3-11-1906/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1906 Otsuse kuupäev

1. märts 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Madis Pretke kaebus Tartu Vangla vastu
2. juunil
3. a isiklike asjade äravõtmisega tekitatud varalise kahju summas 10,10 eurot hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
4. jaanuar 2012 Istungil osalenud isikud Kaebaja Madis Pretke Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar Resolutsioon
5. Jätta kaebus rahuldamata.
6. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
7. aprillini
8. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud
9. Tartu Vangla kinnipeetav Madis Pretke esitas 01.08.
10. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt varalise kahju 10 eurot ja 10 senti hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on kahju tekkinud 02.06.
11. a toimunud kontrolli käigus kaebaja isiklike asjade – riide- ja juukseharja ning beeži-rohelist värvi froteerätiku äravõtmisega.
12. M. Pretke esitas samasisulised kahju hüvitamise nõuded Tartu Vanglale 01.08.
13. a ja 12.08.
14. a. Tartu Vangla liitis taotlused ühte menetlusse ning jättis 29.09.
15. a otsusega nr 3-30/247-1 M. Pretke kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebuse taotlus ja põhjendused
16. Kaebaja palub mõista Tartu Vanglat välja varaline kahju temalt äravõetud esemete eest summas 10,10 eurot. Isiklike asjade kontrollis 02.06.
17. a võeti kaebajalt ära harjad ning beežroheline froteerätik, mis olid kaebaja valduses olnud seitse aastat.
18. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla rikkus ka vangla sisekorraeeskirja § 63, mille kohaselt koostatakse äravõetud asjade kohta akt, millest üks eksemplar antakse kinnipeetavale.
19. Kohtuistungil selgitas kaebaja täiendavalt, et 17.06.
20. a asjade ühtses nimekirjas on olemas käterätt ja saunalina. Kaebaja ise ei visanud midagi minema. Isiklike asjade kontroll ei toimunud kaebaja kambris, vaid tema asjad võeti kaasa ja viidi 3-ndalt korruselt 1-le korrusele. Prügikasti seal ruumis ei olnud, kuhu ta oleks saanud asju visata.
21. Riideharja pole kaebaja tagasi saanud. Pesuharja sai kaebaja tagasi, sest kirjutas kontaktisikule avalduse ja kontaktisik tõi pesuharja kambrisse. Pesuhari oli kaebajal kambris, see ei olnud isiklike asjade kontrollis kaasas. See hari ei kuulu nende kolme harja hulka, see oli hoopis neljas hari.
22. Kaebajal on olemas nimekiri asjadest, mis paiknevad laos, äravõetud esemete kohta akti ei koostatud.
23. Kahjunõue sisaldab riideharja maksumust 2 eurot ja 10 senti, froteerätiku maksumust 6 eurot ja juukseharja maksumust 2 eurot, kokku 10,10 eurot. Vastustaja vastuväited
24. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning jääb kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses toodud selgituste ja põhjenduste juurde.
25. 02.06.
26. a isiklike asjade kontrolli käigus äravõetud juuksehari paigutati M. Pretke isiklike asjade juurde lattu ning ta saab selle kätte vanglast vabanedes, seega ei ole juukseharja väärtuse osas varade vähenenud. Rohelise-beeži rätiku endale kuuluvust ei suutnud M. Pretke tõendada ja viskas rätiku ise asjade kontrolli ajal ära. Kaebaja poolt nimetatud riideharja näol oli tegemist pigem põrandaharjale sarnaneva esemega, mille endale kuuluvust ei suutnud M. Pretke tõendada ning mille ta samuti ise kontrolli ajal ära viskas.
27. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et temalt 02.06.
28. a kambrist äravõetud juuksehari on paigutatud tema isiklike asjade juurde lattu ning ta saab selle kätte vanglast vabanedes. Kaebaja ei vaidlusta, et tema asjade hulgas olnud, kaebaja mõistes riideharja, ei olnud kirjas tema isiklike asjade hulgas ega seda, et temal on käesoleval hetkel, kui ta seda ära visanud ei ole, kambris kasutada riidehari, mis oli temal 25.09.
