TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-934 Määruse kuupäev 28. september 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Rainis Räbovõitra kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Pref

§ 12lg 3).

2. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 12lg 3).

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtule saabus 13.04.
2. a Rainis Räbovõitra kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurilt mittevaralise kahju summas 3000 euro hüvitamise nõudes põhjusel, et Võru Arestimajas 05.06.
3. a kuni 08.08.
4. a viibides ei võimaldatud kaebajale piisavat arstiabi.
5. Tartu Halduskohus jättis 21.04.
6. a määrusega R. Räbovõitra kaebus käiguta. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt on R. Räbovõitra 26.10.
7. a pöördunud Lõuna Politseiprefektuuri poole kahju hüvitamise taotlusega, mille kohaselt talle ei võimaldatud ajavahemikul 05.06.
8. a – 08.08.
9. a kinnipeetud isikuna Võru arestimajas viibides piisavat arstiabi. Lõuna Prefektuur on 15.01.
10. a otsusega nr 9.106/325 jätnud kahjunõude rahuldamata. Seega tuli R. Räbovõitral kohtu arvates RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt esitada kaebuses väljatoodud asjaoludel kahju hüvitamise kaebus Tartu Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates Lõuna Prefektuuri poolt kahjunõude rahuldamata jätmisest. Kaebus halduskohtule saabus aga alles 13.04.
11. a, mis on üle aasta hiljem kohtuvälisest menetlusest haldusorganis. Eelnevast tulenevalt asus kohus seisukohale, et kaebaja on rikkunud halduskohtule kaebuse esitamise tähtaega. Tartu Halduskohus andis kaebajale 21.04.
12. a määrusega võimaluse esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, milles tuli ära näidata tähtaja möödalaskmise põhjused ja neid kinnitavad tõendid.
13. 06.05.
14. a saabus Tartu Halduskohtule R. Räbovõitra taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja märgib, et ta ei olnud teadlik, et pidi 30 päeva jooksul pärast Lõuna prefektuuri poolt kahjunõude rahuldamata jätmise vastust pöörduma halduskohtu poole. Lõuna Prefektuur oleks kaebaja arvates juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et kaebajal on 30 päeva aega nende otsus halduskohtusse edasi kaevata. Kaebaja väitel seda ei tehtud. Kaebaja märgib, et kui tähtajast oleks talle teavitatud, siis oleks ta ka seadust järginud, tähtajast kinni pidanud ja 30 päeva jooksul kohtusse pöördunud. Samuti märgib kaebaja, et ka õiguskantsler ei andnud talle edasisi juhtnööre, kuhu tal on õigus edasi pöörduda. Kaebaja märgib, et omal käel õigusi ja seadusi uurides sai ta aru, et tal on aega asjadega tegeleda rikkumisest alates 3 aastat ning selle tähtajaga kaebaja ka arvestas. Kaeba märgib, et ta on inimlikult eksinud ja tõlgendanud seadust eksikombel valesti. Kaebaja palub kohtul tema tähtaja ennistamise taotlus rahuldada.
15. Tartu Halduskohus võttis 19.05.
16. a määrusega R. Räbovõitra kaebuse menetlusse ning küsis vastustaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurilt seisukohta kaebuse ja kaebuse tähtaegsuse osas.
17. 09.06.
18. a saabus Tartu Halduskohtule vastustaja seisukoht R. Räbovõitra kaebusele. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on esitatud kaebuse esitamise tähtaega ületades ning kaebuse esitaja taotlus tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud. Seetõttu leiab vastustaja, et menetluse käesolevas haldusasjas tuleb

§ 12lg 3 alusel lõpetada.

Vastustaja leiab, et vaidlusaluses asjas ei ole kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine tingitud vastuses vaidlustamisviite puudumisest. Kaebuse esitaja poolt vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluse sisule tuginedes ei ole põhjust pidada kaebuse esitaja õigusteadmisi puudulikeks, sest nimetatud taotlus sisaldab piisaval hulgal asjakohaseid viiteid nii RVastS-i, VangS-i kui ka põhiseaduse sätetele. Kuivõrd kaebuse esitaja tunneb asjakohaseid õigusakte, siis pidi ta olema võimeline suurema vaevata välja selgitama ka halduskohtusse pöördumise tähtaja. Vastustaja leiab, et kui kohtusse pöördutakse alles nii pika aja möödudes pärast haldusaktist teadasaamist, siis ei oma tähtsust isegi haldusaktis vaidlustamisviite puudumine, st seda ei saa pidada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Vaidlustamisviite puudumisest tingitud mitteteadmist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks üksnes siis, kui kaebusega pöördutakse halduskohtusse siiski teatud mõistliku aja jooksul pärast haldusaktist teadasaamist. Kohtu seisukoht 6. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 9 lg 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta.

§ 12

lg 3 sätestatu kohaselt saab halduskohus kaebuse esitamise tähtaja ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. 2 Halduskohtumenetluses on ette nähtud 30-päevane kaebetähtaeg õiguskindluse kaitseks ning õiguskindluse põhimõtet tuleb arvestada ka kaebetähtaja ennistamisel. Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus. (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-02, p 11). Tähtaja ennistamist peaksid üldjuhul õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. (vt Riigikohtu 16 jaanuari
3. a määrust kohtuasjas nr 3-3-1-75-08, p 16). Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Riigikohtu halduskolleegium on
4. oktoobri
5. a kohtuasjas nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.
6. jaanuari
7. a määruses kohtuasjas nr 3-3-1-75-08 on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta õigusabi määramist. Kohus on seisukohal, et R. Räbovõitra teadmatus kaebuse kohtusse esitamise lühemast tähtajast kohtueelse menetluse läbimise korral ei saa käesoleval juhul olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kohus on seisukohal, et kui kaebaja algatas kohtueelse menetluse kahjunõudes, siis pidi ta olema ka piisavalt hoolikas, et selgitada välja kaebetähtaeg kohtule kaebuse esitamiseks juhul, kui tema kahjunõue jäetakse rahuldamata. Kohtu arvates ei ole antud juhul tegemist niivõrd keerulise protsessiõigusliku küsimusega, et kaebaja ei oleks saanud välja selgitada kohtusse pöördumise tähtaega. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 9lg-st 3 ja § 12 lg-st 3 on kohus seisukohal, et kuna R.

Räbovõitra on rikkunud kaebuse kohtule esitamise tähtaega ning tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused puuduvad, siis tuleb tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata ja käesoleva haldusasja menetlus lõpetada. Maare Aloe kohtunik 3