3-12-1048 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 29.juuni 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-1048 Haldusasi AS Veolia Keskkonnat

§ 3punktiga 3.

Nmetatud sättest tuleneb hankija kohustus tagada, et tema tegevusest jäätmevedajale tekitatud kahjud saavad kompenseeritud. Olukord, kus hankija võib ühepoolest muuta jäätmevedaja poolt hankelepingu täitmise tingimusi nii, et sellega kaasnevad võimalikud kulud jäävad jäätmevedaja kanda,

§ 3

punktiga 3 osas, milles see näeb ette, et kõik isikutele seatavad piirangud on riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 6.4.HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 12 ning otsuse põhjenduse punkti 11 õigusvastasus Jäätmed on vallasasjad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsüS) § 49 lg 1 ja § 50 lg 2 mõttes.Asjaõigusseaduse(AÕS) § 92 lg 1 järgi tekib vallasasja suhtes omand (vallasomand) vallasasja valduse üleandmisega.Kui jäätmevedaja võtab jäätmevaldaja jäätmemahutist jäätmed ning paneb need enda jäätmeveokisse, siis omandab seniselt jäätmete omanikult (jäätmevaldajalt) jäätmete valduse jäätmevedaja, mitte hankija.HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkt 12 seega vastuolus AÕS § 92 lõikega 1, kuna näeb ette vallasomandi tekkimise olukorras, kus hankijal puudub igasugune valdus jäätmete suhtes. Otsuse punktis 11 sisalduv väide: „Vaidlustaja on viidanud asjaõigusseaduse § 92 lõikele 1, mille kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kuid täitjal on lepinguline suhe Hankijaga, aga mitte jäätmevaldajaga ja seega ei saa käesoleval juhul omandi ülemineku aluseks jäätmevaldajalt täitjale olla asjaõigusseaduse § 92 lg 1.“ on ebaõige järgmistel põhjustel: Veolia viide AÕS§ 92 lõikele 1 seondus nimetatud sättes sisalduva nõudega, et vallasasja omandi tekkimiseks peab omandaja saama vallasasja valduse. Kuna hankijal puudub jäätmete suhtes valdus, ei saa ta olla ka jäätmete omanik. Lepingulise suhte puudumine jäätmevaldajatega ei takista jäätmevedajal saamast omandit jäätmevaldajatelt vastuvõetavate jäätmete suhtes.Kui jäätmevaldaja loobub jäätmetest, jäätme-vedaja võtab jäätmevaldajalt jäätmed vastu ning keegi kolmas ei pretendeeri jäätmete omandile, saab jäätmevedaja jäätmete omanikuks. Jäätmevedaja omandit takistab HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkt 12.. Jäätmetel (eeskätt paber ja kartong ning suurjäätmed) on rahaline väärtus – neid on võimalik tasu eest võõrandada. Põhjus, miks hankija soovib saada jäätmete omanikuks ning miks Veolia sellisele plaanile vastu vaidleb, on jäätmete (eeskätt paber ja kartong ning suurjäätmed) rahaline väärtus – neid on võimalik tasu eest võõrandada.Senise korraldatud jäätmeveo praktika kohaselt on jäätmevedaja saanud jäätmevaldajalt vastuvõetavate jäätmete omanikuksning jäätmete võõrandamisest saadava tulu arvelt on jäätmevedajad katnud jäätmeveoga seotud kulutusi.Seepärast peab hankijal olema mõistlik põhjus, miks ta soovib vastuolus AÕS § 92 lõikes 1 sätestatuga saada jäätmete omanikuks. Kaebuse esitaja leiab, et seni kuni sellist põhjust ei ole esitatud, on alust väiteks, et HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“

§ 3

punktiga 3 osas, milles see näeb ette, et kõik isikutele seatavad piirangud on riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu üldkogu on 03. detsembri 2007.a. kohtuotsuse punktile 27 haldusasjas nr. 33-1-41-06 ja väidab, et analoogselt viidatud lahendis tooduga ei anna kehtiv õigus Tallinna linnale pädevust määrata, et jäätmevaldajatelt äraveetavate jäätmete omanikuks saab Tallinna linn (mitte jäätmevedaja). Eeltoodud põhjusel tuleb pidada õigusvastaseks ja tühistada ka HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkt 31, mis näeb ette, et täitja ei tasu teenuse osutamise tulemusena kogutud jäätmete üleandmisel vastuvõtukohas.Kuni vastav punkt jääb kehtima, ei ole vedajal võimalik tema poolt kogutud jäätmeid vastuvõtukohale võõrandada. 6.5.HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 15, punkti 30 esimese lause ja Lepingu punkti 6.12 esimese lause ning otsuse põhjendava osa punkti 12 õigusvastasus Tänapäeval kasutatavad jäätmeveokid on eelkõige ehitatud jäätmete kogumiseks ja nende transport on teisejärguline. Kogumisauto veermik, vedrustus, juhitavus, stabiilsus, jne. ei ole arvestatud pikkade distantside läbimiseks. Samuti on kogumisveokite tühimassid tänu pressimis- ja tõstesüsteemile väga suured, seetõttu saavad nad lubatud massipiiranguid arvestades kanda suhteliselt väikseid koormaid (sõltuvalt veokist 6-10 tonni, väiksem veok veelgi vähem. Transpordiks mõeldud veokid võivad aga vedada ka kuni 24 tonni kaaluvat koormat. Seetõttu kasutavad jäätmevedaja nii kulude kokkuhoidmiseks kui ka kallite kogumisveokite säästmiseks korraga kahte liiki jäätmeveokeid – kogumisveok ja transpordiveok. Seega on selline nõue HD-s ilmselgelt jäätmevedaja kulusid suurendav ja jääb arusaamatuks, miks see üldse nõutud on.HD lisa „Teenuse kirjeldus“ punktis 15 sätestatud keeld

§ 3punktis 3 sätestatuga, s.o.