29. a vanglasse saabudes. Kaebaja ei väida ka, et temal oli karistust kandma asudes 2 riideharja või, et ta on soetanud lubatud viisil vanglas viibimise ajal teise riidehaja, mille äravõtmine (äraviskamine) saaks olla põhjuslikus seoses temale tekkinud kahjuga. Kuna kaebajal oli vanglasse karistust kandma asudes kaasas riidehari, mis on ka käesoleval hetkel tema kasutuses, siis varalise olukorra vähenemist, mille kompenseerimist kaebaja taotleb, toimunud ei ole.
30. 02.06.
31. a M. Pretke isiklike asjade kontrolli teostanud ametniku Kadri Prinkeni sõnul rebis kaebaja ametnike juuresolekul rohelise froteerätiku puruks ning viskas ära. Kinnipeetaval on õigus enda kasutuses olevaid asju katki rebida ja ära visata, kuid ta ei saa nõuda, et vangla tema sellise tegevuse peab hüvitama. Kahju hüvitamist saab nõuda kahju tekitajalt. Kuna Tartu Vangla ei ole kaebajalt rätikut ära võtnud, vaid kaebaja muutis selle ise kasutamiskõlbmatuks ning viskas ära, siis ei ole Tartu Vangla kaebajale kahju tekitanud. 2
32. Kohtuistungil märkis vastustaja täiendavalt, et 02.06.
33. a toimunud asjade kontrolli eesmärk oli viia andmed vastavusse sellega, mis kinnipeetavatel hetkel kambris on.
34. Vaidlus käib harjade ja ühe rätiku üle.
35. a nimekirja järgi on kaebajal 2 harja. Üks neist on juuksehari ja veel üks hari. Juuksehari on tunnistatud Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirjaga nr 1-3/164 kinni peetavale isikule keelatud esemeks, see võeti kaebajalt ära ja paigutati lattu. 21.12.2010 käskkirja näol on tegemist Tartu Vangla direktori üldkorraldusega § 15 lõike 4 alusel, lisaks vangla sisekorraeeskirjas §-s 64 1 sätestatu. Kontrolli käigus selgus, et riidehari kaebajal oli ja see ka tagastati. Kaebaja kasutab seda pesuharjana, selle nn pesuharja kohta on kaebaja ise tunnistanud, et sai selle tagasi ja see on kambris.
36. aasta seisuga rohkem harju ei ole. Isiklike asjade kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja kambris on temale mittekuuluv rohelinebeež froteerätik, mille kaebaja ise lõhkus ära ja viskas minema. Sinist käterätti tema asjade juures ei olnud, et selle asemel oli tekkinud roheline-beež käerätt, see kinnitab, et kinnipeetavate seas asjad liiguvad, ka saunalinalinad.
37. Kaebajale ei ole varalist kahju tekkida saanud, kuna vangla ei ole kaebaja asju hävitanud ja need esemed, millele kaebajal õigus on, need on tal olemas.
