← Eesti

3-11-1256/12

M ÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Kartau, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1256 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahendid Monika Saare kaebus Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 07.03.
  2. a ettekirjutuse ja hoiatuse nr 9.TA28-2/593 ning Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 12.04.
  3. a otsuse nr 1.1-6/31 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 22.06.
  4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Monika Saare määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 22.06.
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 98 lg 2). Edasikaebamise kord ASJAOLUD
  6. M. Saar esitas 21.05.2011 Tartu Halduskohtusse kaebuse Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 07.03.
  7. a ettekirjutuse ja hoiatuse nr 9.TA28-2/593 ning Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 12.04.
  8. a otsuse nr 1.1-6/31 tühistamiseks. Kaebaja suhtes koostati 07.03.2011 Lõuna Pensioniameti poolt ettekirjutus ja hoiatus, millega kohustati kaebajat tagasi maksma vanemahüvitis summas 8217,31 eurot ning hoiatati, et tähtajaks ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Enne eelpoolnimetatud haldusakti koostamist kaebajalt mingeid seletusi pensioniameti poolt ei küsitud, tema suhtes koostatud haldusakti koostamise ettevalmistamisse kaebaja kaasatud ei olnud. Samuti ei olnud kaebaja üldse teadlik tema suhtes pensioniameti poolt läbiviidud haldusmenetlusest. Kaebajale on vanemahüvitis ajavahemikul 23.04.2006 kuni 02.04.2007 määratud õigesti ja kaebaja on käitunud õiguspäraselt.
  9. Tartu Halduskohtu 22.06.
  10. a määrusega peatati asja menetlus kuni kriminaalasjas nr 1-09-4277 tehtava lahendi jõustumiseni. Kriminaalasjas on üheks süüdistatavaks ka kaebaja, keda süüdistatakse karistusseadustiku § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi varalise kasu saamises suure ulatuses tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kaebajale on kriminaalmenetluses kogutud materjalide järgi määratud ja makstud vanemahüvitist OÜ Grinbau poolt deklareeritud tegelikkuses mittemakstud töötasude pealt arvestatud sotsiaalmaksu alusel. Kohus nõustub vastustajaga, et ettekirjutuse ja hoiatuse tühistamise otsustamiseks omab kriminaalasjas tehtav lahend olulist tähtsust. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  11. M. Saar esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 22.06.
  12. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Kaevatavast kohtumäärusest ei selgu, millistele konkreetsetele faktilistele asjaoludele rajaneb halduskohtu diskretsiooniotsus peatada haldusasja menetlus. Kaebaja on süüdistatav kriminaalasjas nr 3-09-4277, kuid haldusasja peatamise määrusest ei selgu, miks see takistab konkreetse kaebuse läbivaatamist Tartu Halduskohtus. Kaebaja vanemahüvitise suurus sõltub üksnes tööandja poolt kaebajale tegelikult tasutud sotsiaalmaksete suurusest, kuna vanemahüvitise maksmise õiguslik regulatsioon seob vanemahüvitise suuruse üksnes töötaja eest tasutud sotsiaalmaksetega. Kriminaalasja läbivaatava kohtu määruses sisalduv juhis, et tsiviilhagi lahendamine ei ole kohtumenetluse raames asjakohane, lubab kahelda, kas haldusasja peatamine enne kriminaalasja sisulise arutamise algust on üldse kohane ja vajalik. Kaebajal on põhiseadusest tulenev õigus õiglasele menetlusele, sh menetlusele mõistliku aja jooksul. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  13. Sotsiaalkindlustusamet palub jätta M. Saare määruskaebuse rahuldamata. Kaebajale on valeandmete esitamise tõttu makstud ajavahemikul juuni 2006 kuni mai 2007 alusetult vanemahüvitist. Haldusasja menetluse peatamine on vajalik kuni kriminaalasjas 1-09-4227 tehtava lahendi jõustumiseni. Kaebaja on kriminaalasjas süüdistatav KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.06.
  15. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
  16. Vaidlusaluse määruse tegemise ajal sätestas TsMS § 356 lg 1, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja on süüdistatav kriminaalasjas nr 1-09-
  17. Selles kriminaalasjas kogutud materjalide kohaselt on kaebajale määratud ja makstud vanemahüvitist OÜ Grinbau poolt deklareeritud tegelikkuses mittemakstud töötasude pealt arvestatud sotsiaalmaksu alusel. Seega tuvastatakse kriminaalasja menetlemise raames asjaolu, kas tegelikult on kaebajale ebaõigesti makstud vanemahüvitist või mitte. Samas on 2 selles osas tehtav kohtulahend oluline, kuna selle alusel on võimalik võtta haldusasjas seisukoht selle osas, kas kaebaja haldusasjas esitatud kaebus kuulub rahuldamisele või mitte. Seega on haldusasja menetluse peatamine kuni kriminaalasjas tehtava lahendi jõustumiseni igati otstarbekas ja puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks. Mati Kartau Maili Lokk 3 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.