sellega, et kõik isikutele seatavad piirangud on riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. VAKO on otsuse punktis 12 väitnud: „Vaidlustaja ei ole vaidlustusmenetluses millegagi tõendanud seda, et valdavalt toimub jäätmete ümberlaadimine ja pole esitanud sisulisi vastuväiteid Hankija väidetele, et Vaidlustaja ise ümberlaadimist ei teosta.“Otsuse punkti 12 kohaselt: „Hankijale teadaolevalt osutab Vaidlustaja jäätmeveoteenust Harku vallas, Keila linnas, Saku vallas, Vasalemma vallas, Nissi vallas, Kadrina vallas ja transpordib nendest valdadest jäätmeid Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse asukohaga Jõelähtme vald ilma vahepealse ümberlaadimiseta.“ VAKO väide, et Veolia ei ole esitanud vastuväiteid hankija väidetele selle kohta, et Veolia ei teosta jäätmete ümberlaadimist, ning et ta ei ole oma sellekohaseid väiteid millegagi tõendanud, on ebaõige. VAKO istungil

1. aprillil 2012.a seletas Veolia seaduslik esindaja Bruno Tammaru, et Veolia kasutab viidatud valdadest jäätmete transportimisel jäätmekäitluskohta ümberlaadimist.Antud asjaolu on võimalik kontrollida istungi protokolli lindistuselt. Hankija on
2. aprillil 2012.a. esitatud vastuse punktis 3.6 väitnud ning VAKO nõustus
3. aprilli 2012.a. istungil väitega, et Veolia teostab jäätmevedu, kuid ei kasuta ümberlaadimist Kadrina vallas, kuid Veolia alustas Kadrina vallas korraldatud jäätmevedu alles alates
4. maist 2012.a. Seega hankija ei teadnud asjaolusid, mida ta vaidlustusele vastuseks väitis või eksitas teadlikult VAKOt. Mis puudutab hankija võimalikku muret selle pärast, et jäätmete ümberlaadimisel lisatakse jäätmete hulka teisi, konkreetsest veopiirkonnast mitte pärit jäätmeid, siis jäätmete ümberlaadimist on võimalik teha hankija kontrolli all. See välistaks olukorra, kus hankija tasub jäätmete vastuvõtukohta üleandmise eest, kuid vastuvõtukohta üleantavate jäätmete hulgas on ka teistest veopiirkondadest pärit jäätmeid. HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 30 esimese lause järgi tuleb jäätmed anda vastuvõtukohta üle peale nende kogumist samal päeval. Eelnevaga samasisuline on Lepingu punkti 6.12 esimene lause. Praktikas on sage olukord, kus jäätmeveok ei saa mahutit ühe veoringiga täis. Sellisel juhul on nõue, et jäätmeveok peaks pooltühja koormaga sõitma jäätmete vastuvõtu kohta jäätmeid üle andma,mis on jäätmevedajale täiendav kütuse- ja palgakulu.Vedajadon käitunud niimoodi, et pooltühi jäätmeveok on viidud vedaja platsile, oodanud järgmist veoringi ning sõitnud jäätmeid vastuvõtukohta üle andma alles siis, kui jäätmeveoki mahuti on täis. HD-st ei selgu, miks selline nõue on kehtestatud ja millist eesmärki see täidab. Tuleb ju veel arvestada, et pooltühja autoga sõitmine suurendab kulusid (ja seega küsitavat hinda) ning ühtlasi koormab keskkonda, raisates ressurssi. RHS § 3 punktist 6 tuleneb, et hankija peab võimaluse korral eelistama keskkonnasäästlikke lahendust. Hankija on põhjendanud viidatud nõuet vajadusega tagada kontroll selle üle, et jäätmeveokisse ei panda väljaspool veopiirkonda pärinevaid jäätmeid.Võimalik lahendus on selles, et need jäätmeveokid, mille jäätmemahutid on jäätmeid poolenisti täis, pargitakse ööseks hankija poolt näidatud ja hankija kontrolli all olevale platsile. Nõue, et jäätmevedaja peaks andma jäätmed vastuvõtukohale üle igal juhul samal päeval pärast nende kogumist,

§ 3

punktiga 3 osas, milles see näeb ette, et isikutele pandavad kohustused peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 6.6.HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 34 kolmanda lause ja Lepingu punkti 6.18 kolmanda lause ning otsuse põhjendava osa punkti 13 õigusvastasus HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 34 kolmanda lause järgi ei ole täitjal õigust saada täiendavat tasu väravate, uste jms avamise ja sulgemise eest. Eelnevaga samasisuline on lepingu punkti 6.18 kolmas lause. HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 35 alusel tuleb kogumismahutite tühjendamiseks täitja valdusesse antud võtmeid hoolikalt säilitada ja kasutada; neid ei ole lubatud hoida autos ilma valveta; täitja peab pidama arvestust tellija või tellija klientide poolt otse üle antud võtmete kohta; tellija annab võtme täitjale üle aktiga; akti vorm kooskõlastatakse pärast hankelepingu sõlmimist; tellijal on õigus kontrollida võtmete kohta arvestuse pidamist; vigastest võtmetest tuleb tellijale teada anda; täitjal peavad olema vahendid ja võimalused jäätunud luku avamiseks õliga või soojendus-seadeldisega. Eelnevast nähtuvalt panevad HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ viidatud punktid täitjale terve rea kohustusi (uste ja väravate avamine, sulgemine, võtmete üle arvestuse pidamine, võtmete üle valvega säilitamine jne) ja on tõenäoline, et jäätmevedaja peab kirjeldatud kohustuste täitmiseks palkama juurde uue töötaja.Samas ei tohi täitja nende kohustuste täitmise eest tellijalt või jäätmevaldajatelt tasu küsida. Veolia näeb kahte võimalust – kas täitja vabastatakse viidatud kohustuste täitmisest või makstakse talle nimetatud kohustuste täitmise eest tasu. Miski ei takista seda, et kui jäätmevedaja veok saabub jäätmemahutit tühjendama, siis on jäätmemahuti tõstetud suletud väravate, uste või tõkkepuude tagant välja ja asetatud tänavale/värava ette nii, et jäätmevedajal ei ole takistusi ega vaja teha täiendavaid toiminguid selleks, et jäätmemahutit tühjendada. Kui jäätmevaldaja ei ole mingil põhjusel suuteline ise tagama olukorda, kus tema jäätmemahuti on tühjendamiseks vabalt kättesaadav, siis peab jäätmevaldaja selle eest