38. Akt koostatakse siis, kui kinnipeetavatelt võetakse midagi ära, käesoleval juhul kaebajalt midagi ära ei võetud. Ainuke ese, mille puhul võib vaidlus tekkida on juuksehari, mis osutus keelatud esemeks, aga seda ei ole ära võetud, vaid pandi kaebaja isiklike asjade lattu ja selle ta saab kätte siis, kui vabaneb vanglast. Kui isik viskab oma asjad ära, siis selle kohta ei olnud vanglal kohustust koostada asjade äravõtmise akti. Kohtupõhjendused ja otsus
39. Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Avaliku võimu vastutust reguleerivaks üldseaduseks on riigivastutuse seadus (RVastS), mille reguleerimisalasse kuulub avaliku võimu kandjate tekitatud kahju hüvitamine niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud eriseadustes. Riigivastutusõigussuhte üheks pooleks on kannatanu (käesoleval juhul kaebajast kinnipeetav) ja teiseks pooleks kahju tekitaja ehk avaliku võimu kandja (käesoleval juhul vangla). Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleks eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas kaebaja poolt avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sh ka tegevusetus), millega talle väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
40. Kaebaja hageb riideharja maksumust 2,10 eurot, froteerätiku maksumust 6 eurot ja juukseharja maksumust 2 eurot, kokku seega 10,10 eurot. Kaebaja on seisukohal, et esemete äravõtmiseks puudus õiguslik alus ja vastustaja on eiranud ka VskE § 63 tulenevat kohustust kinnipeetavalt äravõetud asjade kohta akti koostamiseks. 3 Asjade olemasolu tõendava tõendina nimetab kaebaja 17.06.
41. a ühtset nimekirja kinni peetava isiku asjadest (tlk 52). Nimetatud ühtse nimekirja kohaselt on kaebajal vanglasse saabumisel olnud muude asjade hulgas 1 käterätik, 1 saunalina, 1 juuksehari ja 1 hari. Vastustaja on kohtumenetluses tõenditena esitanud tunnistaja Kadri Prinkeni ütlused (tlk 49) ja 02.06.
42. a koostatud ühtse nimekirja kinni peetava isiku asjadest (tlk 50-51), mille kohaselt on kaebajal kambris muuhulgas olnud pruuni-musta kirju saunalina ja hari (riidehari) ning keelatud esemetest juuksehari. Nimekirja kohaselt ei ole kaebajal 02.06.
43. a seisuga kambris olnud sinist käterätiku, mille asemel oli rohelist-beeži värvi käterätik.
44. Halduskohus hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis on seisukohal, et kaebajale ei ole vastustaja toiminguga rahas hüvitamisele kuuluvat varalist kahju tekitatud (RVastS § 8 lg 1 ls 1). Tartu Vanglas kinnipeetavate isiklike asjade laos valvurina töötava tunnistaja Kadri Prinkeni ütluste kohaselt (tlk 49) tehti kaebaja suhtes 02.06.
45. a tema isiklike asjade kontroll vastava nimekirja alusel. Nimekirja kohaselt pidi kaebajal olema kambris sinist värvi käterätik, mille asemel oli tal kontrollis kaasas heleroheline või rohekas käterätt. Kuna kaebajal sellist käterätikut nimekirja järgi ei olnud, siis rebis kaebaja selle katki ja viskas ära. Kaebaja viskas rätiku kas asjade purustamismasina või laua peale. Kaebajal oli kontrollis 3 harja kaasas. Nimekirja järgi pidi tal olema üks riidehari, mis jäi kaebajale kambris kasutamiseks. Juuksehari, mis oli kambris keelatud, läks lattu ning kolmanda harja viskas kinnipeetav ise ära. Kaebajal oli probleem saunalinadega. Kahte saunalina polnud tal kontrollis kaasas, musta-valge kirju oli nimekirjas kirjas. Üks saunalina, pruuni-musta kirju jäi kaebajale kambris kasutamiseks. Seega ei ole tõendatud kaebajale vastustaja poolt varalise kahju tekitamine. Kaebaja poolt hagetav riidehari on kaebajale tagastatud. Kaebaja poolt hagetav juuksehari on paigutatud kaebajale kuuluvana lattu ja kuulub talle VskE § 63 lg 4 kohaselt kätte andmisele vanglast vabanemisel. Beeži-rohelist värvi froteerätiku ja ühe harja on kaebaja ise asjade ülevaatamise käigus ära visanud. Juukseharja lattu paigutamise akteerimata jätmine ei muuda vastustaja toimingut sisuliselt õigusvastaseks, tegemist saab olla üksnes formaalset laadi minetusega.
46. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda. Roby Koik kohtunik 4