaduse § 181 lg 1 ja justiitsministri 27.10.
13. a määruse nr 46 § 2 lg 6 p 2 alusel kuulub H. Vardja kaebus läbivaatamisele Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajas.
14. H. Vardja esitas määruskaebuse, milles palutakse tühistada Tartu Halduskohtu 09.12.
15. a määruse p-d 2 – esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine – ja 3 – kaebuse teeninduspiirkonna järgi Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale edastamine – ning teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on vaatamata justiitsministeeriumi diskretsiooniõigusele kinnipeetava ümberpaigutamiseks vaja põhjust. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebuse esitamise hetkel, so 07.12.2011 viibis kaebaja Tartu Vanglas ning seetõttu tuleb kaebust menetleda Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajas.
16. Tartu Halduskohus keeldus 16.12.
17. a määruse p-ga 2 menetlusse võtmast H. Vardja määruskaebust Tartu Halduskohtu 09.12.
18. a määrusele osas, millega kohus andis kaebuse teeninduspiirkonna järgi menetlemiseks üle Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale, kuna asja vaidlustamine teeninduspiirkonna järgi teisele kohtumajale üleandmisel ei ole lubatav. Tartu Halduskohtu 16.12.
19. a määrus saadeti toimiku materjalidest nähtuvalt H. Vardjale postiga 16.12.2011 (tl 17) ja H. Vardja ei ole seda määrust vaidlustatavas osas (p 2) edasi kaevanud.
20. Justiitsministeerium oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastuse põhjenduste kohaselt puudus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alus, kuna toiming, mille tegemise keelamist kaebaja taotles, so ümberpaigutamine ühest vanglast teise, oli sooritatud. Seega oli vaidlustatav ümberpaigutamise otsus täidetud ning täitmist peatada ei olnud võimalik. Kaebaja väited, mis seonduvad kirjavahetuse kiirusega, ei ole määruskaebuse asjaolusid arvestades olulised, kuna kohus ei oleks lahendi tegemise hetke asjaoludest lähtuvalt saanud teha teistsugust määrust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
22. Arvestades seda, et Tartu Halduskohtu 09.12.
23. a määrus on tervikuna jõustunud, so ka osas, millega keelduti menetlusse võtmast H. Vardja määruskaebust kaebuse teeninduspiirkonna järgi Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale menetlemiseks üleandmiseks, siis saab ringkonnakohus menetleda määruskaebust üksnes esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega seonduvas osas.
24. Esialgse õiguskaitse korras palus kaebaja Justiitsministeeriumi 30.11.
25. a ümberpaigutamise otsuse nr 11-5/14032 täitmise peatamist. H. Vardja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudus 09.12.
26. a seisuga alus, kuna toiming, mille tegemise keelamist kaebaja taotles (ümberpaigutamine Tartu Vanglast Viru Vanglasse), oli selleks hetkeks juba sooritatud ning Justiitsministeeriumi 30.11.
27. a haldusakt nr 11-5/14032 täidetud. Täidetud haldusakti täitmise peatamine ei ole enam võimalik. Halduskohus on seega esitatud taotluse põhjendatult rahuldamata jätnud, sest taotluse läbivaatamise aja seisuga ei olnud taotluse rahuldamine ega esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja soovitud viisil enam võimalik, kuna asjaolud, mida esialgse õiguskaitsega vältida sooviti, olid juba saabunud. 2 Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Vastavalt Riigikohtu lahenditele haldusasjades nr 3-3-1-39-96, 3-3-1-8-00, 3-3-1-57-01 on täitmise peatamine põhjendatud näiteks siis, kui peatamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks; samuti kui peatamata jätmine loob kaebaja jaoks sellise olukorra, kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud või toob endaga kaasa selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine peale asja lahendamist pole enam võimalik. Kui haldusakt, mille täitmise peatamist taotletakse, on täidetud ja selle alusel ühekordne toiming sooritatud, siis ei ole võimalik enam rahuldada taotlust haldusakti täimise peatamiseks (HKMS § 121 lg 3 p 1) ja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited, mis seonduvad kirjavahetuse kiirusega vangla ja halduskohtu vahel, ei ole määruskaebuse asjaolusid arvestades olulised, kuna halduskohus ei oleks lahendi tegemise hetke asjaoludest lähtuvalt saanud teha teistsugust määrust.
28. Vastavalt HKMS § 252 lg-le 7 ei ole esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus kassatsiooni korras edasi kaevatav. Agu Timmi Tiit Lõhmus 3 Maili Lokk