maksma kas hankijale või jäätmevedajale. Põhjendatuks ei saa pidada olukorda, kus jäätmevedaja peab tagama valvega säilituse, arvestuse ja hoolsa kasutamise võtmete, pultide jms vahendite üle, mida jäätmevedaja senise praktika kohaselt on vähemalt paarsada ühe veopiirkonna kohta. On ka kolmas võimalus – hankija annab pakkujatele täpse ülevaate sellest, kui palju on jäätmemahuteid, mida tuleb pultide, võtmete ja muude sarnaste vahenditega avada, ning tagab võimaluse jäätmeveo teenustasu tõsta juhul, kui tegelikult pultide/võtmete/abivahenditega avatavate jäätmemahutite arv on rohkem kui 10% suurem hankija poolt antud andmetest. Selleks, et pakkujal oleks võimalik oma pakkumist tehes arvestada lisanduvate kuludega on tarvis, et tellija määratleks selgelt piirkondade kaupa kui palju selliseid kliente on, kelle sellist teenust on tarvis osutada ja millistel tingimustel toimub hilisem korrigeerimine (näiteks kui piiratud juurdepääsuga konteinerite hulk suureneb). Nimetatud HD punkt on ühtlasi vastuolus Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 15 lõikega 7, mille kohaselt jäätmemahuti lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval. Jääb arusaamatuks, miks peab jäätmevedaja tegelema võtmete, pultide ja muude vahenditega, kui Tallinna linn on otsustanud, et tegemist on jäätmevaldaja (mitte jäätmevedaja kohustusega). Kaebaja leiab, et eeltoodud põhjustel on HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 34 kolmas lause ja Lepingu punkti 6.18 kolmas lause vastuolus RHS § 3 punktiga 3 osas, milles see näeb ette, et kõik isikule pandavad kohustused peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. VAKO on otsuse punktis 13 väitnud, et Jäätmehoolduseeskirja § 15 lõikes 7 sisaldub nõue jäätmemahutite avamiseks, kuid pole reguleeritud väravate, uste, tõkkepuude jms avamine ja sulgemine.Selline järeldus on ekslik. Jäätmehoolduseeskirja viidatud sättest tuleneb selgelt jäätmevaldaja kohustus tagada, et jäätmevedajal on võimalik jäätmemahuti jäätmetest tühjendada. Kui jäätmemahuti on lukustatud ukse/tõkkepuu/värava vms taga, siis on jäätmevaldaja ülesanne tagada, et lukustatud uks/tõkkepuu/värav vms on tühjenduspäeval avatud. Ebaõige on ka hankija väide, et HD-ga reguleeritakse üksnes hankes osalevate pakkujate, mitte jäätmevaldajate kohustusi. Lisaks HD-le on väravate/uste/tõkkepuude tasuta avamise kohustus ka lepingu punktis 6.

1. Leping on halduslepingu projekt, mistõttu leping reguleerib ka avaliku teenuse kasutajate (jäätmevaldajate) õigusi ja kohustusi. Riigihangete vaidlustuskomisjon on Otsuse punktis 13 väitnud, et: „Pakkujatel on piisavalt andmeid selleks, et pakkumuse maksumuses selle kohustustega arvestada ja sellest tulenevalt ei ole pakkujale lukkude, väravate või tõkkepuude avamise ja sulgemise kohustuse panemine vastuolus RHS-ga“. Praegu võivad jäätmevedajad võtta lukustatud jäätmemahutite/väravate/uste/tõkkepuude vms avamise eest tasu. Kui lukustatud jäätmemahutite/väravate/uste/tõkkepuude vms arv muutub liiga suureks, tõstavad jäätmevedajad teenustasu selleks, et hoida vastava teenuse osutamist kontrolli all.Üks jäätmevedaja ega hankija ei oska öelda, kui suureks muutub lukustatud jäätmemahutite/väravate/uste/tõkkepuude vms arv siis, kui teenus muutub tasuta teenuseks. Tegemist on mugavusteenusega, mille ulatust ega mahtu ei oska tasuta osutamisel keegi hinnata.Seepärast on ebaõige ja põhjendamatu VAKO seisukoht, et on piisavalt andmeid, et selle pinnalt pakkumust teha. Lisaks on vastava kohustuse jäätmevedajale panemine vastuolus RHS § 3 p 3 osas, milles see näeb ette, et kõik isikule pandavad kohustused peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 7.Tallinna Keskkonnaamet vaidleb kaebusele vastu, peab seda põhjendamatuks ning palub jätta kaebuse rahuldamata. 8.Vaidlustatud hanke puhul on tegemist korraldatud jäätmeveoteenuse riigihankega, mille korraldamist reguleerib lisaks RHS-le ka JäätS, mille § 67 lg 3 kohaselt kohalik omavalitsus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse tellimiseks teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid, lähtudes RHS § 31 lg 2 sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi. RHS § 31 lg 2 2 kohaselt tuleb vastavalt RHS § 33 sätestatud nõuetele koostada hankelepingu eseme tehniline kirjeldus. HD õiguspärasuse hindamisel tuleb hinnata vastavust nii RHS kui ka JäätS § 67 lg 3 nõuetele. HD sisaldavad kõiki JäätS § 67 lg 3 nõudeid ja kaebaja ei ole viidanud HD vastuolule JäätS § 67 lg
2. Kaebaja on kaebuses tuginenud hanke ebapiisavale tehnilisele kirjeldusele. 9.Vastustaja vastuväited konkreetsete vaidlustatud HD punktide ja VAKO otsuse osas on järgmised: 9.1.Hankedokumendi lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkt 8 osas, milles antud punkt ja selles viidatud Exceli failid ei sisalda pakkumuse tegemiseks vajalikke andmeid. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et hanke tehniline kirjeldus ei ole piisavalt täpne hankelepingu eseme määratlemiseks. HD teenuse tehniline kirjeldus on koostatud vastavas valdkonnas tegutsevale isikule, kelleks on ka kaebaja, arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades ja vastab RHS § 32 lg
3. Hankija poolt on ete antud Tallinna aluskaardi andmete põhjal piirkonna jäätmetekkekohad kinnistu ja aadressi täpsusega.Andmed, mida kaebaja on Exceli tabelis vaidlustanud- jäätmevaldajate andmed ja tühjendussagedus, on ajas muutuvad. Exceli tabelid antakse jäätmevedajatele eeltäidetud kujul ning jäätmevedaja kohustus on lisada tabelisse jäätmevaldajate andmed ja tühjendussagedused. Vaidlustatud riigihanke võitnud pakkuja saab õiguse teenindada piirkonna jäätmevaldajaid vastavalt hankijalt saadud tellimusele.Pakkumuse koostamisel ei ole oluline, mitu lepingut on seni piirkonnas sõlmitud ja mis on nende järgi tühjendamise intervall, vaid oluline on jäätmetekkekohtade asukohad, elanike arv piirkonnas , korterite ja ühepereelamute arv piirkonnas ja eeldatav piirkonnas tekkiv jäätmete arv. Lisaks teenuste eeldatavale mahule sisaldavad HD kõiki JäätS § 67 lg 3toodud tingimusi. Kaebaja ei ole vaidlustanud ühtegi HD tingimust, mille aluseks on JäätS § 67 lg
4. Täiendava info esitamine hankija poolt piirkonna kohta ei saa tingida HD vastuolu RHS § 33 lg
5. 9.2.Hankedokumendi lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 8 kolmas lause (arvestades hankija
6. aprilli 2012.a. selgitusega antud tähendust) osas, milles tellijal on õigus peale hankelepingu sõlmimist vähendada või suurendada teenuse eeldatavat mahtu vastavalt jäätmevaldajatelt saadud tellimustele ilma kohustuseta hüvitada täitjale teenuse mahu suurendamise või vähendamisega kaasnevaid kulutusi. Kaebuses ei ole välja toodud, milles seisneb lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 8 kolmanda lause õigusvastasus. Tallinna Jäätmehoolduseeskiri sisaldab hindade muutmise regulatsiooni, mis tagab hinnataotluse esitamise ja selle menetlemise, kaebaja hinnangul ei ole see võimalus hinna muutmise taotlemiseks piisav lahendus. Hinnataotlust võib esitada juhul, kui peale hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud, mis mõjutavad jäätmete veokulusid ja/või jäätmete käitluskulusid. Kaebaja on VAKO –s möönud, et teenuse maht muutub ühes kuus ca 2%, seega on talle eeldatav teenuse mahu muutus teada ja on võimalik riske hinnata. Kaebuses toodud näitest järelduvalt on ilmne, et kui töö tegemiseks kuluv aeg on neli korda väiksem, peab olema ka tasu väiksem.Lisaks ei ole näide korrektne ka seetõtu, et TJHE lähtuvalt on suurema kui 370 l mahuti tühjendamissagedus 1 kord nädalas, mitte1 kord kuus. Samuti peab vastustaja asjakohatuks väidet, et tarbijad asendavad vastustaja survel senised mahutid teiste mahutite vastu, sest jäätmemahutite asukohad ei ole kavandatud kahekordse varuga. Õige ei ole väide, et seni ei ole vastustajast sõltuvatel asjaoludel toimunud mitte kordagi jäätmeveo teenustasu tõstmist hinnataotluse alusel ning et võimalus on üksnes teoreetiline. Samuti ei ole õige väide, et kaebaja sai seni pakkuda iga mahuti kohta hinda. Hinnataotluse esitamise ja selle menetlemise tagab TJHE –s sisalduv hindade muutmise regulatsioon. 9.3.Hankedokumendi lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 9 teine lause osas, milles tellijal on õigus vahetada lepingu kehtivuse perioodil jäätmete vastuvõtukohta või –kohtasid, teatades sellest täitjat ette vähemalt 14 kalendripäeva ilma kohustuseta hüvitada täitjale jäätmete vastuvõtu-koha või –kohtade vahetusega kaasnevaid kulutusi. Kaebuse kohaselt võib tekkida probleem juhul kui jäätmete vastuvõtukohad asuvad HD-s näidatust kaugemal. Esmalt leiab vastustaja, et kaebuse väide, et tulevikus võiks jäätmete vastuvõtukoht asuda HD näidatust kaugemal, on hüpoteetiline. HD-s on näidatud segaolmejäätmete vastuvõtukoht Uikala prügilas ja peale Iru jäätmepõletusploki valmimist Maardus. Pakkumuse maksumuse tegemisel tuleb arvestada HD tingmustega, mis on kõigule võrdsed. Kaebuse väited on oletuslikud ja põhjendamata ning seetõttu ei ole põhjendatud väited, et vastuvõtukoha muutmise võimalus 14-päevase etteteatamistähtajaga on seadusevastane.Jäätmete vastuvõtukoha muutmise võimalus on vajalik juhuks, kui hankelepingu kestel nt mõni vastuvõtukoht lõpetab oma tegevuse või on peatatud jäätmete vastuvõtmine seoses tehniliste tingimustega.Lisaks on võimalik taotleda TJHE alusel teenustasu muutmist. 9.4.Hankedokumendi lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkt 12 ja otsuse põhjenduse p 11 . Kaebajal ei ole võimalik nõuda AÕS § 92 lg 1 alusel jäätmevaldajalt omandi üleandmist, sest pakkuja osutab teenust hankijale, mitte otse jäätmevaldajale. JäätS reguleerib jäätmete valdust, mitte aga jäätmete omandiküsimust. Korraldatud jäätmeveo põhimõte on, et jäätmevedu toimub kohaliku omavalitsuse kontrolli all ja hanke korras antakse pakkujatele võimalus teenuse osutamiseks konkreetses jäätmeveopiirkonnas, sealjuures teenuse sisu määratakse hanketingimustes. JäätS reguleerib jäätmete valduse üleandmist ettevõttele, kellel on jäätmeluba. Pakkujatel ei ole õigust nõuda hanketingimuste kehtestamist neile sobivatel tingimustel, sh jäätmete omandi üleandmist pakkujale. Vaidlustatud hankega ostab vastustaja veoteenust niing vedaja ei saa veoteenuse ajal jäätmete omanikuks. 9.5.Hankedokumendi lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkt 15 ja punkti 30 esimene lause ning hankedokumendi lisa 3 „Lepingu projekt“ punkti 6.12 esimene lause. Kaebaja peab õigusvastaseks nõuet, mille kohaselt ei ole täitjal õigust jäätmeid peale nende tõstmist jäätmeveokisse ümber laadida teise jäätmeveokisse, jäätmed tuleb vedada ümberlaadimata tellija poolt näidatud vastuvõtukohta või –kohtadesse ja seal üle anda. Kaebaja põhjendab p 15 õigusvastasust sellega, et presskambriga jäätmeveokid ei ole mõeldud jäätmete veoks, vaid ainult kogumiseks. Selline väide on paljasõnaline, ühtki faktilist tõendit esitatud ei ole. Kaebaja kasutab ka ise sellist veokit jäätmete veoks nt Harku vallast ja Keila linnast Jõelähtme valda, jäätmeveokitega liiklemine keelustatud ei ole. Ü,mberlaadimisjaamu vastustaja omandis ei ole, sellise lahenduse võimaldamine tingiks rahaliste vahendite ebaotstarbeka kasutamise. Kaebaja hinnang, mille kohaselt sunnib HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 30 esimene lause , mis kohustab jäätmeid üle andma samal päeval,osutama teenust pooltühjade jäätmeveokitega, on ekslik. Veograafiku koostab kaebaja ja tal on võimalik valida jäätmeveok vastavalt jäätmekogusele.Samuti on pakkujale tagatud jäätmete üleandmine peale töö lõpetamist. Vastupidiselt kaebajale leiab vastustaja, et jäätmete üleöö veokis hoidmine tekitab olukorra, kus jäätmeveok ei täitu ja veoki kasutamine on takistatud. Lisaks tuleb tähele panna, et vastustaja maksab jäätmete käitlemise eest kaalu alusel ja üksnes hankelepinguga hõlmatud piirkonnast kogutud jäätmete käitlemise eest, mistõttu on tingimus seatud ka võimalike pettuste vältimiseks. Hankijal on õigus määrata HD-s tema poolt tellitud teenuse osutamise aeg ning HD kohaselt peab olema teenus samal päeval. 9.6.Hankedokumentide lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 34 kolmas lause ja hankedokumendi lisa 3 „Lepingu projekt“ punkti 6.18 kolmas lause. Kaebaja peab õigusvastaseks HD sätestatut, mille kohaselt ei ole täitjal õigust saada täiendavat tasu väravate, uste jms avamise ja sulgemise eest. Pakkujatel on pakkumuse maksumuses võimalik selle kohustusega arvestada, mistõttu ei ole kohustuse panemine vastuolus RHS-ga.Sealjuures on kaebajal senise praktika kohaselt teada jäätmevaldajate hulk, kes kasutavad lukke jms. Samuti märgib vastustaja, et väide täiendava tööjõu vajadusest on põhjendamatu, sest kaebaja osutab teenust ka praegu, lisaks ei ole jäätmeveokisse ka võimalik täiendavalt inimest võtta. VAKO on õigesti järeldanud, et kaebajal on piisavalt andmeid, et pakkumuse maksumuses selle kohustusega arvestada ja kohustuse panemine vastuolus RHS-ga ei ole. IV KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt .Oma seisukohti põhjendab kohus alljärgnevalt. 11.HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkt 8, HD lisadeks olevate Exceli tabelid ja VAKO otsuse põhjendava osa punkt 8 Kaebuse kohaselt on õigusvastane HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkt 8 osas, milles antud punkt ja selles viidatud Exceli failid ei sisalda pakkumuse tegemiseks vajalikke andmeid. HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkt 8 sätestab: Teenuse eeldatav maht (mahutite arv, mahuti liik vastavalt kogutavale jäätmeliigile, suurus, väljaveo sagedus, asukoht aadressi täpsusega) iga osa kohta on toodud käesoleva teenuse kirjelduse lisadena Exceli failis. Teenuse mahu aluseks on Tallinna jäätmevaldajate registri andmed seisuga 31.12.
8. Täitjal on õigus peale hankelepingu sõlmimist vähendada või suurendada teenuse eeldatavat mahtu vastavalt jäätmevaldajatelt saadud tellimustele. Jäätmevaldajatele jäätmeveoteenuse osutamine peab toimuma kooskõlas Tallinna jäätmehoolduseeskirjadega. Vaidlus puudub poolte vahel ja seda on tunnistanud ka VAKO oma otsuses, et hankedokumentidele lisatud Exceli tabelid teabega jäätmevaldajate asukoha, jäätmemahuti suuruse, jäätmemahutite arvu ja jäätmemahutite tühjendamise intervalli kohta on viimatimärgitud kriteeriumi kajastamise osas puudulikud. Vastustaja märgib põhjendatult, et HD teenuse tehniline kirjeldus on koostatud vastavas valdkonnas tegutsevale isikule, kelleks on ka kaebaja, arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades ja vastab RHS § 32 lg
9. Samuti on põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole vaidlustanud ühtegi HD tingimust, mille aluseks on JäätS § 67 lg
10. Vastustaja on selgitanud HD p 8 , et tegemist on eeldatava mahuga. Isegi siis, kui kaebaja märgitud puuduseid ei esineks ja oleks teada iga jäätmevaldaja kohta täpne tühjenduste arv, puuduks alus sellest kui konstantsest suurusest lähtumiseks, sest jäätmevaldajate andmed ja tühjendussagedus on muutuvad suurused . Seega ka tänase päeva seisuga andmete puhul oleks ekslik arvata, et need püsivad sellisena kogu hankelepingu kestuse aja. Kaebuse väitel ei kattu HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punktis 8 viidatud Exceli tabelite andmed jäätmemahutite tühjendamise intervalli kohta ja Jäätmehoolduseeskirja minimaalne tühjendussagedus ei kattu. Kuna jäätmevaldajatega toimub peale hankelepingute sõlmimist uute lepingute sõlmimine ning Exceli tabelites olevad andmed on eeldatavaks mahuks, on VAKO põhjendatult jõudnud seisukohale, et pakkujal on võimalik eeldatav tulu arvestada HD-de lisas olevatest tabelitest nähtuvatest eeldatavatest andmetest ja arvestades sealjuures Jäätmehoolduseeskirjas sätestatud tühjenduskordade minimaalarvuga. Kohus jagab vastustaja seisukohta, mille kohaselt piirkonna kohta HD-le täiendava info esitamine ei saa tingida HD vastuolu RHS § 33 lg-ga
11. 12.HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 8 kolmas lause (arvestades hankija
12. aprilli 2012.a. selgitusega antud tähendust) osas, milles tellijal on õigus peale hankelepingu sõlmimist vähendada või suurendada teenuse eeldatavat mahtu vastavalt jäätmevaldajatelt saadud tellimustele ilma kohustuseta hüvitada täitjale teenuse mahu suurendamise või vähendamisega kaasnevaid kulutusi ning otsuse põhjendava osa punkt 16 HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 8 kohaselt (arvestades hankija
13. aprilli 2012.a. selgitusega antud tähendust)teenuse eeldatav maht (mahutite arv, mahuti liik vastavalt kogutavale jäätmeliigile, suurus, väljaveo sagedus, asukoht aadressi täpsusega) iga osa kohta on toodud käesoleva teenuse kirjelduse lisadena Exceli failis. Teenuse mahu aluseks on Tallinna jäätmevaldajate registri andmed seisuga 31.12.
14. Tellijal on õigus peale hankelepingu sõlmimist vähendada või suurendada teenuse eeldatavat mahtu vastavalt jäätmevaldajatelt saadud tellimustele. Jäätmevaldajatele jäätmeveoteenuse osutamine peab toimuma kooskõlas Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga. Suurjäätmete eeldatav ühe osa kohta eraldi on 80 tonni aastas. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud regulatsioon paneb jäätmevedajale olulise riski, millele hankija peab RHS § 3 punkti 3 kohaselt (hankija peab jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud) pakkuma lahenduse. Sealjuures on kaebaja toonud jäätmemahutite erineval suurusel põhinevalt näite, mille korral saab vedaja teenuse osutamisel üks kord nädalas 140 m3 jäätmete vedamise eest 440 eurot, kui aga tellija teeb jäätmevaldajatele ettepaneku suuremate jäätmemahutite kasutamiseks ( näite puhul 100-le eramajale 240 l asemel 800 l mahuti ja 10 kortermajal 1100 l mahuti asemel 4500 l ning neid tühjendataks neid üks kord kuus) ja neid tühjendataks üks kord kuus, saab vedaja 140 eurot . Kaebaja ei nõustu sellega, et HD ei näe ette konkreetset vedaja õigust nõuda kulutuste hüvitamist, kui mahu muutmine toob kaasa kulutusi. Jäätmehoolduseeskirja § 35 lg 4-7 sisalduv hindade muutmise regulatsioon tagab hinnataotluse esitamise ja selle menetlemise ning RHS ei kohusta HD-des ette nägema pakkumuse maksumuse muutmist. Kohtu hinnangul on vastustaja Mustamäe piirkonna nr 4 korraldatud jäätmeveoteenuse hinnakirjale tuginevalt koostatud võrdlevate arvestustega kummutanud kaebuses probleemi illustreerimiseks toodud näite tegelikkuses esinemise võimaluse, sest Tallinna Jäätmehoolduseeskirjas (THJE) sätestatud nõudeid mahutite tühjendamissageduste kohta järgides ei ole kaebuses kirjeldatud olukorra kujunemine reaalselt võimalik ja seega esitatud näide, kinnitamaks väidet mahu suurenenemisel tasu vähenemisest ja kulude suurenemisest, ei ole veenev. HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 8 kohaselt peab jäätmevaldajatele jäätmeveoteenuse osutamine toimuma kooskõlas Tallinna jäätmehoolduskeeskirjaga.Sealjuures on kaebuse esitaja ka, väites, et jäätmevedaja kulud sõltuvad otseselt sellest, kui suure jäätmemahuti tühjendamisega on tegemist, jätnud esitatud näite puhul piisava tähelepanuta asjaolu , et senise nelja teenuse osutamise korra asemel osutatakse teenust kord kuus. Samuti on kaebuse esitaja pikaaegselt jäätmeveoturul teenust osutava ettevõtjana seniste kogemuste põhjal möönnud VAKO-s teenuse mahu muutumist ühes kuus ca 2%, mistõttu kaebuses väidetud oluline risk viidates muu hulgas 10%-lisele teenuse mahu muutusele ei ole senist praktikat arvestades põhjendatud, sealjuures puudub alus eelduseks, et jäätmevaldajad asuvad massiliselt vastustaja survel mahuteid ümber vahetama, samas on ka eeldatavat teenuse mahu muutust kuus teades võimalik riske hinnata. Märkimata ei saa jätta sedagi, et teenuse mahu muutus võib olla ka vastupidine, kaebuses on käsitletud mahu muutusena üksnes negatiivsete tagajärgede kaasnemist. Kaebuse seisukoht, et § Jäätmehoolduseeskirja 35 olemasoleva regulatsiooni kohaldamine on pigem teoreetiline võimalus, on põhjendamatu. Kaebaja on oma seisukoha kinnituseks paljasõnaliselt väitnud, et Tallinna linn ei ole kaebuse esitamise aja seisuga kordagi rahuldanud ühtegi jäätmevedajate poolt esitatud jäätmeveo teenustasu tõstmise taotlust, millise väite on vastustaja kummutanud. Lisaks tuleb igal üksikul juhul taotluse lahendamisel arvestada konkreetsete asjaoludega, mistõttu ei ole ka õige konkreetseid asjaolusid ignoreerivalt üldistuste tegemine. Ei ole õige väita, et Jäätmehoolduseeskirja § 35 lõikudest 5 – 7 nähtub, et jäätmevedaja taotlus teenustasu tõstmiseks ei kohaldu varem kui 90 kalendripäeva alates vastava taotluse esitamisest. Kuigi Jäätmehoolduseeskirja § 35 lg 7 kohaselt rakendub kehtestatud muudetud teenustasu mitte varem ki kolmkümmend päeva pärast uue teenustasu ametliku teadaandena avaldamist ajalehes, siis Jäätmehoolduseeskirja on § 35 lg 6 sätestatud taotluse menetlemise aeg 60 päeva on menetluse maksimaalseks tähtajaks. HMS § 5 lg 4 tulenevalt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Seega ei tähenda maksimaalse lubatud tähtaja sätestamine seda, et 60 päeva ongi igal juhul õiguspäraseks viivituseta menetlustoimingu tegemise ajaks. Seega ei ole eeltoodust tulenevalt ka kaebuses põhjendatud väide, et jäätmeveo teenustasu tõstmine kohaldub liiga pika ajavahemiku pärast. 13.HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 9 teine lause ning otsuse põhjendava osa punkt 10 HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 9 teine lause näeb ette, et tellijal on õigus vahetada lepingu kehtivuse perioodil jäätmete vastuvõtukohta või –kohtasid, teatades sellest täitjat ette vähemalt 14 kalendripäeva. Kaebuse väitel põhjustab hankijale jäetud õigus vahetada jäätmete vastuvõtukohta või –kohtasid üksnes 14 kalendripäevase ette teatamisega jäätme- vedajale olulisi probleeme ja rahalisi kulutusi ning juhul, kui pidada põhjendatuks hankija võimalust muuta ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt jäätmete vastuvõtukohta, siis peaks sellega jäätmevedaja kulutuste suurenemisel kaasnema kompensatsioon jäätmevedajale. Kaebuse esitaja on ka ise möönnud, et tuleb jaatada hankija võimalust muuta ülekaalukast avalikust huvist lähtuvalt jäätmete vastuvõtukohta. Seoses kulutuste kompensatsiooni mehanismiga on kohus esitanud seisukohad käesoleva kohtuotsuse põhjendava osa punktis 12 ja on seal muu hulgas põhjendanud, miks on ekslik kaebuse väide, et teenustasu tõstmine toimub mitte varem kui 90 kalendripäeva alates jäätmevedaja poolsest taotluse esitamisest, samuti puudub alus seada kahtluse alla jäätmete veokulusid objektiivselt mõjutavate asjaolude esinemisel teenustasu muutmiseks Jäätmehoolduseeskirjas sätestatud regulatsiooni praktikas kohaldamise. Põhjendamatu on väita, et hankija tegevusest jäätmevedajale tekitatud kahjude puhul on praktiliselt välistatud kompensatsioon,olukorras, kus vastav kompensatsioonimehhanism on Jäätmehoolduseeskirjas olemas . Kaebuses on esitatud probleemina olukord, kus kaebaja on paljasõnaliselt ja tegelikkusele mittevastavalt viidanud nagu annaks senine praktika jäätmevedajate poolt esitatud jäätmeveo teenustasu tõstmise taotluse lahendamisel aluse lähtuda eeldusest, et Jäätmehoolduseeskirja kompensatsioonimehhanism on pelgalt deklaratiivne. Ülaltoodud põhjendustel kohus seda seisukohta ei jaga ning seetõttu on ka põhjendamatu väide, et käsitletava teenuse kirjelduse lausega on loodud olukord, kus hankija võib ühepoolest muuta jäätmevedaja poolt hankelepingu täitmise tingimusi nii, et sellega kaasnevad võimalikud kulud jäävad jäätmevedaja kanda. Kuna regulatsioon teenustasu muutmiseks hankelepingu täitmise käigus asjaolude ilmnemisel, mida pakkumust tehes ei olnud võimalik ette näha ja mis mõjutavad vedaja kulusid on Jäätmehoolduseeskirjas olemas, ei tähenda kulutuste kompensatsiooni mehhanismi HD-st puudumine vastuolu RHS-ga. Muu hulgas osundab kohus ka HD-s sätestatule, mis näeb ette täiendava tasu maksmist kilomeetrite pealt, kui vastuvõtukoht asub Tallinna piirist etteantud kaugusest väljaspool. Kuna hankija on muutunud peale kaebuse esitamist HD ja on näidanud segaolmejäätmete, mis moodustavad korraldatud jäätmeveo peamise mahu, vastuvõtukoha Uikala prügilas ja peale Iru jäätmepõletusploki valmimist Maardus, nõustub kohus vastustajaga, et HD-s näidatust tulevikus jäätmete vastuvõtukoha asumine kaugemal on pigem oletuslik. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja on HD vaidlusaluse redaktsioonina käitletava küsimuse osas aktsepteerinud nimetatud muudatusega sätestatut. Samuti on vastustaja seletanud, et vaidlusaluse võimaluse sätestamine on vajalik juhuks, kui hankelepingu kestel näiteks mõni vastuvõtukoht lõpetab oma tegevuse või on seoses tehniliste tingimustega jäätmete vastuvõtmine teatud ajaks peatatud. Seega on silmas peetud ennekõike erandlikku lühiajalist olukorda ning 14-päevane etteteatmisaega tuleb pidada mõistlikuks. 14.HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkt 12 ning otsuse põhjenduse punkt 11 HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 12 järgi ei saa täitja teenuse osutamisel jäätmete omanikuks; jäätmete omand läheb peale nende täitja poolt jäätmeveokisse tõstmist üle tellijale; täitja on jäätmete veo ajal jäätmete otsene valdaja. Kaebuse esitaja leiab, et HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkt 12 on vastuolus AÕS § 92 lõikega 1, kuna näeb ette vallasomandi tekkimise olukorras, kus hankijal puudub igasugune valdus jäätmete suhtes. Kohus märgib siinkohal, et osundatud sätte kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. AÕS § 36 tulenevalt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Käesolevas hankes on hanke esemeks jäätmeveo teenus. Jäätmete üleandmine jäätmeveo teenust osutavale vedajale ei ole samastatav üleandmisega AÕS § 92 lg 1 järgi. VAKO on põhjendatult märkinud, et täitjal on lepinguline suhe Hankijaga, aga mitte jäätmevaldajaga ja seega ei saa käesoleval juhul omandi ülemineku aluseks jäätmevaldajalt täitjale olla asjaõigusseaduse § 92 lg
15. 15.HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punki 15, punkti 30 esimese lause ja Lepingu punkti 6.12 esimene lause ning Otsuse põhjendava osa punkt 12 HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 15 kohaselt ei ole täitjal õigust jäätmeid peale nende tõstmist jäätmeveokisse ümber laadida teise jäätmeveokisse; nõue kehtib ka juhul, kui kasutatakse kontrollpunkti; koormad tuleb vedada ilma ümberlaadimata tellija poolt näidatud vastuvõtukohta- või kohtadesse ja seal üle anda.Kaebuse väitel on tänapäeval kasutatavad jäätmeveokid on ehitatud eelkõige jäätmete kogumiseks ja ei ole arvestatud pikkade distantside läbimiseks , samuti saavad nad kanda suhteliselt väikseid koormaid, mis tõttu on esitatud nõue jäätmevedaja kulusid suurendav. Vastustaja on enne asja arutamist edastanud kohtule ja kaebuse esitajale muudetud HD-d, sealjuures on vaidlusalust punkti muudetud järgmiselt: „ Täitjal ei ole õigus jäätmeid peale nende tstmist jäätmeveokisse ümber laadida teise jäätmeveokisse v.a. juhul, kui jäätmete vastuvõtukoht on kaugemal kui 15 km Tallinna piirist. Jäätmete ümberlaadimine on lubatud peale kontrollpunkti läbimist.“ Kaebuse esitaja aktsepteeris kohtuistungil tehtud muudatust ja leidis kohtuistungil, et halduskohtumenetlus on selles osas lõppenud .Seega , kuna vastustaja tunnistas HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 15 ise kehtetuks, lõpetab kohus HkMS § 152 lg 1 p 4 alusel HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 15 ja HD lisa 3 p.6.12 ning VAKO otsuse põhjendava osa punkti 12 tühistamise nõudes menetluse. HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 30 esimese lause järgi tuleb jäätmed anda vastuvõtukohta üle peale nende kogumist samal päeval. Eelnevaga samasisuline on Lepingu punkti 6.12 esimene lause. Kaebuse väitel on nõue, et jäätmevedaja peaks andma jäätmed vastuvõtukohale üle igal juhul samal päeval pärast nende kogumist, vastuolus RHS § 3 punktiga 3 osas, milles see näeb ette, et isikutele pandavad kohustused peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Kaebuse esitaja leiab, et kontroll selle üle, et jäätmeveokisse ei panda väljaspool veopiirkonda pärinevaid jäätmeid, võimalik tagada ka teisiti. Ka nimetatud punkti osas on vastustaja teinud HD-s muudatuse ( tl 139), ent kaebuse esitaja jääb kaebuses esitatu juurde, põhjendades sealjuures oma positsiooni sellega, et muudatustega ei ole ette nähtud teistsugust regulatsiooni HD vaidlustatud osas. Kaebuse esitaja on asja arutamisel väitnud, et kaebaja vaidlustab HD osas, mis näeb ette pooltühjalt kontrollpunkti sõitmise, mis on vastuolus JäätS § 67 lg
16. Osundatud sätte kohaselt tuleb veopiirkond määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga ja piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 30
17. Samas ei ole kaebaja vaidlustanud kinnitatud veopiirkondade suurusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et regulatsioon, mille puhul on lisaks üldreeglile, mille kohaselt tuleb anda jäätmed üle samal päeval, ette nähtud võimalus juhul, kui jäätmete vastuvõtupunkt on Tallinna piirist kaugemal kui 15 km, jäätmete üleandmine hilisemalt , samuti on ette nähtud võimalus jäätmete ümerlaadimiseks ja on võimalik jäämeid üle anda 30 päeva jooksul, on paindlik. Lisaks leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole veenvalt põhjendanud, et jäätmete üleöö veokis hoidmine tagaks keskkonnasäästlikuma lahenduse ja kulude kokkuhoiu. Kaebuse esitajal on võimalik planeerida tegevust veograafiku koostamisel ja vastavalt jäätmekogustele jäätmeveoki valikul. Samal päeval kontrollpunkti läbimise nõue ei ole vastuolus JäätS § 67 lg 5 ning vastustaja on ka esitanud piisava põhjenduse nõude kehtestamise vajalikkuse kohta, mis annab alust järelduseks RHS § 3 punktiga 3 osas, milles see näeb ette, et isikutele pandavad kohustused peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud, vastuolu puudumisest. 16.HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 34 kolmas lause ja Lepingu punkti 6.18 kolmas lause ning otsuse põhjendava osa punkt 13 HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 34 järgi peab täitja avama temale antud võtmetega, pultidega või telefoni numbriga (sh lühinumbriga) väravad, ukse tõkkepuud jms; kogumisvahendite tühjendamise käigus avatud väravad, uksed, tõkkepuud jms. tuleb tühjendamise järgselt sulgeda; täitjal ei ole õigust saada täiendavat tasu väravate, uste jms avamise ja sulgemise eest. Eelnevaga samasisuline on Lepingu punkti 6.18 kolmas lause. Kaebuse väitel on lisaks eelnevale pandud täitjale kohustusi ka HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punktiga 35, mille alusel tuleb kogumismahutite tühjendamiseks täitja valdusesse antud võtmeid hoolikalt säilitada ja kasutada; neid ei ole lubatud hoida autos ilma valveta; täitja peab pidama arvestust tellija või tellija klientide poolt otse üle antud võtmete kohta; tellija annab võtme täitjale üle aktiga; akti vorm kooskõlastatakse pärast hankelepingu sõlmimist; tellijal on õigus kontrollida võtmete kohta arvestuse pidamist; vigastest võtmetest tuleb tellijale teada anda; täitjal peavad olema vahendid ja võimalused jäätunud luku avamiseks õliga või soojendus-seadeldisega. Kaebuse esitaja on vaidlustanud jäätmemahutite tühjendamisel väravate, uste jms avamise ja sulgemise eest eraldi tasu mittesaamise. Kohus nõustub kaebajaga, et HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ viidatud punktid panevad täitjale terve rea kohustusi (uste ja väravate avamine, sulgemine, võtmete üle arvestuse pidamine, võtmete üle valvega säilitamine jne). Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kaebaja seisukoht, et kui praegu võivad jäätmevedajad võtta lukustatud jäätmemahutite/väravate/uste/tõkkepuude vms avamise eest tasu ning nende arvu liiga suureks muutumisel tõstetakse teenuse osutamise kontrolli all hoidmiseks tasu, siis on raske prognoosida selle mugavusteenuse ulatust ja mahtu selle tasuta osutamisel . Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kaebajaga, et HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 34 kolmas lause ja Lepingu punkti 6.18 kolmas lause vastuolus RHS § 3 punktiga 3 osas, milles see näeb ette, et kõik isikule pandavad kohustused peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Samas on Jäätmehoolduseeskirja § 15 lõikes 7 nõue jäätmemahutite avamiseks ja seega on nimetatud Tallinna linn on otsustanud, et tegemist on jäätmevaldaja kohustusega. Riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukoht, et on Jäätmehoolduseeskirja § 15 lõikes 7 sisaldub nõue jäätmemahutite avamiseks, kuid pole reguleeritud väravate, uste, tõkkepuude jms avamine ja sulgemine, vastab osundatud eeskirjale ja seda ei ole kohtu hinnangul võimalik ka laiendavalt tõlgendada.
18. HkMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HkMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebuse esitaja taotleb menetluskuluna esindajakulu summas 1012, 40 eurot ja tasutud riigilõivu 1278, 23 eurot vastustajalt väljamõistmist. Kohus lõpetas HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 15 ja HD lisa 3 p.6.12 ning VAKO otsuse põhjendava osa punkti 12 tühistamise nõudes menetluse ning rahuldas kaebuse HD lisa 2 „Teenuse kirjeldus“ punkti 34 kolmanda lause ja Lepingu punkti 6.18 kolmanda lause ning VAKO otsuse põhjendava osa punkt 13 osas. Seega kuulub vastustajalt väljamõistmisele kaebaja menetluskulu 1/3 osas, s.o.763, 54 eurot. Lea Kuuse